2-17-13545
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.03.2018. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-13545
Tsiviilasi
Osaühingu S.A.CITO hagi Mxxxxx Kxxxx vastu kaasomandi lõpetamise ja kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing S.A.CITO (registrikood 10797175; asukoht Oja 13, Aseriaru küla, Aseri vald, Ida-Virumaa 43401); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Ixxx Axxxxxx (e-post: xxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Mxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: x
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
1 (4)
Menetluskulude jaotus
2 (4)
kantakse esmajärjekorras enampakkumise korraldaja tasu ja kulud ning ülejäänud müügihind jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o 1/3 osa makstakse välja kostjale ja 2/3 osa hagejale. Hageja teatel on ta poolte kaasomandis oleval kinnistul asuva elamu inventariseerimiseks ja kinnistu hindamiseks kandnud kulusid kokku summas 490 eurot. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kulud vastavalt kostjale kuuluva osa suurusele, s.o summas 163,33 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole hagile vastanud ega esitanud vastuhagi kinnistu kaasomandi lõpetamiseks teistsugusel viisil. TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda hageja esitatud faktilised väited, sh kaasomandis olevale kinnistule tehtud kulutuste kohta, kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi ja lõpetab poolte kaasomandi kinnistule hageja poolt taotletud viisil. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks avaliku enampakkumise tingimused. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kinnistu kaasomandile tehtud kulutused summas 163,33 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagimaterjalide kohaselt on hageja menetluskuluks nõuetelt tasutud riigilõiv kokku summas 350 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks, mis vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud kohtule kaks erinevat nõuet, esiteks kaasomandi lõpetamise nõude ja kulutuste hüvitamise nõude. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 134 lg 1 näeb ette, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. TsMS § 132 lg 4 p 4 kohaselt loetakse kaasomandi lõpetamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks ja TsMS § 132 lg 11 kohaselt loetakse sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. RLS § 59 lg 4 näeb ette, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Vastavalt TsMS § 124 lg-le 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Varalise nõudena nõuab hageja kostjalt kinnistule tehtud kulutuste hüvitamist summas 163,33 eurot, mis on seega varalise nõude hind. Arvestades, et RLS § 59 lg-s 4 on TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõude (sh kaasomandi nõude) esitamisel ette nähtud kindel riigilõivu summa, siis ei tule hagilt tervikuna tasuda riigilõivu mitte liidetud hinna järgi, vaid kaasomandi lõpetamise nõudelt tuleb maksta RLS § 59 lg-s 4 fikseeritud riigilõiv, s.o 300 eurot, millele tuleb liita riigilõiv, mis RLS lisa 1 järgi kuulub tasumisele hüvitise saamise nõudelt hinnaga 163,33 eurot. RLS lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot maksta riigilõivu 75 eurot. Kui nimetatud summale liita kaasomandi lõpetamise nõude eest tasumisele kuuluv riigilõiv 300 eurot, siis tuleb hagilt maksta riigilõivu kokku 375 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 350 eurot, s.o 50 eurot seaduses ettenähtust vähem. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Hagilt vähem tasutud riigilõivu summas 25 eurot mõistab kohus TsMS § 179 lg 1 3 (4)
alusel riigituludesse kostjalt. TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb kostjal temalt riigituludesse mõistetud riigilõiv ära tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.