Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate 1/4

2-18-3151 avaldamiseks ja PärS § 141 kohaselt pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaeg kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

ASJAOLUD

Avaldaja esindaja esitas 27.02.2018 Viru Maakohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks, hooldaja määramiseks ja loa saamiseks kinnisasja võõrandamiseks. Avalduse kohaselt suri N. S. 31.10.2016. Surma aja seisuga ei olnud N. S. abielus. Notari vastusest nähtub, et esimese ja teise järjekorra pärijad on pärandist loobunud ning kolmanda järjekorra pärijad ei ole teada. Jõhvi notar Andrei Lõssenko avaldas 08.02.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded pärimismenetluse algatamise teate. N. S. nimel on korteriomand asukohaga xxx Ida-Viru maakond (registriosa nr 2415707). Seisuga 22.02.2018 on võlgnevus 1 472, 95 eurot s.h. põhivõlgnevus 1 301, 26 eurot ja viivis 171, 69 eurot. Avaldaja palub rakendada N. S. pärandvara suhtes hoiumeetmeid ja korraldada pärandvara valitsemise. Määrata pärandvara hooldajaks Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Outokumpu tn 23 korteriühistu (RK 80170696) ja pärandi inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova. Otsustada pärandi hooldajale loa andmine pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks peale pärandvara inventuuri tegemist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja lisatud materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 9 kohaselt on pärandi hoiumeetmete rakendamine hagita asi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitas kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja hooldaja määramiseks. Pärimisseaduse (PärS) §-de 110 lg 1 p 2, 3 ja 111 lg 3 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara võlausaldaja taotlusel pärandvara hoiumeetmeid kui pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. PärS § 110 lg 2 alusel on pärandvara hoiumeetmed pärandvara valitsemise korraldamine. Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma (PärsS § 112 lg 1).

2/4

2-18-3151 Jõhvi notari Andrei Lõssenko 14.02.2018 vastusest nähtub, et pärimismenetlus algatati pärandaja poja avalduse alusel. Pärandaja esimese järjekorra pärijad loobusid pärandist; teise järjekorra pärijad, vanemad on surnud enne pärandajat ning nende alaneja sugulane ja pärandaja õde samuti loobus pärandist; pärandaja õel on lapsed, kellele on saadetud vastavasisulised teated; pärandaja õe lapsed ei ole pärandist loobunud, kuid loobumiseks ettenähtud tähtaeg ei ole saabunud; eeldatavalt loobuvad pärandist ka teise järjekorra elusolevad pärijad. Pärandaja kolmanda järjekorra pärijad ei ole tänase päeva seisuga välja selgitatud. Pärimistunnistust ei ole välja antud. Kohus leiab, et pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamine kaitseb nii võimalike pärijate, kui ka võlausaldajate huve, et ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste suurenemise ja tagab pärandvara säilimise. Avaldaja palub määrata pärandvara hooldajaks enda, so. Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Outokumpu tn 23 KÜ. Kuna esimese ja teise ringi pärijad on pärandist loobunud ja kolmanda ringi pärijad ei ole teada, on põhjendatud rakendada N. S. pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik pärandvara hooldamiseks selle säilimise eesmärgil. Tulenevalt eeltoodust rakendab kohus pärandvara suhtes hoiumeetmeid ning korraldab pärandvara valitsemise. Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Outokumpu tn 23 KÜ on nõus hooldajaks nimetamisega. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pärandvara hooldajaks, avaldaja ja kohustab pärandvara hooldajat valitsema pärandvara heaperemehelikult ning tagama pärandvara säilimine, andma kohtule iga kuue kuu järel käesoleva kohtumääruse jõustumisest aru pärandvara hooldamisest; võtma PärS § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast. Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. PärS § 138 kohaselt määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. PärS § 139 lg 1-7 kohaselt esitab inventuuri nõude esitaja inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate. PärS § 141 lg 2 järgi esitatakse pärandvara nimekiri notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova. PärS § 113 lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt PärS § 111 lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS §-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või 3/4

2-18-3151 pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande (TsMS § 590 lg 1). Koos avaldusega esitati taotlus loa saamiseks kinnisasja võõrandamiseks. PärS § 112 lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. PärS § 112 lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg-s 4 sätestatut. Kuna avalduse esitamise ajaks ei ole pärandvara inventuuri tehtud, on taotlus pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks loa saamise osas ennatlik. Pärandvara müümine on võimalik otsustada pärast hooldaja määramist ja inventuuri tegemist, mitte enne seda. PärS § 176 lg 22 kohaselt on pärimisregistri vastutav töötleja Justiitsministeerium ning volitatud töötlejad on notarid, erikutsega konsulaarametnikud ja kohtud. Pärimisregistri kande võib teha ka kohus (PärS § 1771 lg 2). TsMS § 586 lg 2 kohaselt hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kätte toimetamisega hooldajale. TsMS § 586 lg 6 kohaselt teeb kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise kohta pärimisregistrisse kande. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. PärS § 142 lg 1 p 1 kohaselt tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Pärandvara valitsemise kulud kaetakse pärandvara arvelt.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.