Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

päeva

jooksul

Tallinna

Varasem menetlus Harju Maakohus kuulutas avaldaja avalduse alusel 02.09.2016 määrusega välja puudutatud isiku pankroti, nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Puudutatud isik esitas määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.12.2016 määrusega maakohtu määruse ning saatis asja uueks lahendamiseks Harju Maakohtule. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Riigikohtule avaldaja. Riigikohus ei võtnud 08.05.2017 määrusega avaldaja määruskaebust menetlusse. Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2016 määrusest tulenevalt jättis maakohus võtmata seisukoha võlgniku vastuväidete kohta, mille kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetus PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt põhistatud; põhjendamata on seisukoht võlgnikule 03.05.2016 pankrotihoiatuse edastamise kohta; põhjendamata on, mille alusel tuleb lugeda usutavaks, et võlgnik sai kätte pankrotihoiatuse; hindamata on asjaolu, mille kohaselt ei toimetatud võlgnikule kätte laenulepingu nr 09220152147 ülesütlemise avaldust ja võlgnik sai lepingu ülesütlemisest teada pärast väidetavat nõude üleminekut; kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et lepingu ütles üles mitte laenuandja vaid laenulepingust tulenevad nõuded omandanud isik xxxx OÜ. Nõude loovutamisega ei saanud üle minna õigus lepingut üles öelda, kujundusõigused lähevad üle kogu lepingu üleminekuga. Avaldaja esitatud asjaoludest ei ole selge, et raha maksmisega XxxxOÜ-le täitis avaldaja võlgniku kohustuse ja kas täitmine toimus õigele isikule. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu põhjendustega VÕS § 88 lg 6 kohaldamata jätmise kohta analoogia alusel. XxxxOÜ-le laenulepingute ülesütlemisest tulenevate kohustuste täitmisel VÕS § 88 mõttes tuleb võlgnikuna käsitleda avaldajat, mitte laenusaajaid. VÕS § 88 lg 7 alusel loetakse, et täitmine on toimunud võrdeliselt kõikide kohustuste katteks üksnes juhul, kui lõikes 6 sätestatu alusel ei ole võimalik määrata, milline kohustus on täidetud. Avaldaja esitatud asjaoludel ei ole selge, kas avaldaja täitis Xxxxkohustust. Kohus oleks pidanud tegema kindlaks VÕS § 88 lg 7 kohaldamiseks vajalikud asjaolud, muuhulgas tulnuks hinnata tõendeid selle kohta, millise laenulepingu ülesütlemisest tulenenud nõude täitmist XxxxOÜ täitemenetluses nõudis, kindlaks tulnuks teha, kas võlgnik või võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse ning seejärel tuvastama, kas esinevad VÕS § 88 lg-tes 1-6 toodud asjaolud. Asjaolud Avaldaja esitas 20.05.2016 Harju Maakohtule avalduse Xxxxpankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja täpsustas avaldust 01.06.2016. Pankrotiavalduse kohaselt oli avaldaja kinnistu (registriosa nr xxxx) koormatud hüpoteegiga. Hüpoteek tagas Nordea Bank Finland Plc ja Marko Maido vahel 26.03.2009 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevaid nõudeid ning Nordea Bank Finland Plc, Marko Maido ja võlgniku vahel 01.12.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09220152147 tulenevaid nõudeid. 07.04.2016 tasus avaldaja võla kokku 93 791,06 eurot hüpoteegi realiseerimise vältimiseks. 93 791,06 euro suuruses on võlg üle läinud avaldajale vastavalt VÕS § 173 lg 3 p-le 2. Võlg on sissenõutav alates 28.03.2006. 03.05.2016 esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik võlga ei tasunud. 22.08.2017 esitas avaldaja kohtule menetlusdokumendi, milles selgitab täiendavalt oma seisukohti tulenevalt ringkonnakohtu määrusest: 1) Lepingud, millega nõue läks üle Nordea Pangalt OÜ-le Xxxxon pealkirjastatud nõude loovutamise lepinguna. Tegelikkuses soovisid pooled üle anda kogu lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Seda ilmestab nii OÜ Xxxxpoolt peetud võlgnevuse arvestus, ülesütlemise hoiatus, ülesütlemisavaldus kui ka võlgniku seisukoht tänase päevani

(22.08.2017), mis väljendub arusaamises, et täideti üht või teist lepingut (mitte loovutatud nõuet). Oluline on, et kui võlgnik teadis täitemenetluse toimumisest (teadis OÜ Xxxxkirja pinnalt), võlgnik ei ole kordagi väitnud, et nõue ei ole sissenõutavaks muutunud või täitemenetlus on ebaseaduslik. Nõude üleandmist (mitte loovutamist tõendab ajutise halduri 15.08.2017 täiendava aruande lisa 1. 2) Avaldaja on jätkuvalt arvamusel, et täitmiseks esitati mõlemad nõuded. Sellele viitab täitmise esitamise ajast olev materjal. Olemas on vaid e-kirjavahetus, mis sisaldab mõlemat laenulepingut koos lisadega, täitmisavaldust. Puuduvad andmed selle kohta, et oleks esitatud tahteavaldus ühest või teisest lepingust tuleneva nõude täitmiseks. Täitmisteatesse on märgitud täitedokumendiks laenulepingud. Täitmiseks esitati mõlemad laenulepingud, mis on üles öeldud. 01.06.2016 pankrotiavalduse täpsusetuse lisas 4 (I kd lk 86) kirjeldatakse mõlemat nõuet kokku. Täitmisele pööratud summa ületas selgelt Marko Maido poolt OÜ-le Xxxxvõlgnetavat summat - vähemalt 1620 euro võrra, mille võlgnik on avaldajale tasunud. 3) OÜ Xxxxon asja lõpplahendist huvitatud. On fakt, et ühtki kirjalikku tõendit täiteavalduse esitamise ajal ei olnud selle kohta, et OÜ Xxxxoleks täitmisel olnud nõuet täpsustanud või et kohtutäitur oleks küsinud, millist nõuet ta täidab. 4) Kohtutäitur Marek Laanemetsa tagantjärele antud selgitused (e-kirjades) on veidrad. Vaatamata avaldaja ja ajutise halduri päringutele ei olnud kohtutäituril esitada aindatki kirjalikku dokumenti võla arvestuse kohta. TMS § 23 lg 41 järgi tulnuks esitada sissenõudja poolt koos täitedokumendiga mh põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Avaldaja palus esitada sissenõudja poolt esitatud põhi- ja kõrvalnõuete aluse ja detailse arvestuse. Vastuseks oli, et esitati kogu võlgnevus – kohtutäituril ei olnud esitada põhi- ja kõrvalnõuete alust ja detailset arvestust. Kuna faktiliselt esitati mõlemad laenulepingud ja midagi ei täpsustatud, täideti mõlemast laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kohtutäituri poolt tagantjärele täpsustamine ei asenda sissenõudja tahteavaldust, mille ta tegi täiteavalduse esitamisel. Oluline on ka see, et tavapäraselt on kohtutäituril sissenõudjaga soojem suhe. See nähtub ka sissenõudja poolt kohtutäiturile saadetud e-kirja familiaarsest toonist ja asjaolust, et kohtutäitur isiklikult suhtles sissenõudjaga telefoni teel. Kohtutäituri kiri, mille võlgnik esitas koos vastuväitega, on selges vastuolus muude tõenditega. AÕS § 349 lg 3 kohaselt, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid (VÕS § 152 lg 2). Täitemenetluses ega pankrotimenetluses ei ole võlgnik kordagi esitanud vastuväidet, et tal oleks põhivõlgnikuna OÜ Xxxxvastu nõude täidetavuse või sissenõutavuse osas pretensioone. Seetõttu ka juhul, kui võlgnevus ei oleks muutunud sissenõutavaks OÜ Xxxxpoolt hüpoteegi realiseerimise hetkeks, on nõue tulnud ikkagi üle võlausaldajale, kuivõrd viimane ei teadnud selliseid vastuväiteid varem ega tea tänaseni. Kohtuistungil 15.09.2017 selgitas avaldaja täiendavalt, et pankrotihoiatuse saatmist võlgnikule tõendab pankrotiavalduse lisaks olev e-kiri (I kd lk 65). Pankrotiavalduses on avaldaja selgitanud, miks ta arvab, et võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud. Nimelt oli võlg enne pankrotihoiatuse esitamist 03.05.2016 sissenõutav üle 30 päeva. Pankrotihoiatuses paluti võlgnevus kustutada hiljemalt 16.05.2016. Võlg on tänaseni tasumata. Avaldaja täitis kohustust mõlema laenukohustuse katteks kuna täitmiseks esitati laenulepingud ühiselt. Eelmisel asja arutamisel väitis avaldaja, et täitmine tuleb lugeda koormavama kohustuse katteks. Koormavamaks oli kohustus laenulepingust, mille sõlmisid nii Marko Maido kui võlgnik. Avaldaja jääb samale seisukohale. Avaldaja toetab ajutise halduri täiendava aruande seisukohti. Kuna avaldaja on määranud kohustuste täitmise korra, kuulub esmalt kohaldamisele VÕS § 88 lg 1. Avaldaja võlgnikuna vaidles kohe (istungil) vastu OÜ Xxxxseisukohale (VÕS § 88 lg 5).

Hüpoteek tagas mõlemat laenulepingut, täitmisavalduses on nõude suuruseks 89 477 eurot, see on hüpoteegi suurus. Avaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist, menetluskulude jätmist võlgniku kanda (PankrS § 150). Võlgnik leiab, et seadusest tulenevad eeldused pankrotiavalduse esitamiseks ei ole täidetud. Pankrotiavaldusest ei nähtu võlausaldaja nõude suurus. Pooltel on vaidlus selle üle, milliste nõuete täitmiseks viidi läbi täitemenetlus ja milliste nõuete täitmisest tulenevalt sai võlausaldajale nõue seaduse alusel üle minna. Võlausaldaja ei ole kohtuväliselt nõudnud võlgnevuse tasumist ega esitanud pankrotihoiatust. Avalduse lahendamisel tuleb hinnata tõendeid ja tuvastada asjaolusid mahus, mis väljub pankrotiavalduse lahendamise raamest. 15.09.2017 kohtuistungil kinnitas võlgnik veelkord, et pankrotihoiatus ei ole talle kätte toimetatud. Nõude sissenõutavaks muutumise ja hoiatuse vahele ei jää 30 päeva. E-kirja, millele avaldaja viitas kui pankrotihoiatust sisaldavale kirjale, ei ole võlgnik kätte saanud. Täitemenetlus viidi läbi laenulepingu, mille pooleks võlgnik ei onud, alusel. Seda on kinnitanud nii sissenõudja kui kohtutäitur. Laenulepinguid pole õiguspäraselt üles öeldud. Tegemist ei olnud nõuete üleandmisega vaid nõude loovutamisega. Seda kinnitab notariaalne nõuete loovutamise leping, mis tähendab, et OÜ Xxxx ei saanud lepinguid üles öelda (3-2-1-55-09). Isegi, kui OÜ-l Xxxx oli õigus leping üles öelda, ei ole võlgnik ülesütlemise teadet kätte saanud. Seda on kaudselt tunnistanud võlausaldaja märkides, et ülesütlemise teade toimetati kätte võlgniku elukaaslasele. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, kehtivad ülesütlemisele VÕS § 416 järgi erinõuded, mida ei ole täidetud. Võlgnik (käesoleva asja avaldaja) ja võlausaldaja (OÜ xxxx) ei ole määranud kindlaks täitmise järjekorda, juhul kui täideti kahte lepingut. VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi täidetakse kõigepealt sissenõutavaks muutunud kohustus. Nõue ei ole selge, nõude olemasolu on väga vaieldav kuna pole selge, millist nõuet täitemenetluses täideti ning kas laenuleping on üles öeldud. Võlgniku arvates nõue puudub. Kohtumääruse põhjendused Kohus võttis avaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ning nimetas ajutise pankrotihalduri 30.06.2016 määrusega (I kd lk 98). Ajutise halduri 09.08.2016 aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Maakohtu 02.09.2016 määrus, millega kohus mh kuulutas välja võlgniku pankroti, nimetas pankrotihalduri, on tühistatud. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja. Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 järgi peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse ning tõendama nõude olemasolu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele asjaoludest, mis on nimetatud § 10 lg 2 punktides 1-5. Punkti 1 järgi on selliseks asjaoluks, kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Vaidluse all on, kas võlgnik on saanud võlausaldajalt pankrotihoiatuse või mitte. Võlausaldaja seisukoha kohaselt tõendab tema poolt võlgnikule pankrotihoiatuse saatmist pankrotiavalduse lisaks 5 olev e-kiri. Nimetatud e-kirjast (I kd lk 61) nähtuvalt on kirja teemaks „Teade4

Võlgnevuse tasumise nõue“ ning kirja manuseks „Võlgnevuse tasumise nõue“. Võlgnevuse tasumise nõude (I kd lk 62) sisuks on võlgnevuse viivituseta kustutamise palve. Kiri on adresseeritud Marko Maidole ja Riin Siilbaumile. Kohtuistungil väitis avaldaja, et tema seisukoht selle kohta, miks tema arvates on võlgnik kätte saanud pankrotihoiatuse (I kd lk 65), on esitatud pankrotiavalduse täienduses ning avaldaja jääb selle seisukoha juurde. 01.06.2016 pankrotiavalduse täpsustusest (I kd lk 79-80) selgub, et avaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 03.05.2016 (mitte 05.03.2016), enne seda oli võlg olnud sissenõutav üle 30 päeva ja pankarotihoiatusega paluti võlgnevus kustutada hiljemalt 16.05.2016. Viidates Riigikohtu seisukohale asjas 3-2-1-123-07 (p 12) leiab avaldaja, et kuna kostja server on vastanud logifailis /...250 OK...) ja kinnitanud sellega kirja kättesaamist, tuleb nagunii lugeda, et kostja on kirja kätte saanud. Lisaks on võlausaldaja juhatuse liige olnud võlgnikuga kirjavahetuses läbi sama e-posti aadressi muudes küsimustes, mis tõendab, et võlgnik seda epostiaadressi suhtluses kasutab. Võlgnik on menetluses korduvalt kinnitanud, et ta ei ole pankrotihoiatust saanud. Kohus avaldaja seisukohaga võlgniku poolt pankrotihoiatuse kättesaamise kohta ei nõustu. Tõendatud ei ole isegi pankrotihoiatuse saatmine avaldaja poolt võlgnikule. Nagu ülal märgitud avaldaja poolt viidatud e-kirja lisaks pankrotihoiatust ei ole. Vastavalt Riigikohtu 23.05.2012 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-65-12 avaldas Tallinna Ringkonnakohus seisukohta, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlgnik pankrotihoiatuse kätte saama ja ei piisa, kui võlausaldaja on kasutanud mõistlikke võimalikke edastamisviise (p 5). Pankrotihoiatus on tahteavaldus TsÜS § 67 mõttes. Isegi kui lugeda, et võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte avaldaja poolt sellekohase seisukohaga nõustudes, tuleb avaldus jätta rahuldamata põhjusel, et võlgnik vaidleb avaldusele põhjendatult vastu. Pooled vaidlevad nõude olemasolu üle, mistõttu vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Ei ole tõendatud pankrotihoiatuse võlgnikule kättetoimetamine ning nõude olemasolu tuleb tõendada väljaspool pankrotimenetlust. Kummalgi juhul ei ole vaja kontrollida võlgniku maksejõulisust. Seoses avalduse rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Võlgniku menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). Ajutine haldur Jüri Truuts on 15.08.2017 esitanud täiendava taotluse halduri tasu ja kulude väljamõistmiseks. 09.08.2016 esitas ajutine haldur kohtule halduritasu (988 €) ja kulude (14€) taotluse summas 1002 eurot. Maakohus rahuldas taotluse 02.09.2016 määrusega, mille Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.12.2016 määrusega. Ajutine haldur on seoses pankrotiavalduse uue läbivaatamisega teinud täiendavaid järelepärimisi võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele; vaadanud läbi päringutele saadetud vastused ja koostanud ajutise halduri aruande täiendused vastavalt saabunud informatsioonile. Ajutine haldur taotleb lisaks 09.08.2016 esitatud taotlusele täiendavalt tasu kokku 9,5 töötunni eest (perioodil 08.05.2017-15.08.2017) tunnitasumääraga 80 eurot, kokku 760 eurot. Kokku taotleb ajutine haldur tasu 1748 eurot (988+760) ja kulude hüvitamist 14 euro suuruses. Tasu ja kulu käibemaksu ei sisalda. Ajutine haldur taotleb tasu väljamõistmist võlausaldaja poolt deposiiti tasutu arvelt. 24.08.2016 maksekorraldusega nr 18 (I kd lk 162) tasus avaldaja deposiiti 2500 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel taotleb ajutine haldur tasu ja kulude tasumise määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ FLB Grupp (registrikood 11054000) arvelduskontole nr

EE212200221031198074. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletav tasu on vastavuses tehtud töö mahuga, keerukusega ja halduri kvalifikatsiooniga. Asjas tegi ajutine haldur hulgaliselt päringuid; analüüsis päringutele saadetud vastuseid ja andmeid ning koostas ajutise halduri aruanded ja osales kohtuistungitel. Ka ajutise halduri kulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Seega määrab kohus ajutise halduri tasuks 1748 eurot (käibemaksuta) ja kuludeks 14 eurot (käibemaksuta), kokku 1762 eurot. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused 1762 eurot välja avaldajalt. 1762 eurot tuleb kanda OÜ FLB Grupp (registrikood 11054000) arvelduskontole nr EE212200221031198074 avaldaja poolt 24.08.2016 maksekorraldusega nr 18 deposiiti tasutu arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.