Võlaõigus

2 kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Osaline hagist loobumine Harju Maakohus on 19.02.2025 määrusega võtnud menetlusse B2 Impact OÜ hagi A.H vastu põhivõla 1715,18 euro, intressi 411,85 euro, viivise 191,24 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ja alates 11.02.2025 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõue põhineb kostja ja ESTO AS vahel 23.02.2022 sõlmitud krediidilepingul nr xxx. 24.04.2025 menetlusdokumendis teatas hageja, et loobub põhinõude summast 1140,70 eurot, intressi nõudest summas 381,42 eurot, viivise nõudest 341,47 eurot ning sissenõudmiskulude nõudest summas 35 eurot. Kohus märgib, et kuna hagis on hageja esitanud ja kohus on võtnud menetlusse hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 191,24 eurot, hageja on loobunud osaliselt viivisenõudest ja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 58,52 eurot, siis võtab kohus vastu loobumise viivisenõudest summas 132,72 eurot (191,24-58,52). Hageja on ekslikult märkinud, et loobub viivisenõudest suuremas summas kui kohus menetleb, so 341,47 eurot. TsMS § 442 lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

3 Kohus märgib, et menetleb käesolevas tsiviilasjas hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 574,48 eurot, intress 30,43 eurot, viivis 58,52 euro ja alates 10.02.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja hinnast Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 2753,26 eurot. Kooskõlas TsMS § 136 lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 727,48 eurot, mis koosneb põhivõlast 574,48 eurot, intressist 30,43 eurot, viivisest 58,52 eurot ja täiendava viivise nõudest, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 64,05 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv tsiviilaja hinna kuni 750 eurot korral 175 eurot, mis on hageja poolt tasutud ja mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele (vt põhjendused all). Hageja esitas 24.04.2025 menetlusdokumendis taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 210 eurot, kuna hageja on tasunud menetluses riigilõivu 385 eurot, st 210 eurot enam. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda nõudest osaliseks loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada (vt TsMS kommenteeritud väljaanne kommentaar § 150 lg 2 p 2 kohta). Menetlusse jäänud nõudelt on riigilõiv 175 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hagejale välja (vt all). Hageja on tasunud riigilõivu 385 eurot. Loobutult osalt on riigilõiv 210 eurot, millest hagejal on õigus tagasi saada pool riigilõivu ehk 105 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada taotluses toodud arvele. Menetluskuludest Kohus jätab TsMS § 168 lg 4 alusel hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda. Tagaseljaotsuse rahuldamisega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja TsMS § 143 p 4 järgne menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 40 eurot. Kuna hageja loobus osaliselt hagist ja sellega seonduvad menetluskulud jäid hageja enda kanda, siis peab kostja hüvitama 26% ulatuses hageja menetluskuludest, so summa 61,10 eurot. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

4

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.