Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Puudutatud isik esitas kohtule 15.09.2017 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (maakohtu menetluskulude kohta) ja 11.12.2017 menetluskulude nimekirja (ringkonnakohtu menetluskulude kohta) ning 7.03.2018 menetluskulude nimekirja (Riigikohtu menetluskulude kohta). Puudutatud isiku menetluskuludeks on esindaja kulud. 15.09.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud puudutatud isiku maakohtus esindamiseks järgmised toimingud:  04.08.2016 pankrotiavaldusega tutvumine, arutelu kliendiga – 3 tundi, summa 390 eurot;  05.08.2016 vastuväidete koostamine pankrotiavaldusele – 6 tundi, summa 780 eurot;  10.08.2016 istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine – 1,5 tundi, summa 195 eurot;  06.09.2016 kohtulahendiga tutvumine ja arutelu kliendiga – 1 tund, summa 130 eurot;  15.09.2016 määruskaebuse koostamine Tallinna Ringkonnakohtule – 4 tundi, summa 520 eurot;  16.08.2017 suhtlus kliendiga ja täiendavate vastuväidete koostamine – 5 tundi, summa 650 eurot;  14.09.2017 materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs ning ettevalmistamine kohtuistungiks – 3,25 tundi, summa 422,5 eurot. Puudutatud isik on kandnud menetluskulusid 3705 (3087,5+km). Puudutatud isik kinnitab, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva menetlusega ja ei sisalda käibemaksu. Kuna puudutatud isik eraisikuna ei ole käibemaksukohuslane, siis palub puudutatud isik menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. 11.12.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud puudutatud isiku ringkonnakohtus esindamiseks järgmised toimingud:  13.10.2017 määruskaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs – 0,75 tundi, summa 97,5 eurot;  13.10.2017 nõupidamine kliendiga – 1 tund, summa 130 eurot;  16.10.2017 seisukoha koostamine määruskaebuse suhtes – 3,75 tundi, summa 487,5 eurot. Puudutatud isik on kandnud menetluskulusid 858 (715,5+km). Puudutatud isik kinnitab, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva menetlusega ja ei sisalda käibemaksu. Kuna puudutatud isik eraisikuna ei ole käibemaksukohuslane, siis palub puudutatud isik menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. 07.03.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud puudutatud isiku Riigikohtus esindamiseks järgmise toimingu:  9.02.2018 – määruskaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs, suhtlemine kliendiga 0,75 tundi, summa 97,5 eurot. Puudutatud isik on kandnud menetluskulusid 117 eurot (97,5+km). Kuna puudutatud isik eraisikuna ei ole käibemaksukohuslane, siis palub puudutatud isik menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Avaldaja esitas 06.03.2018 puudutatud isiku 15.09.2017 menetluskulude nimekirjale vastuväite, mille kohaselt on tunnihind 130 eurot ilma käibemaksuta selgelt ülepaisutatud ega vasta osutatud õigusabi kvaliteedile. Puudutatud isiku esindaja osales menetluses esmakordselt 15.09.2017 kohtuistungil, mistõttu kogu eelnev kulu on kantud kellelegi teisele. Kellele täpselt, on arusaamatu ja nimekirjast ei nähtu. Avaldaja märgib, et 08.08.2016 oli puudutatud isiku eelmine esindaja kinnitanud, et menetluskulu on kantud summas 500 eurot, mitte 1170 eurot.

Avaldaja leiab, et vahemikus 08.08.2016 kuni 14.09.2017 kirjutatud 10 tundi tööd on reaalselt sisustamata ning tuletatud. Ainus reaalne kulu on määruskaebuse koostamisele kuluv aeg, mis ei saa olla rohkem kui 2-2,5 tundi. Lisaks ei saa avaldaja asuda seisukohale, et pankrotiasja materjaliga tutvumisele kulunud aeg ja arvestatud kulu on lõpuni õigustatud, vastasel korral oleks puudutatud isiku esindaja näinud 08.08.2016 dokumendi ja selles kirjutatut ning seda arvestanud. Kokkuvõtvalt palub Spin TEK AS arvestada esitatud väidetega ning palub välja mõista vaid põhjendatud ja asjakohased menetluskulud. Avaldaja esitas 13.12.2017 puudutatud isiku 11.12.2017 menetluskulude nimekirjale vastuväite, mille kohaselt puudutatud isiku kulud seoses vastusega määruskaebusele ei ole täies ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Selliselt ei ole õigustatud pikk kohtumine kliendiga ega töömaht seoses vastusega. Õigustatud kulu maht kokku võiks olla 3 tunni eest. Avaldaja esitas 07.03.2018 puudutatud isiku 07.03.2018 menetluskulude nimekirja kohta seisukoha, mille kohaselt avaldajal Riigikohtu menetluse ajalise kulu osas vastuväited pole, kuid tunnihind 130 eurot on jätkuvalt liiga suur. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 177 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kuna ringkonnakohus jättis maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda ning Riigikohus jättis avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda, määrab kohus kindlaks maa-, ringkonna- ja Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Puudutatud isik taotleb õigusabikulude kokku summas 4530 euro (sh käibemaks) väljamõistmist. Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus leiab, et puudutatud isiku maa-, ringkonnakohtus kantud menetluskulud on osaliselt põhjendamatult suured. Puudutatud isikul on kulunud 04.08.2016 ja 05.08.2016 tehtud toimingutele kokku 9 tundi, mille maksumus on 1170 eurot. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtub, et 08.08.2016 seisuga on puudutatud isik kandnud käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskulusid 500 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd t lk 121), ei ole põhjendatud menetluskulude suurus 1170 eurot nagu on märgitud puudutatud isiku 15.09.2017 menetluskulude nimekirjas. Kohus vähendab menetluskulu lugedes 04.08.2016 ja 05.08.2016 tehtud toimingute eest põhjendatud ja vajalikuks kuluks 500 eurot. Kohus leiab, et kohtulahendiga tutvumiseks ning kliendiga aruteluks märgitud 1 tund ei ole põhjendatud. Põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi, seega vähendab kohtulahendiga tutvumise ning kliendiga arutelu ajakulu 0,5 tunni võrra. Puudutatud isikul on määruskaebuse koostamiseks kulunud 4 tundi. Arvestades määruskaebuse sisulist osa, leiab kohus, et puudutatud isiku ajakulu ei ole põhjendatud ning vähendab seda 2 tunni võrra. Ühtlasi leiab kohus, et suhtluseks kliendiga ja täiendavate vastuväidete koostamisele kulunud 5 tundi ei ole põhjendatud. Arvestades puudutatud isiku esitatud vastuväidete mahtu ja sisu, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2,5 tundi, seega vähendab kohus ajakulu 2,5 tunni võrra. Puudutatud isikul on kulunud materjalidega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja istungiks ettevalmistumiseks 3,25 tundi. 15.09.2017 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 1,5 tundi. Põhjendatud ajakulu materjalidega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja istungiks

ettevalmistumiseks on 2 tundi. Kohus vähendab ajakulu 1,25 tunni võrra. Kohus nõustub avaldajaga selles, et puudutatud isiku kulud seoses vastusega määruskaebusele ei ole täies ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Kliendiga nõupidamise ja vastuse koostamise põhjendatud ajakulu kokku on 3 tundi. Seega vähendab kohus ajakulu 1,75 tunni võrra. Kohus leiab, et puudutatud isiku Riigikohtus kantud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et tunnihind 130 eurot käibemaksuta on põhjendamatult suur. Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-39-16 p-s 13 märkinud, et kolleegium on varem pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde. Kohus leiab, et tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole märkimisväärselt suurem viidatud kohtupraktikaga aktsepteeritust ning on praktikas tavapärane. Tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku esindaja põhjendatud ajakulu maa-, ringkonna- ja Riigikohtus 16,85 tundi ja puudutatud isiku põhjendatud menetluskulude suurus 2190,5 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 174 lg 10 alusel peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isik on 15.09.2017, 11.12.2017 ja 07.03.2018 menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et puudutatud isik eraisikuna ei ole käibemaksukohuslane ning puudutatud isiku esindaja palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Seega on puudutatud isiku põhjendatud menetluskulude suurus 2628,60 eurot (sh käibemaks). Kuna menetluskulude jaotuse kohaselt on need jäetud avaldaja kanda, peab avaldaja puudutatud isikule hüvitama menetluskulud 2628,6 euro suuruses (sh käibemaks). TsMS § 177 lg 4 alusel ja puudutatud isiku taotluse alusel mõistab kohus avaldajalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni puudutatud isiku kasuks. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.