1.Kinnitada K.P. ja I.Õ. vahel 01.03.2018.a kohtule esitatud kompromiss alljärgnevalt: 1.1 Lõpetada K.P.i ja I.Õ. kaasomand kinnistule asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx), edaspidi „kinnistu” sel viisil, et kinnistu jääb I.Õ. ainuomandisse ning I.Õ. tasub K.P.ile tema omandiosa kaotamise eest ühekordse hüvitise. 1.2 Välja mõista I.Õ.lt K.P.i kasuks K.P.i omandiosa kaotamise eest ühekordne hüvitis summas 5 750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) eurot 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumisest K.P. arveldusarvele XXXXXXXXXXX. Maksekorraldus tuleb viivitamatult esitada hagejale. 1.3 Kostja I.Õ. kohustub esitama järgneva tahteavalduse: kustutada kinnistusraamatu registriosa xxxxxxxxxxx teisest jaost kanne K.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kui kaasomaniku kohta ja kanda I.Õ. (isikukood xxxxxxxxxxx) sisse ainuomanikuna. 1.4 Hageja K.P.i kohustub andma käesoleva kompromissi punktis 1.3 esitatud avalduse alusel kande tegemiseks oma nõusoleku ning kohustub esitama vastavasisulise kinnistamisavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 1.5 Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui I.Õ. on tasunud K.P.ile kompromissi punktis 1.2 nimetatud hüvitise summas 5 750 eurot kompromissi punktis 1.2 märgitud tähtaja jooksul, kohustub K.P. hiljemalt 5 tööpäeva pärast raha laekumist esitama Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse omaniku kande muutmiseks, millega kantakse omanikuna sisse I.Õ..
2.Kinnistu valdus on I.Õ.l olemas ja mingit täiendavat üleandmist ei toimu.
2-17-17174
3.Kinnistamise riigilõivu tasub I.Õ..
4.Käesolev kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab punktides 1.4 ja 1.5 nimetatud I.Õ. ja K.P.i tahteavaldust ning nõusolekut.
5.Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
6.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
7.Tagastada hagejale K.P.ile pool nõudelt tasutud riigilõivu ja selleks kanda 150 eurot K.P. arveldusarvele XXXXXXXXXXX.
8.Edastada määrus menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamiseks Pärnu Maakohtule. Menetluskulude jaotus Pooled on kokku leppinud, et käesoleva tsiviilasja menetlusega seotud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada poolte kokkuleppel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik K.P. esitas 16.11.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse I.Õ. ja Õ.Õ. vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub K.P.ile, I.Õ.le ja Õ.Õ.le kaasomandina võrdsetes osades kinnistu, mis asub Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx), millel asuvad ehitised. Kinnistust 1/3 kuulub hagejale, 1/3 kostjale 1 ja 1/3 kostjale 2. Hagiavalduse kohaselt kuulub K.P.ile ja I.Õ.le kaasomandina võrdsetes osades kinnistu, mis asub aadressil Xxxxxxxxxxx. Kinnistust 1/2 kuulub hagejale, 1/2 kostjale. Pärnu Maakohus võttis 20.11.2017.a ja 21.11.2017.a kohtumäärusega K.P.i hagiavaldused menetlusse ning liitis tsiviilasjad 2-17-17174 ja 2-17-17176. Määrustega kohus kohustas kostjaid esitama vastused hagiavaldustele 14 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Õ.Õ. esitas 07.12.2017.a ning I.Õ. esitas 14.12.2017.a vastuse hagiavaldusele. Pärnu Maakohtus 02.02.2018.a toimunud eelistungil esitasid pooled kinnistu, mis asub Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx) osas kohtule kinnitamiseks sõlmitud kompromissi. Pärnu Maakohus kinnitas 06.02.2018.a K.P.i, I.Õ. ja Õ.Õ. vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas kaasomandi kinnistule asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx), edaspidi „kinnistu” sel viisil, et kinnistu 1/2 omanikuks jääb kostja I.Õ. ja 1/2 omanikuks jääb kostja Õ.Õ.. Kohus otsustas lõpetada tsiviilasjas osaliselt menetlus kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx) osas seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega ning jätkata menetlust kinnistu osas, mis asub aadressil Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx). K.P. ja I.Õ. esitasid 01.03.2018.a Pärnu Maakohtule kompromisslepingu kaasomandi lõpetamiseks kinnistu osas, mis asub aadressil Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx). Kompromissleping
2.1.K.P. ja I.Õ. on kokku leppinud, et pooled lõpetavad kaasomandi kinnistule asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx), edaspidi „kinnistu“, sel viisil, et kinnistu jääb I.Õ. ainuomandisse ning I.Õ. tasub K.P.ile tema omandiosa kaotamise eest ühekordse hüvitise summas 5 750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) eurot.
2-17-17174
2.2.I.Õ. tasub K.P.ile kokkulepitud hüvitise K.P. omandiosa kaotamise eest 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumisest K.P. arveldusarvele XXXXXXXXXXX. Maksekorraldus tuleb viivitamatult esitada hagejale.
2.3.Kinnistu valdus on I.Õ.l olemas ja mingit täiendavat üleandmist ei toimu.
2.4.I.Õ. esitab järgneva tahteavalduse: kustutada kinnistusraamatu registriosa xxxxxxxxxxx teisest jaost kanne K.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kui kaasomaniku kohta ja kanda I.Õ. (isikukood xxxxxxxxxxx) sisse ainuomanikuna.
2.5.K.P. annab käesoleva kompromissi punktis 2.4. esitatud avalduse alusel kande tegemiseks oma nõusoleku ning kohustub esitama vastavasisulise kinnistamisavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
2.6.Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui I.Õ. on tasunud K.P.ile kompromissi punktis 2.1. nimetatud hüvitise summas 5 750 eurot kompromissi punktis 2.2 märgitud tähtaja jooksul,. kohustub K.P. hiljemalt 5 tööpäeva pärast raha laekumist esitama Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse omaniku kande muutmiseks, millega kantakse omanikuna sisse I.Õ..
2.7.Kinnistamise riigilõivu tasub I.Õ..
2.8.K.P. ja I.Õ. on kokku leppinud, et käesoleva tsiviilasja menetlusega seotud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Kinnitused, taotlused ja menetluslikud küsimused Menetlusosalised on teadlikud alljärgnevatest asjaoludest:
3.1.TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on läbi kaalunud kompromissi materiaalõiguslikud- ja menetluse lõpetamisega kaasnevad protsessuaalsed tagajärjed.
3.2.Pooled kinnitavad kompromisslepingu allkirjastamisega, et kompromiss on nende vaba tahte väljendus.
3.3.TsMS § 430 lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse.
3.4.K.P. palub tagastada pool K.P. poolt menetluses tasutud riigilõivust summas 150 eurot K.P. arveldusarvele XXXXXXXXXXX.
3.5.Lähtudes TsMS § 632 lg 4 ja § 661 lg 4 on pooled kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse suhtes määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühe) päevani.
3.6.K.P. ja I.Õ. ei pea kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks kohtuistungi pidamist vajalikuks.
3.7.Käesolev kompromiss on poolte esindajate poolt digiallkirjastatud ja esitatakse kinnitamiseks Pärnu Maakohtule.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetlus osaliselt lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse
2-17-17174 kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostjad esitasid kohtule 01.03.2018.a allkirjastatud kompromissi. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitanud, et soovivad menetluse osaliselt käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb osaliselt lõpetada. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva tsiviilasja menetlusega seotud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud kaasomandi lõpetamise nõudelt kinnistu osas, mis asub aadressil Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx) riigilõivu kokku 300 eurot, seega hagejale kuulub tagastamisele 1⁄2 riigilõivust, s.o 150 eurot. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.