lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-6498/22

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-6498/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1698
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
MAN Autokeskuse Osaühing10079273(Hageja)Tamme Grupp OÜ11397851(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15. märtsil 2018 tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-17-6498

Kohtuasi

MAN Autokeskuse osaühingu hagi Tamme Grupp OÜ vastu põhivõla 2293,24 euro ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2538,14 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: MAN Autokeskuse osaühing (registrikood 10079273, asukoht Suur-Männiku tn 8, Tallinn, 11216); lepinguline esindaja Oleg Kapustin Kostja: Tamme Grupp OÜ (registrikood 11397851, asukoht Tammiku põik 1, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 41541) seaduslik esindaja Liina Luks

Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon

05. veebruar 2018

1.MAN Autokeskuse osaühingu hagi Tamme Grupp OÜ vastu põhivõla 2293,24 euro ja viiviste väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Tamme Grupp OÜ-lt põhivõlg 2293,24 eurot (kaks tuhat kakssada üheksakümmend kolm eurot ja 24 senti), 24.04.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 61,44 eurot (kuuskümmend üks eurot ja 44 senti) ja alates 25.04.2017 viivised põhinõudelt 2293,24 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni MAN Autokeskuse osaühingu kasuks

Menetluskulude jaotus

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 116 lg 2Tehingu tegemine esindatava nimel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1018 lg 1Käsundita asjaajamise mõiste
VÕS § 1023Kulutuste hüvitamine ja tasu maksmine
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 16 lg 1Pakkumus
VÕS § 20 lg 1Nõustumus
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Tamme Grupp OÜ kanda
2.Välja mõista Tamme Grupp OÜ-lt menetluskulud 500 (viissada) eurot MAN Autokeskuse osaühingu kasuks Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Edasikaebamise kord

Hageja nõue

1.MAN Autokeskuse OÜ (edaspidi hageja) palus Tamme Grupp OÜ (edaspidi kostja) vastu kohtule esitatud hagis välja mõista kostjalt põhivõlg 2293,24 eurot, 24.04.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 61,44 eurot ja alates 25.04.2017 viivised põhinõudelt 2293,24 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja kasuks. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 2016.a detsembrikuus kaks suulist töövõtulepingut kostjale kuuluva transpordivahendi, veoauto Volvo reg nr XXX (edaspidi ka veoauto), remontimiseks, kusjuures kostja oli tellijaks ja hageja töövõtjaks. Enne remondi teostamist koostati remonditööde kalkulatsioonid, mis kooskõlastati kostjaga. Remonditöid teostati hagejale kuuluvas remonditöökojas aadressil XXX. Kokku teostati sõidukile kaks remonti – üks ajavahemikus 07.-14.12.2016.a ja teine 23.12.2016.a. Teostatud remondi eest esitati kostjale arved – 15.12.2016.a nr 1612607 ja 29.12.2016.a nr 1612621. Kostja võttis teostatud töö vastu ja aktsepteeris arveid. Tööde suhtes ei ole kostja esitanud mingeid pretensioone. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, esimene 21.03.2017.a saldo kinnituses ja teine 31.03.2017.a meeldetuletuses, kostja esitatud arveid käesoleva ajani tasunud ei ole. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ning esitatud arveid tasuma ei nõustu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejalt tellinud autoremondi töid. Samuti ei ole kostja esindaja väljastanud kellelegi vastava sisulist volikirja. Kohtuotsuse põhjendused
4.Pooltel ei ole vaidlust selles, et veoauto Volvo reg nr XXX kuulub kostjale.
5.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja tellis hagejalt veoauto remonditööd, kas hageja remontis veoautot ning kas kostja on kohustatud hagejale tasuma veoauto remondikulud.
6.Kohtule esitatud veoauto remonditööde kalkulatsioonidega (lk 5-6) on tõendatud, et hageja teostas kostjale kuulunud veoautole Volvo reg nr XXX kahel korral remonditöid ning paigaldas selle käigus materjale ja varuosasid, hagejale kuuluvas remonditöökojas aadressil XXX. Remonditööd teostati ajavahemikul 07.12.2016 - 14.12.2016 ja 23.12.2016. Arvesaatelehtedega (lk 7-8) on tõendatud, et teostatud remonditööde ning paigaldatud materjalide ja varuosade eest esitas hageja kostjale arved – 15.12.2016 nr 1612607 ja 29.12.2016 nr 1612621. Hageja esitatud 21.03.2017 saldo kinnituselt (lk 9) nähtub, et kostja nimel aktsepteeris võlgnevust summas 2293,24 eurot hageja ees XXX. 30.03.2017 ja 22.02.2017 meeldetuletustega on tõendatud, et hageja on korduvalt teinud kostjale ettepanekud võlgnevus likvideerida.
7.Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et tema viis veoauto Volvo reg nr XXX hageja juurde remontimiseks kahel korral, kuna sõidukil ilmnesid peale tehnilist ülevaatust vead, rikked. Tunnistaja käis veoautoga ka tehnilisel ülevaatusel. Tunnistajal oli kostja esindaja XXX, kelle perekonnanime ta ei tea, kokkulepe, et ta asub kostja juurde tööle sama veoauto autojuhina, kuid kuna veoautoga toiduõli vedada ei saanud, siis temaga töölepingut ei

sõlmitud ja palka ei ole kostja talle maksnud.

8.Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks hagiavalduses esile toodud asjaolud, et hageja teostas ajavahemikul 07.12.2016 - 14.12.2016 ja 23.12.2016 remonditöid kostjale kuuluvale veoautole oma remonditöökojas aadressil XXX, et remonditööde eest esitati kostjale arved 15.12.2016 nr 1612607 ja 29.12.2016 nr 1612621 summas 2293,24 eurot ning et ta nõudis korduvalt arvete tasumist.
9.Hageja on esitanud hagi tuginedes poolte vahel sõlmitud kahele töövõtulepingule, kohtuistungil palus hageja kohtu poolt töövõtulepingu puudumise tuvastamisel lahendada asi käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.
10.Kostja väitel XXX ega XXX kostja töötajateks ei ole. Hageja ei ole tõendanud vastupidist.
11.VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
12.TsÜS § 116 lg 2 kohaselt võib tehingu teha majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
13.Kohus saab lugeda XXX ütlustega tõendatuks, et tunnistajat ei saa pidada kostja töötajaks, kuna temaga ei sõlmitud töölepingut ega makstud töötasu. Kuivõrd hageja ei ole kohtule tõendanud ka asjaolu, et XXX oleks olnud kostja töötajaks või TsÜS § 116 lg 2 nimetatud muuks isikuks, siis ei saa kohus lugeda tõendatuks, et poolte vahel sõlmiti kaks suulist töövõtulepingut veoauto remonditööde teostamiseks.
14.VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.
15.VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 esimese lause kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita

asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu.

16.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
17.Kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et hageja teostas kostjale kuuluvale veoautole kahel korral remonditöid ja paigaldas materjale ja varuosasid kokku summas 2293,24 eurot, mis on ilmselgelt kostja huvides, siis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 ja 1023 lg-te 1 ja 2 esimese lause alusel välja mõista põhivõlg summas 2293,24 eurot.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS-i §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS-i § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhi-refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
19.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
20.Hageja viivise arvestusest nähtuvalt (lk 29) on hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivise summa seisuga 24.04.2017 kokku 61,44 eurot. Kostja ei ole viivise arvutusele vastu vaielnud ning kohus on seisukohal, et see põhineb osundatud seadustel. Seega tuleb lisaks põhinõudele kostjalt välja mõista ka VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel sissenõutavaks muutunud viivis 61,44 eurot ning alates 25.04.2017 viivis põhinõudelt 2293,24 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
24.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta tasunud riigilõivu 275 eurot ja tema lepinguline esindaja osutas õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 75 eurot ilma käibemaksuta, kokku 225 eurot. Tsiviilasjast nähtuvalt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtuasjaga.
25.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja kulutused on antud asja keerukust, hagiavalduse mahukust ja lisatud tõendeid arvestades põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele täies ulatuses kokku 500 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja