2.Välja mõista OÜ-lt Ruutinas OÜ Ehitustehnika kasuks põhivõlgnevus 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot ja viivis perioodi eest 21.10.2016. a kuni 26.07.2017. a 23 (kakskümmend kolm) eurot 48 senti.
3.Välja mõista OÜ-lt Ruutinas OÜ Ehitustehnika kasuks viivis põhinõudelt (384 eurolt) alates kohtuotsuse tegemisest (08.03.2018. a) kuni põhivõla tasumiseni tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.1.Välja mõista OÜ-lt Ruutinas OÜ Ehitustehnika kasuks menetluskulude katteks 340 (kolmsada nelikümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt OÜ Ruutinas (kostja) esitas OÜ-le Ehitustehnika (hageja) tellimuse tööde teostamiseks (kraana kasutamine) ning vastav töö teostati töökäsu ja akti kohaselt objektil Masina 18, Tallinn 22.09.2016. a.
2.30.09.2016.a. väljastas hageja teostatud tööde eest arve nr 263180 summas 384 eurot ning arve tasumise tähtaeg oli 21.10.2016. a.
3.Tõsteteenuse tellis kostja ning hageja teostas tellimuse aadressil Masina 18, Tallinn, kus tegi objektil töid ka OÜ Arsava. Kui hageja kostjale tasumiseks arve saatis, siis vaidles kostja arvele vastu põhjendades, et nemad tellisid teenust ettevõttelt Arsava OÜ, seega peaks arve tulema Arsava OÜ-lt. Samas tegelikult on hagejalt teenuse tellinud just kostja. Peale selgitavat jutuajamist kolme osapoole vahel olid kõik pooled nõus sellega, et arve esitatakse Ruutinas OÜle Ehitustehnika OÜ poolt. Siiski mõne nädala möödudes ei olnud enam kostja nõus arvet tasuma.
4.Arvel nr 26318 on viide töökäsule nr 000466. Töökäsus on kliendiks märgitud Ruutinas OÜ. Töökäsu dokumendilt on varem kliendi nime kohalt maha tõmmatud nimi Arsava OÜ. Vale kliendi nimi on algselt märgitud eksimuse tõttu, kuid kuna teenust teostati siiski Ruutinas OÜ tellimusel, siis oli teenuse tellijaks kostja ning seega on ka töökäsule märgitud kliendiks kostja. Töökäsk on allkirjastatud 22.09.2016. a ning kliendi kontaktisikuna on kirjas kostja seaduslik
esindaja, mis samuti tõestab seda, et tööd on tellitud tegelikkuses kostja poolt ning seega lasub ka arve tasumise kohustus kostjal.
5.Kostja ja hageja vahel on sõlmitud leping otseste vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Kostja soovis tellida tõsteteenust ning hageja oli nõus seda teenust osutama, järelikult avaldus tahteavaldustest sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega on kostja ja hageja vahel sõlmitud leping ning ei esine lepingu tühisuse aluseid ehk leping on kehtiv.
6.Kehtivast lepingust tuleneb lepingu täitmise kohustus ehk mõlemad pooled on kohustatud täitma talle lepingu alusel tekkinud kohustused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on oma lepingust tuleneva kohustuse täitnud ning teostas tõstetööd 22.09.2016. a. Kostjal oli kohustus tasuda tellitud teenuse eest ning vastavalt VÕS § 82 tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, mil on kindlaks määratud kohustuse täitmise tähtpäev. Kostjale esitatud arvel nr 263180 on märgitud arve tasumise kuupäevaks 21.10.2016. a. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni arvet tasunud, siis järelikult on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selline kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav, seega kostja vastutab kohustuse rikkumise eest.
7.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Kui on rikutud raha maksmise kohustust, siis võib võlausaldaja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda selle täitmist. Järelikult on hagejal õigus nõuda lepingujärgse rahalise kohustuse täitmist ehk põhivõla 384,00 euro tasumist.
8.Vastavalt VÕS § 113 on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Viivise määraks on hageja lugenud VÕS § 94 kohaselt 8% aastas. Järelikult on viivis aastas 30,72 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 21.10.2016. a ning käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on arve tasumise tähtajast möödas 279 päeva. Järelikult on hagiavalduse esitamise seisuga seadusejärgne viivis põhivõlalt 279 päeva eest 23,48 eurot. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus hageja ees põhivõlg koos viivisega kokku 407,48 eurot.
9.Hageja taotleb kohtult TsMS § 367 alusel kostjalt viivisenõude arvestamist põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Kostja on hageja nõudele esitatud vastuväites öelnud, et Ruutinas OÜ ei ole Ehitustehnika OÜ-lt teenust tellinud. Kostja on varasemalt hagejaga kirjavahetuses väitnud, et nemad tellisid teenuse Arsava OÜ-lt ning, et nemad ei ole Ehitustehnika OÜ-lt teenust tellinud. Hageja on kostjale selgitanud, et hageja teostas tellitud tõstetööd Ruutinas OÜ tellimusel ning leping oli sõlmitud Ehitustehnika OÜ ja Ruutinas OÜ vahel, seega tuleb kostjal teenuse eest tasuda Ehitustehnika OÜ-le. See, kelle objektil või kelle kaudu hageja teenust teostas ei tohiks olla kostja jaoks oluline, sest kostja on tellitud teenuse saanud just hagejalt. Kostja on varasemalt nõuet tunnistanud ning ka nõustunud sellega, et tasub arve Ehitustehnika OÜ-le, kuid mõni aeg hiljem on taas alustatud vaidlust selle üle, kellele arve õige esitada oleks. Hageja leiab, et kostja vastuväited on põhjendamatud ning alusetud. Selge on see, et kostjale on teostatud tellitud teenus ning kostjal on kohustus selle teenuse tasuda.
KOSTJA VASTUS
11.Kostja esitas 08.08.2017. a kirjaliku vastuse hagile (tl 33-36). Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas alljärgnevad vastuväited.
12.Kostja ei ole tellinud kraana kasutamise teenust hagejalt. Kraana kasutamise töövõtuleping oli aga sõlmitud kostja ja Arsava OÜ (uus ärinimi Heavy Cranes OÜ) vahel.
13.Arvasa OÜ-lt tellitud kraana saabus objektile 22. septembril 2016. a hilinemisega. Halva ilma tõttu ei osutanud Arsava OÜ teenuseid tellitud mahus. Kostja tellis kraana uuesti Arsava OÜ-lt
23.septembiks 2016. a, et lõpetada eelmisest päevast pooleli jäänud tööd. Arvasa OÜ esindaja lubas, et kraana saabub objektile 23. septembril 2016. a..Käesolevale vastusele lisab kostja Arsava OÜ esindaja V. B.ilt tulnud SMS-i pildi, millega V. B. kinnitab kraana tellimuskoha ja aja. 23. septembril 2016. a kraana objektile ei tulnud. Arsava OÜ esindaja V. B. kõnedele rohkem ei vastanud. Selle tulemusena pidi kostja tellima asendusteenuseid Havator OÜ-lt, millega kaasnesid ka täiendavad kulud.
14.Hageja väide, et kostja oli nõus kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena tasuma hageja poolt esitatud arve, on väär. Selliseid läbirääkimisi kostja esindajaga peetud ei ole. Samuti ei ole kostja kunagi avaldanud tahet tasuda hageja poolt esitatud arvet. Juba 22. septembril 2016. a vastas kostja hagejale, et ei ole hagejalt teenuseid tellinud ja seega ei tunnista ka talle esitatud arvet.
15.Töökäsul nähtav allkiri ei kuulu kostja seaduslikule esindajale. Seetõttu vaid hageja poolt ainuisikuliselt koostatud töökäsu alusel, millel puudub kostja seadusliku esindaja allkiri, ei saa järeldada, et kostja tellis kraana teenuse hagejalt. Kostja kordab, et tema tellis kraana kasutamise teiselt ettevõttelt, nimelt Arsava OÜ-lt.
16.Hageja väide, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud leping otseste vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel on vale kuna kostja ei ole hageja esindajaga kunagi suhelnudki. Hageja esitatud tõendid on tühised kuna nii hageja poolt kohtule esitatud töökäsk, akt kui ka arve nr 263180 on hageja poolt ainuisiklikult koostatud ja täidetud dokumendid. Selliste ainuisiklikult hageja poolt koostatud dokumentide alusel ei saa hageja väita, et hageja ja kostja vahel on võlaõiguslik suhe.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus rahuldab hagi.
18.Asja materjalidest nähtub, et 22.09.2016. a on Ehitustehnika OÜ poolt koostatud töökäsk nr 000466 (tl 18), millele on kliendina märgitud Ruutinas OÜ ja Arsava OÜ, mõlemad nimed on läbi kriipsutatud ja õigeks kliendi nimeks on märgitud Ruutinas OÜ, kontaktisikutena on märgitud A. O. / B., objekt: Masina 18, Tallinn, tööaeg kella 13.00 kuni 15.00, kraana 775BBA. Töökäsu alusel on Ehitustehnika OÜ väljastanud Ruutinas OÜ-le arve nr 263180 30.09.2016. a summas 384 eurot tasumise tähtajaga 21.10.2016. a (tl 19).
19.Kostja esindaja selgitas kohtu eelistungil, et tal oli vaja kraanat objektil Masina 18, Tallinnas ning ta tellis kraana Arsava OÜ-lt, keda esindas V. B. 22.09.2016. a kraana teenuse eest ei ole kostja tasunud, kraana oli objektil 2 tundi ning Arsava OÜ ei ole arvet esitanud (tl 45p).
20.Kohus tegi päringu Heavy Cranes OÜ-le (endine ärinimi Arsava OÜ, tl 55-56). Vastuseks kohtu küsimustele selgitas Heavy Cranes OÜ (tegevjuht V. B.), et Ruutinas OÜ ei ole tellinud kraana teenust Arsava OÜ-lt, Ruutinas OÜ palvel oli tehtud päring kraana saadavuse kohta, Ruutinas OÜ telefoni teel kinnitas, et maksab arve ära (tl 61-62).
21.Vaidlust ei ole selle üle, et 22.09.2016. a töötas objektil Masina 18 Ehitustehnika OÜ kraana kaks tundi ning nimetatud teenuse eest Arsava OÜ (käesoleval ajal Heavy Cranes OÜ) kostjale arvet esitanud ei ole, ka ei ole hageja esitanud tasumiseks arvet Arsava OÜ-le.
22.Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja ei ole hagejaga suhelnud ning kostja ei tellinud hagejalt 22.09.2016. a kraana kasutamise teenust. V. B. on 16.11.207. a kohtule e-kirja teel vastanud, et „Ruutinas OÜ esindaja A. O. helistas mulle ja küsis infot kraanade kohta kus saab tellida. Mina oma poolt küsisin Ehitustehnika OÜ-lt, kas neil on mõni vaba kraana. Edasi Ruutinas OÜ ja Ehitustehnika OÜ suhtlesid omavahel“ (tl 58).
23.Kohus märgib, et isegi juhul, kui kostja poleks otse hagejalt teenust tellinud (lepingut sõlminud), oleks hagejal õigus esitada nõue kostja vastu käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tuleneval alusel.
24.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
25.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8,05% aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud määr.
26.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
27.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
27.1.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja.
27.2.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 580 eurot. Hageja menetluskulu on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 480 eurot.
27.3.Kohus rahuldab taotluse osaliselt. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Kohus leiab, et tavapärase keerukusega hagiavalduse koostamiseks on 4 tundi õigusabi eest liialdatud kulu ning piisav ja põhjendatud kulu õigusabile on 2 tundi summas 240 eurot.