Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte 03.01.2018. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt kinnitas kostja hageja pakkumise 18.05.2017. a puistevillaga soojustamise tööde tegemiseks hinnaga 2650,50 eurot, millele lisandub tasu transpordi eest summas 80 eurot ning käibemaks. Hageja teostas kokkulepitud tööd ja 19.05.2017. a väljastas kostjale arve kokku koos käibemaksuga summas 3276,60 eurot. Arve maksetähtajaks oli kokku lepitud 02.06.2017. a. Kostja tasus arve osaliselt summas 1676,60 eurot ning sedagi mitte tähtaegselt. Arve ülejäänud osas, s.o summas 1600 eurot on tasumata. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates summa sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1702,76 eurot, millest 1600 eurot on põhivõlg ja 102,76 eurot 13.03.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 14.03.2018. a kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagimaterjalide kohaselt on hageja menetluskulud kokku 597 eurot, sh 225 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 372 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.

2 (3)

Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus põhjendatud hageja menetluskuluks riigilõivu summas 225 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja töömaht hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud ettevalmistavatele toimingutele kokku 3 tundi ja 6 minutit. Hageja esindaja taotleb tasu määras 120 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Arvestades asja keerukust ja menetluse käiku, hindab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3,1 tunni ulatuses on olnud vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab lugeda ka õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-192-13; Riigikohtu 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu ei taotle ta kostjalt lepingulise esindaja tasult maksmisele kuuluva käibemaksuosa hüvitamist. See on koos kõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei kuulu menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele, kui menetlusosaline on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega loeb kohus põhjendatud hageja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu summas 372 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 597 eurot, sh 225 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 372 eurot lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.