OÜ Tähelille Vara hagi XXXXXX XXXX, Piret Saar ja Tanel Saar vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Tähelille Vara (registrikood: 12798256, asukoht: Tähelille, Reola küla, Kambja vald, 61707 Tartumaa); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu, epost: [email protected]); Kostja I: XXXXXX XXXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX; seaduslikud esindajad: Piret Saar ja Tanel Saar); Kostja II: Piret Saar (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:
XXX);
Kostja III: Tanel Saar (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:
XXX).
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Tähelille Vara hagi XXXXXX XXXX, Piret Saare ja Tanel Saare vastu kahju hüvitamiseks.
2.Välja mõista XXXXXX XXXXlt, Piret Saarelt ja Tanel Saarelt solidaarselt OÜ Tähelille Vara kasuks kahjuhüvitis summas 1315,01 eurot.
3.Välja mõista XXXXXX XXXXelt, Piret Saarelt ja Tanel Saarelt solidaarselt OÜ Tähelille Vara kasuks viivis põhinõudelt (1315,01 eurot) alates 28.10.2017. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt XXXXXX XXXX, Piret Saare ja Tanel Saare kanda.
5.Välja mõista XXXXXX XXXXlt, Piret Saarelt ja Tanel Saarelt solidaarselt OÜ Tähelille Vara kasuks menetluskulud summas 920 eurot. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-6, ).
1.Hagiavalduse kohaselt juhtis alaealine XXXXXX XXXX (kostja I) 04.09.2016. a OÜ-le Tähelille Vara (hageja) kuuluvat mopeedi Derbi Senda SM (reg nr-ga XXX) põhjustades liiklusavarii, mille raames sai kahjustada kaasliikleja juhitud Jeep Grand Cherokee ja mopeed. Hageja sai liiklusõnnetusest ja oma mootorsõiduki loata kasutamisest teada alles peale liiklusõnnetust. Kostjal I puudus juhtimisõigus, mopeedi kasutamise õigus ja mopeedil puudus kindlustus. Kostja I sai liiklusõnnetuse põhjustamise ja muude liiklusnõuete rikkumise eest väärteo korras karistada. Ergo Insurance SE esitas 20.04.2017. a hagejale tagasinõude summas 1025,01 eurot, mis koosnes Jeep Grand Cherokee remondile tehtud kulutustest (956,07 eurot) ja XXXXXX XXXX ravikuludest (68,94 eurot), mille hageja on kindlustusandjale tasunud. Hageja on kandnud kulusid seoses mopeedi transportimisega avariipaigalt summas 50 eurot ja hilisema remontimisega summas 240 eurot.
2.Hageja on seisukohal, et kostja I on tekitanud talle kahju seoses hagejale kuuluva sõidukiga liiklusavarii põhjustamisega. Hageja liiklusvahendil puudus kindlustus, kuna masin ei pidanud enam sel hooajal liikluses osalema. Kahju seisneb kindlustusandja tagasinõudes ja hagejale kuuluva mopeedi kahjustamises. Kahju tekitamise eest on vastutavad VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt nii kostja I, kui ka XXX Tanel Saar ja Piret Saar.
3.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju summas 1315,01 eurot ja viivis alates 28.10.2017. a protsendina (s.o Euroopa Keskpanga intressimäär + 8% aastas) põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA, TANEL SAARE, VASTUS HAGILE (tl 22-23).
4.Kostja III Tanel Saar esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja III leiab, et tema ei vastuta kahju tekitamises ning ei esine ka seadusest tulenevat kahju hüvitamise kohustust üksnes sellest, et alaealine XXX on kostjale III teadmata ajal ja kohas avarii põhjustanud. Regressiõigust on hageja suhtes kasutatud seetõttu, et ta jättis oma liiklusvahendi kohustusliku liikluskindlustuse sõlmimata, mis on hageja enda probleem. Kui kindlustusjuhtumi puhul kindlustusandja süüdlase poolt iseendale tekitatud kahju ei hüvita, ei ole ka kostjal III mopeedile tekitatud kahju hüvitamise kohustust. Kuna hageja ei pidanud vajalikuks endale kuuluva mootorsõiduki suhtes kohustuslikku liikluskindlustuse lepingut sõlmida, siis vastutabki tema sellise mootorsõidukiga tekitatud kahju eest nagu iseenda poolt
kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Kostja I on jäänud vanemate vahelisel kokkuleppel Piret Saare (kostja II) kasvatada ja temal on ka alaealise üle järelevalvekohustus.
5.XXXXXX XXXXle (kostja I) ja Piret Saarele (kostja II) on hagimaterjalid kätte toimetatud, kuid hagile nad vastanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
7.Vaidlust ei ole selles, et - hagejale kuulub mopeed Derbi Senda SM (reg nr XXX); - 04.09.2016. a toimus Tartu linnas Pikk tänav 56 juures liiklusõnnetus, milles osalesid XXXXXX XXXX (kostja I) juhitud mopeed Derbi Senda SM (reg nr XXX) ja A.K.i juhitud Jeep Grand Cherokee (reg nr XXXXXX) ning et liiklusõnnetuse põhjustas kostja I; - mopeedil puudus liiklusõnnetuse põhjustamise ajal kehtiv liikluskindlustus; - kostja I oli liiklusõnnetuse põhjustamise ajal alaealine. Vaidlus on selles, kas kostjad on hagejale kahju tekitanud ning kas neil on kohustus hagejale hüvitada hageja poolt Ergo Insurance SE-le tagasinõude korras tasutud liikluskahju summas 1025,01 eurot.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
9.Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.11.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,007818 (tl 8-10) on tuvastatud, et kostja I, XXXXXX XXXX, teo (liiklusnõuete rikkumine) tagajärjel said kahjustada sõidukid Jeep Grand Cherokee (reg nr-ga XXXXXX) ja mopeed Derbi Senda SM (reg nr-ga XXX) ning kostja I tegu on VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastane. Kostja I tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.
10.Kohus leiab, et kostja III vastuväited selle kohta, et hageja on ise endale kahju tekitanud, kuna jättis kohustusliku liikluskindlustuse sõlmimata, ei ole põhjendatud. Kindlustusandja on esitanud tagasinõude liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55 alusel, kuna mopeedil ei olnud kohustuslikku liikluskindlustust. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 6 lg 1 järgi ei ole kindlustuskohustust lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Käibes on üsna tavapärane, et mopeedi, millega liigeldakse hooajaliselt, kindlustatakse kohustuslikus korras üksnes perioodiks kui sõidukiga liikluses osaletakse (enamasti suveperioodiks). Seega tulenevalt LKindlS § 6 lg-st 1 ei olnud hagejal kohustust mopeedi kindlustada juhul kui sellega liikluses ei osaleta. Hageja ei ole mopeediga liikluses osalenud, mistõttu ei saa hagejale ka ette heita, et ta on ise endale kahju tekitanud. Kostjad ei ole tõendanud, et kostjal I oli olemas õiguslik alus mopeedi kasutamiseks
11.Kuigi VÕS § 1052 lg 1 järgi vastutab 14-18-aastane isik reeglina enda tekitatud kahju eest ise, sätestab VÕS § 1053 lg 2 lisaks 14-18-aastase isiku vastutusele tema vanemate või eestkostja
vastutuse, sõltumata nende süüst, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.
12.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2, 3 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku ja lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Muu hulgas on vanematel ka lapse kasvatamise ja tema tegevuse üle järelevalvamise kohustus (PKS § 124 lg 1). Kohus on seisukohal, et kostjad II ja III vanematena ei ole esile toonud asjaolusid, mis vabastaks neid VÕS § 1053 lg 2 järgi kahju hüvitamise kohustusest. Asjaolu, et vanemad on kokku leppinud selles, et laps elab emaga ja on nö ema kasvatada ei vabasta lapse isa (kostja III) kohustusest oma alaealise lapse tegevuse osas järelevalvet teostada ning lapsele selgitada õiguskuulekat käitumist.
13.Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt (vt Riigikohtu 8. detsembri 2016 otsust tsiviilasjas 3-2-1-116-16, p 144). Tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 on kostjad hageja ees solidaarvõlgnikud ning hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist kõikidelt kahju tekitamise eest vastutavatelt solidaarvõlgnikelt sõltumata sellest, missugune on nende vastutuse osa nende omavahelises suhtes VÕS § 137 lg 2 järgi.
14.Asja materjalide kohaselt koosneb hageja kahju kindlustusandja tagasinõudest (tl 11, 12) summas 1025,01 eurot, mopeedi transpordikulust (tl 13) summas 50 eurot ja mopeedi remondikulust (tl 14) summas 240 eurot.
15.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi kuulub hüvitamisele üksnes selline kahju, mis on põhjuslikus seoses kahju hüvitamise kohustuse aluseks oleva asjaolu ja tekkinud kahjuga. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist sama paragrahvi lg 1 järgi.
16.Kohus leiab, et VÕS § 132 lg 3 järgi kuuluvad käesoleval juhul hüvitamisele asja (mopeedi) remondikulud summas 240 eurot, mopeedi transpordikulu 50 eurot ning kindlustusandja tagasinõue summas 1025,01 eurot, mida hageja pidi kandma seetõttu, et kostja I tekitas tema sõidukiga kahju teisele sõidukile ja mille hageja on kindlustusandjale tasunud (tl 12).
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 järgi, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
18.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis alates 28.10.2017. a kuni põhinõude täitmiseni.
19.Tulenevalt eeltoodud põhjendustest kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele kahju summas 1315,01 eurot ja viivis protsendina kahjult alates 28.10.2017. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
21.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks 920 eurot, millest lepingulise esindaja tasu on 720 eurot koos käibemaksuga ja kohtukulud 200 eurot (riigilõiv). Hageja palub nimetatud summa kostjatelt solidaarselt välja mõista.
22.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 sätestatud nõuetele vastav vandeadvokaat Rene Varul, kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 5 tundi.
23.Arvestades, käesoleva vaidluse sisu ja seda, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Hinnates hageja menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud toimingute kirjeldusi ja kohtutoimikus esitatud menetlusdokumentide sisu loeb kohus hageja esindaja toimingute ajakulu põhjendatuks. Hageja on teatanud, et ei ole käibemaksukohuslane, seega tuleb kulud välja mõista koos käibemaksuga.
24.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 920 eurot (õigusabikulu 720 eurot koos käibemaksuga + riigilõiv 200 eurot). Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 920 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.