Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-17-11164 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korter asukohaga XXX (tlk 5). Hageja korteris toimus juunis 2016 veeuputus, mille kohta oli komisjoni poolt koostatud akt (tlk 7, 14). Komisjon tuvastas, et uputus toimus kostja, kes on korteri XXX omanik (tlk 6), hooletuse tõttu. Uputuse tõttu olid hageja korteris rikutud põrandad. Põranda remondikulud on summas 527,21 eurot (tlk 7 pöördel). Hageja on püüdnud kostjalt kahjuhüvitist kohtuväliselt välja nõuda (tlk 8-9, 15), kuid kostja ei ole hagejale vastanud. Hageja palub hüvitada ning kostjalt välja mõista kahju summas 500 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ning rahuldas hagi 08.09.2017 tagaseljaotsusega, kuna kostja ei olnud tähtaegselt hagile vastanud. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, mille kohus 27.10.2017 määrusega rahuldas ja taastas asjas menetluse. Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad Kostja selgitas vastuses, et 2016.a veebruaris vahetati majas veetoru püstikud (tlk 39). Kostja korteris demonteeriti WC-pott koos seinal oleva loputuspaagiga, lammutati WC-poti taga olev sein, et saada ligipääs püstikule ning vahetati torud. Peale nimetatud töid seina ei taastatud, pandi WCpott tagasi ja lohakalt paigaldati loputuspaak. Sellest sai kostja teada alles siis, kui õnnetus juhtus, sest kostja elab Tallinnas ning seetõttu ei saanud tööde teostamist isiklikult kontrollida. Kostja andis korteri võtmed korteriühistu esimehele, kes jälgis tööde teostamist. Seda kinnitab korteriühistu juhatuse poolt allkirjastatud akt nr 07.2016/02 (tlk 38). 27.-28.06.2016 kukkus WC-poti loputuspaak maha ja vesi voolas välja ning kahjustas hageja korterit. Kostja esitas foto (tlk 42), millel on näha, kuidas loputuspaak oli kinnitatud, samuti ka lahtised torud (seina ei taastatud). Kostja selgitas ka, et hageja esitatud akt kahju tekkimise kohta (tlk 40-41) on allkirjastatud korteriühistu juhatuse liikme ja töid teostanud firma poolt. Nemad on aga huvitatud sellest, et kahju tekkimises oleks süüdi kostja, sest sel juhul vabaneks nad vastutusest. Samast aktist tuleneb ka, loputuspaak ei olnud kinnitatud, kuigi seda pidi kostja hinnangul tegema torusid vahetanud firma. Poolte täiendavad seisukohad Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormust ja asjaolusid, mis vajavad tõendamist, ning andis pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks (tlk 73). Kohus selgitas muu hulgas ka, et kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju on toimunud asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada. Kostja tugineb oma vastuses sellele, et WC-poti loputuspaagi kinnitamise kohustus oli torud vahetanud äriühingul, kuid kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Kohus juhtis kostja 2/6

2-17-11164 tähelepanu, et nimetatud asjaolu tuleb tõendada ning esitada kohtule tõendid, millest nähtuks äriühingu kohustus WC-poti loputuspaaki kinnitada. Hageja selgitas vastuseks kohtunõudele, et kahju on tekkinud kostja santehniliste seadmete mittenõuetekohase kasutamise tagajärjel. Korteriomanik on aga kohustatud hoidma korteri reaalosa korras. Hageja leidis ka, et kui korteriomanik rikub kohustust ja sellega tekitab teisele omanikule kahju, siis kannatanu korteriomanik võib nõuda kahju hüvitamist sõltumata kahju tekitaja süü olemasolust. Kostja ei ole esitanud tõendeid vastutusest vabanemiseks. Hageja leiab, et kahju kuulub hüvitamisele ja hagi tuleb rahuldada. Kostja esitas vastuse kohtunõudele, milles selgitas täiendavalt, et ta ei saa esitada torude vahetamisega seotud dokumente, kuid talle on teada, et teistes korterites olid seinad taastatud. Kostja leidis ka, et torude vahetamisega seotud kulud peab kandma korteriühistu. Kostja esitas fotod (tlk 92) vannitoa seisukorrast enne ja pärast torude vahetamist. Kostja esitas OÜ Milann Santeh Grupp dokumendi (tlk 91), millest ei tulene, et taastamiskulud peab kandma korteriomanik. Teostatud tööde vastuvõtmise kohustus on korteriühistul ja kui nende poolt olid tööd vastu võetud, siis oli kostja veendunud, et korteris on kõik korras. Kostja oli torude vahetamise ajal rase ega saanud ise järelevalvet teostada. Kostja esitas ka korteri hindamisakti (tlk 78-90).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on korteri XXX omanik (tlk 5) ja kostja on korteri XXX omanik (tlk 6). Vaidlust ei ole ka kahju tekkimise asjaolude osas, s.o kahju on tekkinud kostja korteris maha kukkunud WC-poti loputuspaagi tõttu (tlk 7, 14). Kostja ei ole vastuväiteid esitanud ka kahju suurusele – 500 eurot (tlk 7 pöördel). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja vastutab tekkinud kahju eest, või selle eest vastutab kolmas isik (s.o korteriühistu või torud vahetanud äriühing OÜ Milann Santeh Grupp). Kohus märgib kõigepealt, et alates 01.01.2018 on kehtetud nii korteriomandi- kui ka korteriühistuseadused (KOS ja KÜS), kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Kuid kuna kahju on tekkinud 2017. a, tuleb antud asjas kohaldada kahju tekkimise ajal kehtinud seadusi KOS ja KÜS. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1, 3 ja 4 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-te 1-3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse 3/6

2-17-11164 vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude. Kuna poolte vahel on seaduse alusel tekkinud võlasuhted (kaasomanike vahelised suhted), ei tule kõne alla kahju hüvitamine deliktiõiguslikul alusel ja seega ei ole asjakohased hagiavalduses toodud VÕS §-d 1043 ja 1045. Korteri omanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:     

kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kohus selgitas pooltele (tlk 73), et eespool toodud asjaolusid peab tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3, VÕS § 103 lg 2, Riigikohtu lahend nr 3-2-1107-15 p 11). KOS § 11 lg-te 1 ja 3 kohaselt korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja poolne KOS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustuse rikkumine on tuvastatud. Kahju on tekkinud kostja korteris WC-poti loputuspaagi kukkumise tagajärjel (tlk 7-14, 42, 56), nimetatud loputuspaak on kostja korteri reaalosa. Kohus on seisukohal, et kostja peab hoidma korteriomandi reaalosa, sh ka WC-poti loputuspaaki, korras, s.o tagama, et paak oleks kinnitatud selliselt, et selle kukkumine ja teise kaasomaniku korteri kahjustamine oleks välistatud. Tegemist on kostja kohustusega sõltumata sellest, kas kostjal oli sõlmitud leping kolmanda isikuga korteri reaalosa korrashoidmiseks või mitte (ka siis kui korter oleks nt üürile antud). Tegemist on korteri omaniku kohustusega sõltumata sellest, kas omanik elab korteris või mitte. Kostja kohustusest hoida korteri reaalosa korras ei vabasta ka korteriühistu suhted kolmanda isikuga, millele antud asjas tugineb kostja. Suhetes teiste kaasomanikega on reaalosa korras hoidmine (sh ka loputuspaagi nõuetekohane kinnitamine) kostja, kui korteriomaniku, kohustus, kuigi on võimalik, et selle kohustuse täitmine on mistahes lepinguga pandud täitmiseks kolmandale isikule.

4/6

2-17-11164 Vaidlust ei ole, et hagejal on kahju tekkinud (tlk 7 pöördel). Nimetatud kahju on hõlmatud KOS § 11 lg 1 p 1 sätte eesmärgiga, s.o ilmne, et korteriomanik ei tohiks paigaldada või kasutada WC-potti või loputuspaaki vms selliselt, et sellest tekib kahju teisele korteriomanikule. Kohus leiab, et antud juhul esineb ka põhjuslik seos kostja tegevusetuse ja kahju vahel, s.o kui kostja korteris oleks WCpoti loputuspaak nõuetekohaselt kinnitatud, ei oleks hageja korterisse vesi sattunud. Vastuseks kostja seisukohale (tlk 92) torude vahetamisega seotud kulude kandmise kohta selgitab kohus järgmist. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et veetorude vahetamine on korteriühistu kohustus ja toimub korteriühistu kulul, s.t korteriühistu peab kandma kulusid, mis on seotud torude vahetamisega (s.h remondi taastamise kulud) KOS § 11 lg 1 p 3 alusel. Antud asjas ei ole vaidlust selles, kes ja kuidas torud vahetas või kes pidi kulusid kandma. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kostja esitatud akti nr 07.2016/02 (tlk 38) ning OÜ Milann Santeh Grupp arvestuse (tlk 91), kuna antud asjaolu ei ole vaidluse all. Kohus leiab, et kostja vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, kas korteriomanik pidi loputuspaagi paigaldamise eest maksma või mitte. Kohus ei lahenda käesolevas asjas küsimust, kes peab torude vahetamisega seoses remondikulusid kandma. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-123-09 p-s 28, et korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu või valitseja võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt. Sama lahendi p-s 49 on selgitatud, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Kostja leiab, et tema kahju tekitamise eest ei vastuta, kuna loputuspaagi paigaldamise kohustus oli kolmandal isikul, s.o OÜ Milann Santeh Grupp. Kohus selgitab, et kostja vastutust teise korteriomaniku ees ei välista kostja suhted kolmandate isikutega või korteriühistu ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingud. Kahju tekkis kostja korteri reaalossa kuuluva eseme rikke (kukkumise) tõttu. Kostjal on kohustus hoida reaalosa, sh ka WC-poti loputuspaaki, korras ning kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud. Kostja vastutust rikkumise eest ei välista ka asjaolu, et ta ei viibinud torude vahetamise ajal korteris ega saanud viibida, kuna elab teises linnas ja oli rase. Samuti ei välista kostja vastutust asjaolu, et korteriühistu on torude vahetamise tööd vastu võtnud (tlk 38) ja seega pidi töö olema teostatud nõuetekohaselt. Nimetatud asjaolud ei ole aluseks kostja vastutuse välistamiseks või piiramiseks. Samas on aga nimetatud asjaolud aluseks võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostja poolt korteriühistu või torude vahetamise teostanud äriühingu vastu. Korteri reaalosa on korteriomaniku mõjusfääris ja vastutust võiks välistada vaid selline asjaolu, mida omanik ei saanud mõjutada. Antud asjas sellise asjaolu esinemist ei ole tuvastatud. Kostja vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust ka, et loputuspaak oli jäetud kinnitamata kaasomandis olevate veetorude vahetamise tagajärjel, kuna vaidlust ei ole, et kahju on tekkinud mitte torude vahetamise käigus, vaid WC-poti loputuspaagi kukkumise tõttu. Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud tõendi (tlk 39) OÜ Milann Santeh Grupp poolt teostatud tööde kohta, kuna nimetatud äriühingu teostatud tööd ja nende maht ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kohus jätab tähelepanuta ka kostja esitatud fotod (tlk 92) kostja vannitoa seiskorrast enne ja pärast torude vahetamist. Kostja vastutust teise korteriomaniku ees ei välista OÜ Milann Santeh Grupp poolt seina taastamata jätmine ning WCpoti loputuspaagi kinnitamata jätmine ka siis, kui äriühingul oleks vastav kohustus korteriühistu või korteriomanike ees. Samuti ei oma tähtsust, kas korteriühistu on torude vahetamise tööd vastu 5/6

2-17-11164 võtnud või mitte (tlk 38). Seega vastutab kostja kahju tekitamise eest ning vastutust välistavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Kahju suurust ei ole kostja vaidlustanud. Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks remondi taastamise kalkulatsiooni (tlk 7 pöördel). Kohus leiab, et kahju suurus on sellega tõendatud ning kahju on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis summas 500 eurot. Kohus märgib, et kostja esitatud hindamisakt (tlk 78-90) tuleb jätta samuti tähelepanuta, kuna nimetatud akt ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kostja kahjuks, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, milles palus välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 165 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMs § 218 lg 1 p-1 ja 2 nõuetele. Õigusabi teenuse eest esitatud arvetest nähtub, et hageja esindaja kulutas kaks tundi dokumentide kogumiseks ja uurimiseks ning hagiavalduse koostamiseks (tunnihind 70 eurot käibemaksuta) ja 0,15 tundi kohtunõudele vastamiseks (tunnihind 100 eurot käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud, kuna on eluliselt usutav, et käesoleva asja peale kulutas esindaja aega kokku 2,15 tundi. Kohus leiab ka, et esindaja tunnitasu nii 70 eurot kui ka 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Tegemist on õigusabi teenuse eest keskmisest madalama tunnitasuga. Hageja õigusabikulud summas 165 eurot on seega kohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud (s.o riigilõiv ja kulud õigusabile) kokku summas 265 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.