Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Määrata Sergei Solovjov’i ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot), millest xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxx eurot (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb. Määruse peale võivad võlgnik ja ajutine pankrotihaldur (temale määratud tasu osas) esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud Füüsilisest isikust võlgnik Sergei Solovjov esitas kohtule 15.02.2018 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus kuulutada välja tema pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus võttis 21.02.2018. a määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras Sergei Solovjovi ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik ́u. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku ca 3853,80 eurot, samas sissetulekuks on töövõimetushüvitis 87 eurot. Avaldusele lisatud Eesti Töötukassa 23.01.2018 teatise kohaselt on Sergei Solovjov võetud töötuna arvele alates 17.07.2017 ja ta ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Muud vara võlgnikul väidetavalt ei ole. Võlanimekirja kohaselt on kokku seitse võlausaldajat. Püsiva maksejõuetuse väljakujunemise põhjusena on võlgnik nimetanud tema rahakoti ja dokumentide vargust, mille kohta politsei väärteo menetlust ei algatanud. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri (edaspidi haldur) aruandes välja toodud võlgnevuse suurusega, mis erineb avaldusele lisatud võlgade nimekirjast. Ajutise halduri aruande kohaselt on Sergei Solovjovil kohustusi kokku vähemalt 6362,50 eurot. Sergei Solovjovi selgituste kohaselt ei tegele ta mitte millegagi peale ema eest hoolitsemisega, kes on suhkruhaige. Ta on 50% ulatuses töövõimetu ega tohi oma tervislikust seisundist tulenevalt teha rasket füüsilist tööd. Tööd on ta asunud otsima Eesti Töötukassa kaudu, kuid seni ei ole ta tööd leidnud. Kuna võlgnik ei suuda oma kohustusi tasuda, siis soovib ta kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku ca 6362,50 eurot, millele võivad lisanduda kuni pankroti väljakuulutamiseni võlgnevuselt arvestatud viivised. Osa nõudeid võivad olla aegunud. Tema suhtes on menetluses 11 täiteasja. Võlgnikul igasugune teadaolev (likviidne) vara puudub. Samuti ei ole võlgnikul arestitavat sissetulekut. Maanteeameti andmetel on liiklusregistris võlgniku nimele 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-18-2516 registreeritud sõiduauto Opel Vectra, reg.märgiga xxxxxxxxxxx (1991.a väljalase), kuid Maanteeameti teabe kohaselt on sõiduk ilmselt alates 04.11.2009 tagaotsimisel, kuna vastav info kuvatakse registrile Schengeni infosüsteemist. Samuti on Sergei Solovjovile Maanteeameti andmetel võõrandatud sõiduauto Mitshubishi Galant, reg.numbriga xxxxxxxxxxx (1989.a väljalase), kuid võlgnik ei ole selle kohta liiklusregistris kandeid teinud. 01.10.2014 on sõiduki registrikanne peatatud, sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Viimati on deklareeritud võlgnikul töötasu OÜ-st Esträv Grupp detsembris 2014 summas xxxxxxxxxxx eurot ja jaanuaris 2015 summas xxxxxxxxxxx eurot. Võlgnikul on pangakontodel kokku raha xxxxxxxxxxx eurot. SEB Pank AS-s on võlgnikul sõlmitud internetipanga, kiirteavitamise, mobiilipanga, deebetkaardi ja mobiilsete infopäringute teenuslepingud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Sergei Solovjov püsivalt maksejõuetus, mis kujunes välja hiljemalt 2012. Maksejõuetuse peamisteks põhjusteks peab ajutine pankrotihaldur võlgniku dokumentide vargust, millega kaasnes kolmandate isikute poolt tema nimele laenude võtmine, piletita ühistranspordi kasutamine ja kuriteo toimepanemine, millega kaasnesid menetluskulu ja tsiviilkahju. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Sergei Solovjovi pankrot. Võlgnikul puuduvad varad pankrotimenetluse kohaseks läbiviimiseks ning on olemas alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 kohaselt. Võlgnikul on kohustusi ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ca 6362,50 eurot, vara, mille arvelt täita oma kohustusi, faktiliselt puudub. Võlgniku sissetulek võlgnevuste likvideerimiseks on ebapiisav. Seega on selge, et võlgnikul pole vahendeid, et tasuda ka ajutise halduri tasu ja kulusid. Samas on võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus. Esitatud asjaoludel ei näe kohus hetkel pankroti väljakuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Esitatud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on antud juhul võlgniku dokumentide vargus, mis võimaldas kolmandatel isikutel tema nimele kohustusi võtta, korduvalt piletita ühistranspordi kasutamine, millega kaasnesid trahvid ja täitemenetlustega seonduvad kulud, samuti kuriteo toimepanemine (Pärnu Maakohtu 19.07.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-166222), millega kaasnesid menetluskulud ja tsiviilkahju nõuded. Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta ka võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Kohus hoiatab võlgnikku, et TsMS § 47 lg 5 esimese lause kohaselt sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-18-2516 Menetluskulud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kulu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud xxxxxxxxxxx tundi, mille eest xxxxxxxxxxx-eurose tunnitasu (maksimummäär xxxxxxxxxxx eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ja PankrS § 23 lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.