XX hagi Tallinna linna vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.06.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant: XX (isikukood: XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Raiko Paas Kostja/vastustaja: Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu (registrikood: 75014920), lepingulised esindajad Terje Krais, Kent Märjamaa ja Aljona Kallaste
Istungi toimumise aeg
14.02.2018
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaadi abi Raiko Paas ja kostja esindajad Kent Märjamaa ja Aljona Kallaste
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 19.06.2017 otsus tühistada.
2.XX hagi Tallinna linna vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.
3.Tuvastada, et Tallinna linna poolt XX-ga sõlmitud töölepingu PO-9/72 erakorraline ülesütlemine 18.04.2016 on tühine.
4.Lõpetada Tallinna linna ja XX vaheline tööleping PO-9/72 alates 18.04.2016.
1(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101
Välja mõista Tallinna linnalt XX kasuks hüvitis 4 500 eurot. Jätta rahuldamata XX hagi TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise 3 000 eurot saamiseks. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse kohtueelne käik, hagi asjaolud ja nõue
1.XX esitas 17.05.2016 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus enda tööle ennistamist ja Tallinna Linnakantselei 18.04.2016 dokumendi nr P-1/1033 tühistamist. 24.08.2016 täpsustas ta oma avaldust ja loobus tööle ennistamise nõudest, paludes välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses – 4 500 eurot TLS § 109 lg 1 alusel ning hüvitise 3 000 eurot TLS § 100 lg 5 alusel.
2.26.08.2016 otsusega tuvastas töövaidluskomisjon TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi 18.04.2016. Töövaidluskomisjon mõistis Tallinna linnalt välja hüvitise XX kasuks TLS § 100 lg 5 alusel 3 000 eurot ja TLS § 109 lg 1 alusel 500 eurot.
3.19.09.2016 esitas Tallinna linn taotluse töövaidluskomisjoni 26.08.2016 otsuse nr 41/1112/16 läbi vaatamiseks hagimenetluse korras.
4.03.10.206 esitas XX hagi eelnimetatud töövaidluseasjas selle lahendamiseks rahuldamata osas.
5.10.10.2016 määrusega liitis maakohus tsiviilasjad 2-16-14101 (Tallinna linna taotlus) ja 2-16-14846 (XX hagiavaldus) ühte menetlusse numbriga 2-16-14101.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töölepingu PO-9/72, mille alusel asus hageja tööle alates 01.03.2016 linnapea nõuniku töökohale. Hageja oli Tallinna linnas töötanud juba alates 2007. aastast. Töölepingu järgi oli hageja töötasu 1 500 eurot kuus.
7.18.01.2016 edastas kostja hagejale erakorralise töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Usalduse kaotuse põhjuseks oli asjaolu, et hageja lasi 08.04.2016 Tallinna Linnavalitsuse peahoone välisuksest sisse linna asutuses mittetöötava isiku ja nõudis valvelauast kabineti nr 418 uksevõtit ning sisenes nimetatud ruumi nimetatud kolmanda isikuga. Kostja tugines ülesütlemisavalduses väitele, et kabinet 418 ei olnud hageja tööruum ja hagejal puudus õigus viibida kabinetis nr 418 töövälisel ajal kolmanda isikuga ilma tööruumi valdaja otsese nõusolekuta ajal, millal tööruumi valdaja ise ruumis ei viibinud. Hageja küsis ruumis viibimiseks luba YY-lt, kuid 2(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101 kostja väidete kohaselt puudus YY-l õigus sellist luba anda. Kuna kabinetist nr 418 pääseb edasi kabinettidesse nr 417 ja nr 419, siis rikkus hageja kabinettide nr 417, nr 418 ja nr 419 valdajate privaatsust ja seadis ohtu ruumides asuva informatsiooni ja vara. Kostja pidas hageja käitumist eriti raskeks lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Kostja ei pidanud võimalikuks hagejat eelnevalt hoiatada ja hagejast tulenevatel põhjustel (usalduse kaotus) ei olnud võimalik töösuhet jätkata.
8.Hageja ei nõustunud töölepingu erakorralise ülesütlemisega ja leidis, et sellises olukorras oleks pidanud piirduma hoiatuse või noomitusega. Hageja läks koos külalisega kohvi jooma ruumi nr 418, kuna ta ei teadnud, et V korrusel on ka kohvimasin. Hageja oli varem korduvalt käinud ruumis nr 418 kohvi joomas.
9.Hageja oli Tallinna linnas töötanud alates 2007. aastast, seega ei olnud tema tööstaaž 1,5 kuud, vaid üheksa aastat. Seetõttu ei kohaldatud 01.03.2016 töölepingu sõlmimisel katseaega. Hageja hinnangul ei saanud tegemist olla ränga üleastumisega, kuna ülesütlemisavalduse kätteandmisel pakkus kostja korduvalt hagejale teist tööd. Lisaks lasi kostja hagejal pärast vaidlusalust intsidenti veel kümme päeva tööd jätkata. Ka see viitab sellele et tegemist ei olnud olulise rikkumisega.
10.Hageja taotles töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.04.2016. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista hüvitis hagejale TLS § 109 lg 1 alusel 4 500 eurot ja TLS § 100 lg 5 alusel 3 000 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
12.Kostja hinnangul olid täidetud töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning ülesütlemine oli kehtiv. Töölepingu lõpetamise eeldused TLS § 88 lg 1 p 5 järgi on täidetud. Hageja rikkus ühte olulisematest töötaja kohustustest ja lisaks ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Töötaja viibis töövälisel ajal koos kõrvalise isikuga kabinetis, mis turvakaalutlustel oli lukustatud tagamaks kõrgete ametiisikute ruumides oleva vara ning informatsiooni kaitse ajal, kui neid ametiisikuid kohal ei ole. Hageja viibis ruumis nr 418 piisavalt pika aja vältel, mis võimaldas ja/või võimaldanuks lubamatult puutuda kokku ruumides nr 417 ja nr 419 oleva informatsiooni ja varaga. Võõras tööruumis viibimine ilma selle ruumi valdaja konkreetse nõusolekuta on keelatud. Selline käitumisreegel tuleneb ka AÕS §-dest 33 ja 40 ning KarS §-st 266, mille kohaselt on valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine süütegu. Töökorralduse reeglitega on teenistujatele kehtestatud kohustus lukustada oma kabinet sealt lahkumisel ning sellega on tööandja sätestanud, et kabinettide valdus on nendes ruumides alaliselt töötavatel isikutel ja seeläbi võõrastele sinna nõusolekuta sisenemine keelatud.
13.Ruumidesse nr 419 (abilinnapea CC kabinet) ja nr 417 (abilinnapea DD kabinet) on võimalik siseneda vaid ruumi nr 418 kaudu. Vastavalt väljakujunenud tavale ruumide nr 417 ja nr 419 uksi ei lukustata, ligipääs nendele ruumidele takistatakse ruumi nr 418 lukustamise kaudu. Hageja oli teadlik asjaolust, et ruumi nr 418 ligipääsemisel saab ta ligipääsu ka ruumidesse nr 417 ja nr 419. Paljasõnalised ja tõendamata on hageja 3(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101 väited selle kohta, et ruumis nr 418 ei ole asutusesiseseks kasutamiseks või muul moel konfidentsiaalset teavet ning selles ruumis võinuks justkui igaüks viibida.
14.Hageja saavutas ruumile nr 418 ligipääsu vaid seetõttu, et ta väitis Munitsipaalpolitsei valvetöötajale PP-le, et tal on olemas luba ruumi sisenemiseks. Sellist luba hagejal tegelikkuses ei olnud ning seega esitas hageja valvetöötajale väärinformatsiooni. Hageja väited ruumi nr 418 kasutamise vajadusest seoses külalisele kohvi pakkumisega on ilmselgelt otsitud ning eluliselt mitteusutavad. Hageja oleks saanud külalist võõrustada ka oma kabinetis ning saanud talle kohvi pakkuda V korruse kohviautomaadist. Asjakohatu ning eksitav on hageja väide selle kohta, et talle ei olnud varasemalt tehtud märkust ruumist nr 418 kohvi võtmise kohta.
15.Töölepingu ülesütlemine ilma eelneva hoiatuse ja etteteatamiseta on õiguspärane, sest hageja ei saa jätkata poliitilise nõuniku ametikohal, kui tema poolt nõustatav DD on tema lähedusest häiritud, tema kätte ei julgeta usaldada tundlikku informatsiooni, kui tööandja ei saa olla veendunud, et töötaja oskab eristada lubatut lubamatust ja tunnetada sündsa ja õiguspärase käitumise piire. Kostjal puudus mistahes kindlus, et hageja ei korda oma lubamatut käitumist.
16.Hageja ei ole katkematult töötanud Tallinna linna ametiasutustes 9 aastat. Hageja vabastati tema enda soovil alates 22.02.2016 ATS § 87 lg 1 alusel teenistusest PõhjaTallinna Valitsuses. Tallinna Linnakantselei sõlmis hagejaga töölepingu alles 01.03.2016 ning seega on tema töö- ja/või teenistussuhe kostjaga kestnud katkematult vaid 1,5 kuud. Seega saaks hageja kasuks etteteatamistähtaja järgimata jätmisega seonduvalt välja mõista maksimaalselt 750 eurot (15 päeva töötasu), mitte 3 000 eurot. Kui kohus peaks vaidlusaluse töölepingu lõpetama TLS § 107 lg 2 alusel, palus tööandja vähendada töötajale välja makstavat hüvitist nullini. Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohus jättis 19.06.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna menetluskulu nimekirja ei esitatud, jättis maakohus kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata.
18.Pooled vaidlesid selle üle, kas töölepingu lõpetamise eeldused TLS § 88 lg 1 p 5 alusel olid täidetud ja kas töölepingu ülesütlemine ilma eelneva hoiatuse ja etteteatamiseta oli õiguspärane. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
19.Hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest (TVK toimik lk 22-23) nähtuvalt heideti hagejale ette 08.04.2016 ruumis nr 418, mis on ruumide nr 417 ja nr 419 eesruumiks, viibimist töövälisel ajal koos linnakantseleis mittetöötava isikuga ajavahemikus kell 19.12 kuni 20.12. Hageja rikkus lojaalsuskohustust, mis tuleneb TLS §-dest 15 ja 16, töölepingust ja ametijuhendist ning VÕS §-dest 6 ja 7.
20.TLS § 95 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Vaidlus puudus selles, et hageja sai kätte ja tutvus ülesütlemisavaldusega, milles kajastus kostja otsene tahteavaldus TsÜS § 68 lg 2
4(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101 mõttes, öelda tööleping erakorraliselt üles hagejast tuleneval põhjusel usalduse kaotuse tõttu.
21.TLS § 15 lg 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, sama paragrahvi lg 2 p 5 järgi hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega, lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Hageja töölepingu (TVK toimik lk 49) p 2.2.1 järgi kohustus hageja tegutsema tööülesannete täitmisel tööandja huvides ning täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt. P-st 2.1 nähtuvalt on töötaja tööülesanded, vastutus, õigused ja töötajale esitatavad nõuded kirjeldatud töötaja ametijuhendis. Lepingu p 2.2.6 kohaselt peab töötaja järgima ja täitma tööandja haldusakte ja eeskirju, s.h töökorralduse reegleid. P 2.2.7 järgi peab töötaja hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti töövälisel ajal tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada tööandja head nime või tekitada tööandjale, teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju. Hageja ametijuhendi (TVK toimik lk 47) p 4.5.3 järgi peab töötaja hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel töökohustuste või ametnikul teenistuskohustuste täitmist või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara.
22.Kuna antud juhul ei olnud tegemist töötaja tööülesannete täitmisest tuleneva lojaalsuskohustuse rikkumisega, siis saab hageja lojaalsuskohustuse rikkumise hindamisel tugineda sätetele, mis reguleerivad töötaja muid kohustusi tööandja suhtes.
23.Tallinna Linnasekretäri 04.11.2013 käskkirja „Tallinna Linnakantselei töökorralduse reeglid“ p 2.11 sätestab, et teenistuja viibimine tööruumides (sh töövälisel ajal) on reguleeritud linnavalitsuse hoonetesse sisenemise, hoones viibimise ja hoonetest väljumise korras, p 7.1.9, et töötaja on kohustatud järgima tööandja haldusakte ja eeskirju, töökorralduse reegleid, p 7.1.13, et töötaja on kohustatud käituma viisakalt kaastöötajate ja teiste isikute suhtes ning järgima üldtunnustatud norme. Tallinna linnapea 14.09.2009 käskkirja „Linnavalitsuse Vabaduse väljak 7 hoonesse sisenemise, hoones viibimise ja hoonest väljumise kord“ (TVK toimik lk 85-86) p 7 kohaselt võis nõunik tööpäevadel viibida peahoones ajalise piiranguta, kuid peale 20.00 pidi ta oma viibimisest informeerima valvetöötajat, p 9 järgi peab iga töötaja ise lukustama oma kabineti uksed, p 12 järgi registreerib ametiasutuse teenistuja, kelle kutsel külastaja väljaspool tööaega peahoones viibib, külastaja valvetöötaja juures. Seega oli hagejal õigus kella 19.00 paiku viibida Linnavalitsuse hoones ja vastu võtta ka külastajaid eeldusel, et külastajad on registreeritud valvetöötaja juures.
24.11.04.2016 MPA sisevalvetöötaja PP ettekandest, MPA siseteenistuse inspektori NN seletuskirjast ja 12.04.2016 siseteenistuse sektori juhtivinspektori TT ettekandest (TVK toimik lk 42, 43, 44) nähtuvalt on 08.04.2016 kell 19.10 registreeritud JJ sisenemine Tallinna Linnavalitsuse hoonesse ja kell 20.30 hoonest lahkumine. PP 5(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101 ettekandest nähtuvalt nõudis hageja ruumi nr 418 võtit väites, et tal on luba olemas, käitudes seejuures üleolevalt, käskivalt ja ebaviisakalt ning tõstes tema peale häält. PP küll esialgu keeldus võtme andmisest, kuid teades, et tegemist on kostja töötajaga väljastas talle võtme. Valveteenistuse töötajate kirjalikest ettekannetest ei nähtunud, et hageja oleks 08.04.2016 teavitanud oma viibimisest peahoones peale 20.00. Valvetöötajad olid sellest siiski teadlikud, sest hagejale kell 19.12 ruumi nr 418 väljastatud võtme tagastas ta kell 20.30.
25.Hageja väitis, et tal oli 08.04.2016 ruumi nr 418 kasutamiseks YY luba. Loa andmist hagejale ja JJ-le ruumis nr 418 viibimiseks, kinnitas tunnistajana ütlusi andnud YY (lk 118–119). Kostja vastuväidete ja töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt ei olnud YY-l õigust lubada kolmandaid isikuid ruumi nr 418, kuna tema tööruumiks oli kabinet nr 606 ja tal endal oli luba ruumi nr 418 kasutada teise teenistuja asendamise ajal, mitte iga päev.
26.Tunnistaja JJ ütlustest nähtuvalt asendas ta SS haiguse ajal DD abi ja kasutas töötamiseks ruumi nr 418. Ruumi nr 418 võti oli veel CC abil LL-l ja MPA-l ning loa ruumi nr 418 kasutamiseks võisid anda seda tööruumina kasutavad isikud ja abilinnapead. Hageja ega tunnistaja YY ei täitnud 08.04.2016 abilinnapeade antud tööülesandeid. Nii tunnistaja JJ kui ka YY ütlustest nähtuvalt läks JJ alates 11.04.2016 puhkusele ning teda asendas sellel ajal YY. YY ei asendanud JJ veel 08.04.2016, kuna see oli JJ viimane tööpäev enne puhkust ja JJ YY-le ruumi nr 418 võtit ega luba ruumi kasutamiseks ei andnud.
27.Abilinnapea linnapea ülesannetes DD 20.03.2017 seletusest kohtule nähtus, et ruum nr 418 on LL ja JJ tööruum, mitte puhkeruum, kus käiakse kohvi joomas. Samuti, et YYl ja hagejal puudus endil õigus ruumis nr 418 pärast tööpäeva viibida ja kõrvalisi isikuid sinna lubada ning, et keegi ruumi nr 418 tööruumina kasutanud ja õigustatud isikutest ei andnud sellist luba.
28.Tunnistaja YY ütlused, mille kohaselt oli DD andnud talle suuliselt loa kasutada ruumi nr 418, lubada sinna teisi maja töötajaid ja kutsuda külalisi, on vastuolus DD seletusega ja tunnistaja JJ ütlustega, mistõttu maakohus ei lugenud seda ütlust usaldusväärseks ja jättis selle tähelepanuta.
29.Eelnevast tulenevalt asus maakohus seisukohale, et hagejal puudus pädeva isiku nõusolek ruumi nr 418 kasutamiseks töövälisel ajal ning sellesse linnavalitsuses mitte töötava JJ toomiseks.
30.Põhiseaduse § 33 kaitseb lisaks kodu puutumatusele ka tööruumi puutumatust sätestades, et ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta. Kostja käskkirjad ei keela otseselt töötajal töö ajal ega ka väljaspool tööaega siseneda teiste töötajate valduses olevatesse suletud tööruumidesse ilma ruumi valdaja juuresolekuta või nõusolekuta või viia nendesse tööruumidesse kostjaga töö- või teenistussuhetes mitteolevat inimest. Samas on hageja oma tegevusega rikkunud lisaks PS §-le 33, kostja 04.11.2013 käskkirja punktis 7.1.13 sätestatut, mille kohaselt peab töötaja käituma kaastöötajatega viisakalt ja järgima üldtunnustatud käitumisnorme. Viisaka ja üldtunnustatud käitumise aga ka ühiskonnas väljakujunenud tava järgi ei siseneta kaastöötajate tööruumidesse ilma nende juuresolekuta või eelneva loata ega viida sinna enda äranägemisel kolmandaid isikuid. Olukorras, kus ruumi uks on lukustatud 6(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101 ning ruumi valdaja ei ole andnud luba sisenemiseks, ei ole tal õigust sinna siseneda. Hageja on rikkunud VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid, kuivõrd mõistliku ja heauskse töötajana oleks ta pidanud küsima luba nr 418 ruumis viibimiseks ja külalise vastuvõtmiseks ruumi valdajatelt, s.o abilinnapeadelt DD-lt, CC-lt või nende abidelt LL-lt või JJ-lt.
31.Kuna tunnistaja JJ ütlustega ja DD kirjaliku seletusega on tõendatud, et abilinnapeade tööruumide uksi eraldi ei lukustata, vaid lukustati ainult ruumi nr 418 uks ning tunnistaja JJ ütluste kohaselt võisid ruumi nr 418 jääda 08.04.2016 sisse tulnud dokumendid ning esmaspäevaseks kabineti nõupidamiseks ettevalmistatud materjalid, siis seadis hageja oma tegevusega ohtu nii ruumis nr 418 kui ka abilinnapea linnapea kohustustes DD ja abilinnapea CC ametiruumides oleva vara ja konfidentsiaalsetes dokumentides sisalduva informatsiooni. Maakohus nõustus kostja väitega, et võõra isiku toomine ruumi, millest pääses edasi linnapea kohusetäitja ja abilinnapea ametiruumidesse ajal, mille kohta oli teada, et ruumides töötavaid isikuid kohal ei ole, võimaldanuks pahatahtlikkuse korral puutuda lubamatult kokku ruumides oleva informatsiooniga, on kostja puhul väga kõrge turvarisk. Tunnistaja JJ ütlustega on tõendatud ka see, et tunnistaja tundis end ebamugavalt, kui ta sai teada, et 08.04.2016 on tema tööruumis käinud võõrad isikud, kuna tal on seal ka isiklikke asju ja hageja salvestusega 11.04.2016 vestlusest DD, KK ja hageja vahel (TVK toimik lk 90) on tõendatud, et DD on samuti äärmiselt häiritud hageja viibimisest koos JJ-ga tema tööruumi eesruumis töövälisel ajal. Kuivõrd hageja salvestas antud vestlusi sellest asjaomaseid isikuid eelnevalt teavitamata, siis ei olnud eluliselt usutav tema väide, et etteheited või süüdistused tulid talle ootamatult, vastupidi hageja on antud salvestused teinud tõendite kogumise ja töövaidlusorganile esitamise eesmärgil. Maakohus oli seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes saab hageja käitumist pidada ühtlasi lojaalsuskohustuse rikkumiseks tööandja suhtes, mis andis tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.
32.Maakohus oli seisukohal, et hageja käitumine ei ole vabandatav asjaoluga, et hagejaga kaasas olnud JJ on hageja, DD ja CC erakonnakaaslane, keskerakonna aseesimees, riigikogu liige jne. Asja lahendamise seisukohast ei omanud tähtsust, kas hageja teadis või oli näinud linnavalitsuse V korrusel olevat kohviautomaati või mitte, mistõttu jättis maakohus vastavasisulised tõendid asjakohatuse tõttu tähelepanuta. Samuti ei ole hageja käitumine vabandatav hageja väitega (TVK toimik lk 90) ja JJ selgitusega (TVK toimik lk 82) selle kohta, et hageja ja JJ ei avanud DD ja CC kabinettide uksi, ei võtnud midagi kaasa ühestki ruumist ega viinud sinna midagi.
33.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kuna tegemist oli töölepingu ülesütlemisega usalduse kaotuse, mitte töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu, siis ei pidanud töölepingu ülesütlemisele eelnema TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatust.
34.Töölepingu erakorralise ülesütlemise teates on tööandja arvestades kõiki asjaolusid töötajaga töölepingu ülesöelnud ilma etteteatamistähtajata. Vastuses hagile märkis 7(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101 kostja, et isik ei saa jätkata poliitilise nõuniku ametikohal, kui tema poolt nõustatav DD on tema lähedusest häiritud, tema kätte ei julgeta usaldada tundlikku informatsiooni, kui tööandja ei saa olla veendunud, et töötaja oskab eristada lubatut lubamatust ja tunnetada sündsa ja õiguspärase käitumise piire. Oma otsese ülemuse usalduse kaotamine on sedavõrd äärmuslik olukord, et hea usu põhimõtte kohaselt ei saa isik siinkohal töösuhte jätkumist eeldada ka mitte etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostjal puudus mistahes kindlus, et hageja ei korda oma lubamatut käitumist. Tegemist ei ole olukorraga, kus saaks võimalikuks pidada töösuhte jätkumist arvestades hageja töö iseloomu ning hagejapoolset ebaausat ja ebalojaalset käitumist, eriti arvestades, et poliitilise nõunikuna oli hageja lojaalsuskohustus oma nõustatava suhtes eriti kõrge, mis eeldab eriti suurt hoolsusmäära lojaalsuskohustuse järgimisel.
35.Maakohus leidis, et kostja põhjendas veenvalt, millistest asjaoludest lähtudes ta leidis, et töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimist antud juhul, arvestades kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi, ei võinud mõistlikult nõuda. Arvestades, et hageja allus sisulise töö osas otseselt DD-le ning, et hageja antud selgitustest (TVK toimik lk 70-71, 90) nähtuvalt ei saanud ta aru oma teo lubamatusest ega selle võimalikest negatiivsetest tagajärgedest, vaid õigustas oma käitumist sellega, et tema külaline polnud tavakodanik ning tolle isiku võõrustamine oma ülemuse ja kolleegide privaatsuse rikkumise hinnaga oli talle suur au ning, et ta on ka varem taoliselt käitunud, siis on põhjendatud ja veenev kostja seisukoht, et ta ei saanud lepingu ülesütlemise ajal uskuda, et hageja oma ebalojaalset käitumist tulevikus ei korda ning lepingu ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata oli DD kui abilinnapea linnapea ülesannetes ja hageja kui tema nõuniku töösuhet arvestades põhjendatud.
36.Hageja väide, et temaga öeldi tööleping üles muul põhjusel ehk erakonna sisetüli pärast oli oletuslik ja tõenditega tõendamata, kuna YY ütlused väljendavad üksnes tema arvamust, mida ei toeta teised tõendid ja mille lükkavad ümber tunnistaja JJ ütlused selle kohta, et DD ei rääkinud, et kellestki, sh hagejast, oleks vaja lahti saada. Antud väidet ei tõenda ka hageja ja personalidirektori HH 11.04.2016 vestlus (TVK toimik lk 91) ega DD, KK LL ja hageja 18.04.2016 vestlus teise töökoha pakkumisest (TVK toimik lk 92), mida saab käsitleda tööandja poolse kompromissettepanekuna hagejale.
37.Tuginedes vaidluse asjaoludele ja uuritud tõenditele kogumis asus maakohus seisukohale, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 18.04.2016 on kehtiv ja hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
38.Kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai. Töölepingu ülesütlemisavalduse näol on tegemist tööandja kaalutletud otsusega, mille tegemise eel tuleb välja selgitada olulised asjaolud. Kuna hageja tööleping oli üles öeldud õiguspäraselt, mistõttu jättis maakohus hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, siis puudus hagejal õiguslik alus nõuda kohtult TLS 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist alates 18.04.2016, töötasu kuni 18.06.2016 summas 3 000 eurot ja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitist töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest summas 4 500 eurot, mistõttu jättis maakohus ka need nõuded täies ulatuses rahuldamata.
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101
39.Maakohus tuvastas eespool ka, et töölepingu ülesütlemine ilma etteteatamise tähtaega järgimata oli põhjendatud, mistõttu jättis rahuldamata hageja TLS § 100 lg 5 alusel esitatud nõude hüvitise summas 3 000 euro kostjalt väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
40.XX esitas 18.07.2017 apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda.
41.Apellant jäi kõikide oma hagis esitatud seisukohtade juurde ning lisas, et usalduse kaotuse tõttu lepingu lõpetamisel peab eelnema sellele kirjalik hoiatus ning vaid erandjuhtumite korral saab lepingu lõpetada hoiatuseta – nt siis kui on ilmne, et töötaja käitumist parandada pole võimalik.
42.Maakohus leidis, et usaldamatust töötaja vastu ei põhjustanud tema tööülesannete täitmine. Eeltoodust tulenevalt sai töötaja tööülesannete täitmisega eelnevalt hästi hakkama, mistõttu tulnuks eelneva hoolsuse põhjal pigem eeldada, et hoiatus tema suhtes oleks olnud tulemuslik ja vastupidine eeldus pole põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti ja töötajat kahjustavalt hinnanud asjaolusid, kui on leidnud, et apellandi hoiatamine poleks tulemust andnud. Kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et töölepingu lõpetamise hoiatus poleks apellandi puhul tulemust andnud. Puuduvad põhjendused, millest tulenevalt kohus leidis, et juhul, kui apellanti oleks hoiatatud, et teatud ruume kasutada ei tohi ja see tingib edaspidi töölepingu lõpetamise, et vaatamata sellele oleks apellant ruumides viibimist edaspidi jätkanud. Kohus on nimetatud osas rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust.
43.Ainuüksi asjaolude väljatoomisega, millega apellant on selgitanud, miks ta vastustaja ruumides koos külastajaga viibis, ei saa teha järeldusi apellandi käitumise kohta töösuhtes tulevikus. Hinnata tuleks apellandi eelnevat käitumist töösuhtes, varasemalt toimepandud rikkumisi ja hoiatusi. Juhul, kui apellandi käitumise kohta saaks koostööprognoose anda vaid tema seletuste alusel, mis ta rikkumise kohta sellele järgneval ajal andis, muutuks eelneva hoiatuse nõue sisutuks – vähemalt selliste tegude puhul, mille kahjulikud tagajärjed pole nii üheselt mõistetavad nagu seda on vargused ja pettused. Vaid eelneva hoiatuse kaudu on võimalik tagada ülesütlemiskaitse põhimõtte järgimine ning anda töötajale võimalus käitumise parandamiseks ning vaid nii on tagatud TLS § 88 õige ja eesmärgile vastav kohaldamine. Vastus apellatsioonkaebusele
44.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
45.Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimiku ning töövaidluskomisjoni toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega hagi osaliselt rahuldada. Maakohus on tõendeid hinnates teinud ebaõige järelduse, et kostja on hagejaga kehtivalt töölepingu 9(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101 18.04.2016 üles öelnud. Hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 järgi tuleb rahuldada. Hüvitis kuulub väljamõistmisele TLS § 109 lg 1 järgi. Rahuldamata tuleb jätta hüvitise väljamõistmise nõue TLS § 100 lg 5 alusel.
46.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Poolte vahel oli sõlmitud töölepingu nr PO-9/72, mille kohaselt töötas hageja alates 01.03.2016 linnapea büroo koosseisu kuuluval linnapea nõuniku töökohal põhipalgaga 1500 eurot kuus. Töölepingu lisaks oli ametijuhend. 08.04.2018 viibis hageja töövälisel ajal (kell 19.12 - 20.12) linnakantselei ruumis nr 418, mis ei olnud tema tööruum, koos JJ-ga. Võtme ruumi sisenemiseks sai hageja valvetöötajalt. Ruum nr 418 oli abilinnapeade DD ja CC referentide tööruum. 18.04.2016 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 järgi seoses usalduse kaotusega.
47.TLS § 104 lg 1 järgi seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja ei ole väitnud, et kostja pole järginud töölepingu ülesütlemisele sätestatud formaalseid seadusest tulenevaid nõudeid. Kostja 18.04.2016 dokument töölepingu ülesütlemise kohta vastab TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja see on hagejale teatavaks tehtud. Pooled vaidlevad erakorralise ülesütlemise seadusest tuleneva aluse üle, tulenevalt sellest, kas TLS § 88 lg 1 p 5 järgi tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldused ilma hoiatust tegemata (TLS § 88 lg 3) olid täidetud.
48.TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 15 lg 1 järgi peab töötaja täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Usalduse kaotuse aluseks olevate tegude toimepanemisel on töötaja käitunud tööandja suhtes mittelojaalselt ja tööandja algatusel töölepingu lõpetamine võib toimuda põhjusel, et töötaja on rikkunud lojaalsuskohustust määral, kus mõlemapoolseid huvisid kaaludes ei saa eeldada töösuhte jätkumist.
49.18.04.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt olid hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise aluseks järgmised asjaolud. Hageja nõudis Vabaduse väljak 7 hoone valvelauast välja kabineti nr 418 võtme, väites, et tal on kabinetti sisenemiseks luba ja ilma kabinetis töötavate isikute nõusolekuta sisenes ta koos kõrvalise isikuga töövälisel ajal kabinetti nr 418. Kabinetti siseneti kell 19.12 ja väljuti
20.12.Väidetavalt kabinetti nr 418 sisenemiseks loa andnud YY-l polnud kabinetti sisenemiseks luba ja ta võis seal viibida ainult siis, kui ta asendas kabinetis nr 418 töötavat referenti. Kabineti nr 418 kaudu oli võimalus pääseda kabinettidesse nr 417 ja nr 419. Väljakujunenud tava kohaselt ei sisene töökaaslased teiste linnkantselei töötajate tööruumidesse valdaja selgelt väljendatud nõusolekuta ja valdaja äraolekul. Linnapea 14.09.2009 käskkiri nr PO-1/194 „Linnavalitsuse Vabaduse väljak 7 hoonesse sisenemise, hoones viibimise ja hoonest väljumise kord“ ja linnasekretäri 04.11.2013 käskkiri nr L-2/58 „Tallinna Linnakantselei töökorralduse reeglid“ ega 10(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101 ükski muu dokument ei andnud õigust siseneda teiste töötajate valduses olevatesse suletud tööruumidesse ilma ruumi valdaja juuresoleku ja nõusolekuta ja lubada sinna kõrvalisi isikuid. Sellega rikuti abilinnapeade DD ja CC ning kabinetis töötavate isikute privaatsust ja seati ohtu kabinettides olev informatsioon ja vara. Hageja käitumine oli vastuolus PS §-dega 33 ja 26. DD, kellele hageja allub, leidis, et tegemist on eriti raske lojaalsuskohustuse rikkumisega. Kuna tegemist oli lojaalsuskohtuse eriti raske rikkumisega, siis puudus vajadus TLS § 88 lg 3 järgi hagejat hoiatada.
50.Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest nähtuvalt oli töölepingu lõpetamise aluseks hageja käitumine töövälisel ajal tööruumides. Kolleegium möönab, et ka töövälisel ajal toimunu võib anda aluse TLS § 88 lg 1 p 5 järgi töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kui töötaja töövälisel ajal toimepandud teod põhjustasid usalduse kaotuse.
51.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Eeltoodust tuleneb, et tavapäraselt peab töölepingu ülesütlemisele seoses töötaja kohustuste rikkumisega eelnema hoiatus. Hoiatamise eesmärgiks on selgitada töötajale, et ta on töökohustusi rikkunud ja anda võimalus edaspidi sellisest käitumisest hoiduda. Järgnevalt kolleegium hindab kaebuse väidete põhjal, kas hageja kohustuste rikkumist saab pidada eriliselt raskeks või on muud põhjused, mis hea usu põhimõttest lähtuvalt, annavad tööandjale aluse öelda tööleping ilma hoiatuseta üles.
52.Vaidlust ei ole, et Tallinna linna õigusaktidest ei tulene sõnaselget keeldu siseneda võõrasse kabinetti ilma seal töötava isiku loata, kuid kostja leidis, et selline käitumine ei ole vastavuses heade kommetega ja tavadega, kuna võõras tööruum on seal töötava isiku privaatne territoorium ja kõrvalisel isikul puudub õigustus sinna sisenda. Hageja seletuse kohaselt soovis ta ruumi nr 418 võtit selleks, et valmistada seal kohvi ja pakkuda külalisele. Kolleegium nõustub, et teise isiku töökabinetti sisenemine ilma et selleks oleks kabinetis töötava isiku nõusolek või siis töötamisega seonduv vajadus, ei ole tavapäraselt heakskiidetav käitumine. Kuid ainuüksi sellest, et hageja on käitunud viisil, mida tavapäraselt ei saa heaks kiita, ei saa veel järeldada, et see annab aluse TLS § 88 lg 1 p 5 järgi töölepingu lõpetamiseks ilma hoiatuseta. Kolleegiumi arvates tuleb hinnata ka seda, milline oli rikkumise raskus, s.t rikkumise toimepanekul töötaja eesmärki, motiive ja töölepingu rikkumise tagajärgi tööandjale.
53.Hageja selgitas, et ta tahtis kabinetis nr 418 pakkuda külalisele JJ-le kohvi, kuna ta oli ise eelnevalt seal kohvi joomas käinud ja ta küsis luba YY-lt. Tunnistaja YY ütluste kohaselt asendas ta tihti kabinetis nr 418 töötavaid isikuid ja 08.04.2016 helistas hageja talle valvelauast, et saada kabineti nr 418 võtit ja hageja ütles valvetöötajale, et tal on DD nõuniku YY luba (lk 118). Vaidlust ei ole, et YY ei asendanud 08.04.2016 kabinetis nr 418 töötavaid isikuid, kuid asendama pidi ta hakkama alates 11.04.2016 JJ (lk 121). Kuna YY tööruum asus ajal, kui ta asendas abilinnapeade referente, kabinetis nr 418, oli ta isik, kellel oli asendamiste ajal juurdepääs kabinetti nr 418. YY ütluste 11(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101 kohaselt andis tema hagejale loa minna kabinetti nr 418. Eeltoodut arvestades võis hagejale jääda mulje, et tal on luba kabinetti nr 418 sisenemiseks.
54.Tunnistaja JJ ütluste kohaselt oli hageja kui DD nõunik töö ajal kabinetis nr 418 seoses nõupidamistega, viibis seal aeg-ajalt ja käis ka kohvi joomas (lk 121-122). Kuna hageja viibis tööülesannete täitmisel kabinetis nr 418, siis ei pidanud ta eeldama, et talle on keelatud sinna ilma kabinetis töötava isikuta siseneda. Seda, et hageja oleks koos JJ-ga sisenenud abilinnapea kabinettidesse, kostja väitnud ei ole. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kabinetis nr 418 oli dokumente, mida ei olnud hagejal õigus näha. Kostja on väitnud, et linnakantseleis oli tava, et kabinettide nr 417 ja nr 419 uksi töövälisel ajal ei lukustata. Kolleegium leiab, et eeltoodu on vastuolus Tallinna linnapea 14.09.2009 käskkirjaga nr PO-1/194 kinnitatud „Linnavalitsuse Vabaduse väljak 7 hoonesse sisenemise, hoones viibimise ja hoonest väljumise kord” p-ga 9, mille kohaselt tuleb töötajatel pärast tööpäeva lõppu tööruumist lahkudes lukustada uksed (TVK toimik lk 85-86). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest järelduks, et hageja pidi teadma, et abilinnapeade kabinetid võivad olla lukustamata. Seega ei ole esile toodud asjaolusid, millest saab järeldada, et hageja käitumine seadis ohtu tööandja vara ja informatsiooni.
55.Eeltoodut kokku võttes leiab kolleegium, et hageja poolt pärast tööaega linnakantselei kabinetti nr 418 sisenemine oli küll taunitav tegu, mida saab käsitelda kui lojaalsuskohustuse rikkumist, kuid tegemist ei olnud teoga, mida saaks lugeda eriliselt raskeks töökohustuste rikkumiseks.
56.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas esinevad muud asjaolud, mis on põhjuseks, et hea usu põhimõtte järgi tööandjalt ei saa oodata töötaja eelnevat hoiatamist. Kostja rõhutas, et selliseks asjaoluks on hageja ametikoht, kus on vajalik eriline lojaalsus, ja see, et hageja ei kahetsenud oma tegu. Samuti on oluline, et linnapea DD ei usalda hagejat ja ei soovi temaga koostööd jätkata. Kolleegiumi arvates ei anna eeltoodud asjaolud alust järeldada, et hagejaga oleks saanud töölepingu üles öelda ilma teda eelnevalt hoiatamata. Hageja ametikoht linnapea nõunikuna nõuab lojaalset käitumist, kuid ei ametijuhendist ega töölepingust ei tulene, et hagejal oleks kõrgendatud lojaalsuskohustus. Puutuvalt hageja poolt tehtu osas kahetsemist, selgub hageja poolt tööandjale antud seletusest, et hageja selgitas tööandjale, miks ta nii käitus (TVK lk 18-19). Seletuses ei saa järeldada, et hageja oleks eitanud toimunut või püüdnud midagi varjata. Juhul, kui praegune linnapea ei soovi endise linnapea nõunikuga koos töötada (lk 92), siis see ei ole põhjuseks, et tööleping TLS § 88 lg 1 p 5 järgi lõpetada ilma eelneva hoiatamiseta.
57.Eeltoodut arvestades ei olnud kostja õigustatud lõpetama hagejaga töölepingut ilma eelneva hoiatuseta, kuna hageja ei olnud toime pannud eriti rasket töökohustuste rikkumist ega kostjal ei olnud ka muud põhjust, et hea usu põhimõtte järgi töötajat mitte hoiatada.
58.Seega on kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud ilma seadusliku aluseta, mis on aluseks ülesütlemise tühisusele TLS § 104 lg 1 järgi.
59.TLS § 107 lg 2 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, siis 12(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-14101 lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja on palunud tööleping lõpetada 18.04.2016. Kolleegium leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele.
60.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kolleegium leiab, et väljamõistmisele kuulub hüvitis kolme kuu palga ulatuses, s.o. 4 500 eurot, arvestusega, et hageja töötasu oli 1 500 eurot kuus. Hüvitise määramisel arvestab kolleegium sellega, et hageja on töötanud Tallinna linnakantseleis ja Põhja-Tallinna valitsuses alates 2007. aastast. Seega oli tegemist pikaajalise töö- või teenistussuhtega ja kohtu ette ei ole toodud, et hagejat oleks varem töökohustuste rikkumise eest karistatud. Kostja taotlus vähendada hüvitis nullini on paljasõnaline ja kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millised võiks anda alust hüvitise vähendamiseks.
61.Hageja nõue hüvitise 3 000 eurot saamiseks TLS § 100 lg 5 järgi tuleb jätta rahuldamata. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kolleegium leiab, et TLS § 100 lg 5 järgi on õigus saada hüvitist siis, kui töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja töölepingu pool on ülesütlemisest ette teatanud vähem. Kuna hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine, siis hagejal ei ole õigust hüvitisele TLS § 100 lg 5 järgi. Menetluskulude jaotus
62.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus kompromissina hagejale lõpetada tööleping kokkuleppel ja tasuda hagejale 3 000 eurot. Hageja pakkumisega ei nõustud. Kolleegium leiab, et hagi kuulus rahuldamisele sarnaselt kostja poolt kompromissis pakutule. Eeltoodu tõttu tuleb vaatamata hagi osalisele rahuldamisele jätta nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud kuuluvad kindlaksmääramisele TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi maakohtu poolt mõistliku aja jooksul määrusega pärast käesoleva tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.