lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-11823/6

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 28.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-11823/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2291
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 4034 lg 1, 13, 3, 4, 7VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 406Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 407 lg 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Viru Maakohus Angelina Abol 28. aprill 2025, Rakvere 2-24-11823 B2 Impact OÜ hagi V. Z. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad:

1500 eurot ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) (RK 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX) Kostja: V. Z. (IK XXX, rahvastikuregistris andmed elukoha kohta puuduvad, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu) Asja lahendamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi V. Z. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista V. Z.-ilt B2 Impact OÜ kasuks kostja ja Xxxx vahel 22.01.2020 sõlmitud krediidilepingust tulenev:
3.1.põhivõlgnevus 1000 eurot;
3.2.viivis 391.89 eurot.
3.Jätta menetluskulud 93% ulatuses V. Z.-i kanda ja 7% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
4.Välja mõista V. Z.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 260.40 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 370 lg 2Nõuete paljusus hagis
TsMS § 394Kostja vastus hagile
TsMS § 416Nõuded kajale
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 632 lg 1Apellatsioonitähtaeg
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 396Laenulepingu mõiste
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062 lg 1
5.V. Z.-il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse 1 (6)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 2 1 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 02.08.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse V. Z. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1000 eurot, intressi 179.73 eurot ja viivise 320.27 eurot nõudes. Alternatiivse nõudena, kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, taotleb hageja kostjalt põhivõlgnevuse 1000 eurot ja viivise 391.89 eurot perioodi 04.06.2020 kuni hagi esitamiseni 02.08.2024 eest väljamõistmist. Harju Maakohus 11.10.2024 määrusega edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks Xxxx (lepingu sõlmimise ajal Xxxx) ja kostja vahel 22.01.2020 sõlmitud krediidilimiidi leping, limiidiga kuni 5000 eurot, intressiga 49,09% aastas, krediidi kulukuse määraga 61,79% aastas (arvestusega, et krediidisumma võetakse kasutusse korraga ühe väljamaksena, väljavõtte tasu ei ole arvestatud). Kostja kohustus tagastama krediidi igakuiselt vastavalt krediidiandja esitatud arvele. Arvetel näidatava miinumsumma moodustab: 1) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel, et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Kostja kasutas laenulimiiti 1000 eurot. Kostja ei ole krediidilepingu täitmiseks tagasimakseid teinud. Kostja rikkus lepingut, jätte tagastamata 12.02.2020 makse 50 eurot, 12.03.2020 makse 51.30 eurot ja 12.04.2020 makse 53.69 eurot. Krediidiandja edastas kostjale 12.04.2020 meeldetuletuse, 2 (6)

milles hoiatas, et kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ja leping lõpeb 15. päeval. Kuna kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping hagiavalduse järgi 03.06.2020. Lepingu ülesütlemise avaldus on vastavalt kokkuleppele edastatud kostjale krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Kostjat teavitati 05.05.2020 kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Hagiavalduses esitatud selgituste põhjal on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisel lähtunud taotluses esitatud andmetest (sissetulek 1200 eurot, igakuised kohustused puuduvad, ülalpeetavaid lepingu sõlmimise ajal ei olnud) ja kostja antud kinnitustest. Krediidiandja tuvastas maksehäireregistrist saadud andmete põhjal, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel.

3.Hagimaterjalid toimetati kostjale 06.02.2025 määruse alusel kätte 27.02.2025 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata. Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva rahalise nõude väiksemas summas kostjalt väljamõistmise nõue ei ole käsitatav alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses, kuivõrd nõude ese on sama ja hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning n-ö tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks.
5.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks Xxxx ja kostja vahel 22.01.2020 sõlmitud tähtajatu korduvkasutatava krediidilimiidi leping, limiidiga kuni 5000 eurot, intressiga 49,09% aastas. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ja et kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
6.Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud kostjale krediiti. Kostjal oli kohustus kasutusele võetud krediit tagastada vastavalt krediidiandja esitatud arvetele. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja ei ole lepingu täitmiseks teinud ühtegi tagasimakset ja tal on seega tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegemist on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes. Kuna kostja jäi võlgnevusse kolme järjestikuse tagasimakse tegemisega, andis krediidiandja kostjale 12.04.2020 teatega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, koos hoiatusega, et minimaalse tagasimakse sooritamata jätmisel öeldakse leping üles ja leping lõpeb 15. päeval. Seega on leping kehtivalt üles öeldud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. 3 (6)

Hageja on hagiavalduse põhjal lugenud lepingu ülesöelduks alates 03.06.2020. Samuti puudub vaidlus selles, et krediidiandja on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale. Hagiavalduse kohaselt on kostjat teavitatud nõude loovutamisest hagejale.

7.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
8.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.01.2020 20,61% aastas (s.o on viimane avaldatud krediidi kulukuse määr enne lepingu sõlmimist). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 22.01.2020 lepingu sõlmimise ajal 61,83%. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr 61,79% ei ületanud seega seadusega kehtestatud piirmäära.
9.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja, st antud juhul hageja. Kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud.
10.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse põhjal on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust üksnes kostja taotluses sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud andmete põhjal ja kontrollinud maksehäirete esinemist (maksehäired puudusid). Hagiavaldusest ei tulene, et hageja oleks kostja esitatud andmeid vähemalt mõistlikult kontrollinud, sh küsinud kostjalt tema arvelduskonto(de) väljavõtte(d) piisavalt pika perioodi kohta. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud seadusest tulenevaid nõudeid 4 (6)

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohus selgitab ühtlasi, et krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid.

11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).
12.Hageja esitas juba esialgses hagis alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hageja vähendatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja sai krediiti 1000 eurot ja ei ole teinud ühtegi lepingukohast tagasimakset. Kuna lepingu ülesütlemisega muutus põhivõlgnevus tervikuna sissenõutavaks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1000 eurot. Hageja taotleb kostjalt viivise põhivõlgnevuselt seadusjärgses (s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates lepingu ülesütlemisest 04.06.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.08.2024 summas 391.89 eurot väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt välja viivise 391.89 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1000 eurot ja viivise 391.89 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 1391.89 eurot, mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 1500 eurot umbes 93%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 93% kostja kanda ja 7% hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) 280 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 5 (6)

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 260.40 eurot (93% 280 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja