2-17-7275/22 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-17-7275 ja kulutuste katteks 700 eurot. Kohtumääruste põhjenduste kohaselt on võlausaldaja eelistungil kohtule teatanud, et võlgnikul puudub vara. Kinnistusraamatu ja muude avalike registrite kohaselt puuduvad andmed võlgnikule registritesse kuuluva vara kohta. 15.03.2017 alustatud täitemenetluses ei ole võlausaldaja nõuet rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et pankrotivarast ei piisa ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 määrusega tühistati maakohtu määrus osas, millega maakohus kohustas võlausaldajat tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 700 eurot. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu põhjendus, et pankrotivarast ei pruugi piisata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katmiseks, ei ole piisav, et panna võlausaldajale rahaline kohustus PankrS § 11 lg 1 alusel. Harju Maakohtu 11.12.2017 määrusega nimetas kohus Dreams Lifter OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Brauni. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 17.01.2018. 16.01.2018 teavitas ajutine pankrotihaldur kohut, et on esitanud võlgniku juhatuse liikmele korduvalt teabenõudeid, kuid neile ei ole vastatud. 12.03.2018 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses 65 000 eurot. Võlgniku vara koosneb pangakonto jäägist 6 eurot, korteriomandist asukohaga xxxx, Tallinnas, mille hüpoteetiliseks väärtuseks on 41 000 eurot ja millel lasub hüpoteek summas 50 000 eurot, samuti on 07.03.2018 kinnistusregistris registreeritud kinnistamisavaldus, mille kohaselt võlgnik omandab müügilepingu alusel korteriomandi asukohaga xxxx, Tallinnas, mille väärtuseks on müügilepingus kokku lepitud 24 000 eurot, korteriomandile seatakse 2 hüpoteeki summas 45 000 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul esialgsel hinnangul vähemalt 76 362.26 euro ulatuses. Võlgniku maksevõimelisusele ei ole võlgniku majandusaasta aruannete põhjal võimalik hinnangut anda, kuna viimane majandusaasta aruanne on registrile esitatud 2014. a kohta. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud hilisemaid bilansse ega kasumiaruandeid, mistõttu ei ole ka muude raamatupidamisandmete põhjal võimalik anda arvamust võlgniku maksejõuetuse kohta. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes alustatud viis täiteasja, mille käigus ei ole õnnestunud nõudeid rahuldada. Eeltoodud andmete ja võlgniku pangakonto andmetel on võlgniku majandustegevus lõppenud 2017. a märtsis. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ajutine pankrotihaldur pole tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse tervendamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed maksejõuetuse põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Kuna võlgniku on püsivalt maksejõuetu ja tema vara katab pankrotimenetluse kulud, siis on alust võlgniku pankrot välja kuulutada.

2-17-7275 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse kohaselt on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Dreams Lifter OÜ endine töötaja, poolte vahel sõlmiti tööleping 01.03.2016. Tööleping lõppes 31.05.2016 tööandja kohustuste olulise rikkumise tõttu. Kuna Dreams Lifter OÜ pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale töötasu ei maksnud, pöördus võlausaldaja Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Pärnu Maakohus rahuldas 23.01.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-125909 avalduse ning mõistis võlausaldaja kasuks välja põhinõude 2 950 eurot ja kõrvalnõuded summas 79.31 eurot, samuti kohustati Dreams Lifter OÜ-t hüvitama võlausaldajale riigilõiv summas 90.88 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Kokku võlgneb Dreams Lifter OÜ pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale 3 140.19 eurot. 15.03.2017 esitas võlausaldaja avalduse kohtutäiturile võlgnevuse sissenõudmiseks. 11.04.2017 teatas kohtutäitur, et võlgnevuse sissenõudmine on raskendatud. 17.04.2017 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Pankrotihoiatus on võlgnikule saadetud võlgniku registrijärgsele aadressile ja teadaolevatele e-posti aadressidele. Võlgnik ei ole pankrotihoiatuse järgselt oma kohustust võlausaldaja ees täitnud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus leiab, et tulenevalt PankrS § 10 lg 5 on võlausaldaja nõue selge, kuna see põhineb jõustunud kohtulahendil. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 ja 2 toodud asjaoludega, s.t täitemenetluses on selgunud, et võlgnevuse sissenõudmine on raskendatud, samuti on võlausaldaja 17.04.2017 saatnud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnik täitnud kohustust 10 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Võlgniku vara väärtuseks on 65 000 eurot. Võlgniku vara koosneb pangakonto jäägist 6 eurot, korteriomandist asukohaga Xxxx, Tallinnas, mille hüpoteetiliseks väärtuseks on 41 000 eurot ja millel lasub hüpoteek summas 50 000 eurot, samuti on 07.03.2018 kinnistusregistris registreeritud kinnistamisavaldus, mille kohaselt võlgnik omandab müügilepingu alusel korteriomandi asukohaga Xxxx, Tallinnas, mille väärtuseks on müügilepingus kokku lepitud 24 000 eurot, korteriomandile on seatud 2 hüpoteeki summas 45 000 eurot. Kinnistusraamatu väljavõtetest ilmneb, et võlgnik on omandanud kinnistu asukohaga Xxxx, Tallinnas 24.03.2017, kuid kinnistamisavaldus on kinnistusraamatusse kantud 07.03.2018, samuti on võlgnik omandanud kinnistu asukohaga Xxxx, Tallinnas 08.02.2017, kuid kinnistamisavaldus on kinnistusraamatusse kantud 12.03.2018, mistõttu andmed võlgnikule kuuluva kinnisvara kohta ei olnud varem avalikult kättesaadavad. Muu vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul esialgsel hinnangul vähemalt 76 362.26 euro ulatuses. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes alustatud viis täiteasja, mille käigus ei ole õnnestunud nõudeid rahuldada. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2014. a

2-17-7275 majandusaasta kohta. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara, millest katta pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutisel pankrotihalduril olemasoleva info ja dokumentide ning päringute vastustel põhjal puuduvad esialgsel hinnangul tagasivõidetavad tehingud. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Ajutine pankrotihaldur palus kohustada Dreams Lifter OÜ juhatuse liiget Xxxxandma kohtus võlgniku vande. PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 19 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 19 lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Xxxxon käesoleval ajal võlgniku juhatuse liikmeks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik ei ole andnud ajutisele pankrotihaldurile teavet ja pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada võlgniku majandustehingute sisu ja tagasivõitmise võimalused ning võlgniku juhatuse liikmete vastu nõuete esitamise võimalused, siis tuleb võlgniku juhatuse liikmetelt võtta võlgniku vanne.