Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud XXXi avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja sattunud väga raskesse majanduslikku olukorda ja tal puuduvad vahendid tekkinud võlgu tasuda. Kokku on võlgnevuste summa 11 462,11 eurot. Avaldaja igakuised sissetulekud ei võimalda võlakohustuste täitmist ka pikema perioodi jooksul. Avaldaja on muutunud püsivalt maksejõuetuks ja ei suuda kohustusi täita. Tervislik seisund ei ole hea, füüsilist tööd on võimatu teha. Avaldaja palub kohtul algatada tema suhtes eraisiku pankrotimenetlus, kuulutada välja tema maksejõuetus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 30.1.2018. a nimetas kohus XXXi ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad ca 12 000 eurot ja vara puudub. Võlgniku igakuine sissetulek on töötutoetus 135,72 eurot. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena ära märkinud halveneva tervise, mis ei luba teha füüsilist laadi tööd. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse on põhjustanud asjaolu, et võlgnikult mõisteti tsiviilasjas 2-11-8947 solidaarselt välja kohustus, mida võlgnik ei ole võimeline tasuma. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Kohtuistungil loobus võlgnik avaldusest. PankrS 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek on 135,72 eurot, millele TMS § 132 lg 1 tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Lootused tervise paranemiseks on vähesed. Seega ei oleks võlgnikul ka tulevikus võimalik täita võlausaldajate nõudeid. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu katteks 540 eurot ja kulutuste katteks 38 eurot. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Svetlana Pildeni kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.