Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult
13. märts 2018. a Põlva Võru tn 12
teatavaks-tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-111216
Tsiviilasi
OÜ AF Võlamenetlus hagi M. L. vastu põhivõlgnevuse 380 eurot, intressi 21,04 eurot, viivise 38,53 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
470,08 eurot
Menetlusosalised ja
Hageja: OÜ AF Võlamenetlus -registrikood 12290871, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Lepinguline esindaja: Gerda Kabrits-OÜ Julianuse Õigusbüroo asukohaga A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: M. L. -isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduses xxxxxxxxx-xxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata
nende esindajad
Kirjalik menetlus
2 (6)
Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused
3 (6)
OÜ AF Võlamenetlus esitas 12.09.2017. a kohtusse hagi M. L. vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes (sh põhivõlgnevus 380 eurot, intress 21,40 eurot, 12.09.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 38,53 eurot ja lisanduv viivis). Hageja nõude aluseks on Inbank AS , Datagate OÜ ja kostja vahel 27.01.2016. a sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping, millest tulenevad nõuded on AS Inbank on loovutanud hagejale. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 33) 3.01.2018. a. Kuna kohus luges hagimaterjalid avalikult kättetoimetatuks 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, tuleb lugeda TsMS § 317 lg 12 alusel hagimaterjalid kostjale avalikult kätte toimetatuks 18.01.2018. a. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 407 lõigete 1-3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi rahuldamise õiguslikud alused on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, 82 lg 1, 94 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 164 lg-d 1 ja 2, 170, 208 lg 1, 397 lg 1 ja TsMS § 367.
4 (6)
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lõike 4 järgi näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 575 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 475 eurot hagimenetlusega seotud õigusabikulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot (makseettepanek tl 6 pöördel) ja hagi esitamisel täiendavalt 55 eurot (tl 22). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud suuruses (475 eurot). Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Ka esitatud tõendite kogumine ei saanud olla keeruline. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning 5 (6)
asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud vaidlust ja asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 200 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 300 (100 + 200) eurot. TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada maksekäsu kiirmenetluses ning hagimenetluses, sest kohtule ja hagejale ei ole teada kostja asukoht, mida ei ole õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.