X-i hagi Y vastu pärandvara väljamõistmiseks või kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.12.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X-i määruskaebus ja Y vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXX), lepinguline advokaat Jüri Sulin
esindaja
Kostja Y (isikukood XXX), vandeadvokaat Meelis Masso
esindaja
Menetluse liik
lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.12.2025 määrus osas, millega maakohus mõistis X-ilt Y kasuks välja menetluskulud väiksemas ulatuses kui 2040,79 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista X-ilt Y kasuks välja täiendavalt menetluskulud 334,80 eurot.
Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Võtta vastu X-i avaldus hagist loobumiseks ning lõpetada tsiviilasja menetlus.
4.2.Jätta menetluskulud X-i kanda.
4.3.Määrata kindlaks menetluskulude suurus ja mõista välja X-ilt Y kasuks menetluskulud 2040,79 eurot.
4.4.Välja mõista X-ilt Y kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas).
5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli X-i (hageja) hagi Y (kostja) vastu pärandvara väljamõistmiseks või kahju hüvitamiseks.
2.Hageja esitas 06.11.2025 avalduse hagist loobumiseks.
3.Kostja esitas 27.11.2025 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 5050,94 eurot (sh käibemaks), sõidukulu 69,19 eurot (sh käibemaks) ning tasu sõidule vastavalt kliendilepingule 49,60 eurot (sh käibemaks). Lepingulisel esindajal on kulunud esindamisele 20 tundi 22 minutit ning esindaja tunnitasu suurus on 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palus menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga ning lisaks esitas kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.
4.Hageja leidis oma 08.12.2025 seisukohas, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud ning saavad olla põhjendatud üksnes 10% ulatuses. Kostja esindaja ilmus menetlusse alates 08.08.2025 ning enne seda ei saa lepingulise esindaja kulu olla põhjendatud. Sõidukulu on põhjendamatu. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus võttis vastu hageja avalduse hagist loobumiseks, lõpetas menetluse, tagastas hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1705,99 eurot (s.o lepingulise esindaja kulu ja sõidukulud) ning menetluskuludelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.
5.1.Maakohus võttis TsMS § 429 lg 1 alusel hagist loobumise vastu, lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetluse ning tagastas hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool tasutud riigilõivust ehk 227,50 eurot. 2(8)
5.2.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
5.3.Seejärel andis maakohus hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele.
5.3.1.Maakohus leidis, et lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot (millele lisandub käibemaks) vastab kohtupraktikale ning on põhjendatud.
5.3.2.Kostjale toimetati hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte 22.05.2025 ning kostja esitas vastuse hagile 01.06.2025. Kostja vastusest ei nähtu, et tal oli menetluses esindaja. Kostja teavitas 16.06.2025, et teda esindab menetluses vandeadvokaat Meelis Masso. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 13). Seega saab esindajakulud välja mõista üksnes sellest ajast alates, mil kostjal oli menetluses esindaja ning 11.06.2025 märgitud kulud jäävad seega välja mõistmata. Kuna kohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks, ei ole põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista kulusid, mis on kantud seoses rahuldamata jäänud taotlusega. Põhjendatud on kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 1 tunni ulatuses, mis hõlmab ka kliendiga suhtlemist. Kuna kohtuistungi kestus oli 1 tund, on see ka põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemise eest. Kokku on põhjendatud ajakulu seega 2 tundi. Kliendiga suhtlemise, kompromissläbirääkimiste pidamise, menetlustähtaegade pikendamise taotlustega tutvumise ja neile vastamise põhjendatud ajakulu on kokku 3 tundi. Hagist loobumise avaldusele vastamise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud kokku 1,5 tunni ulatuses. Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 6,5 tundi.
5.3.3.Lepingulise esindaja sõidukulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda analoogia korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast, arvestades advokaadibüroo asukoha kaugust õigusteenuse osutamise kohast (RKTKm 29.09.2021, 2-1463261, p 12). Kehtiva korra § 151 lg 1 p 1 alusel on sõidule kulutatud aja eest põhjendatud hüvitis 20 eurot ning korra § 17 lg 2 alusel sõidukulud 55,80 eurot. Kokku 75,80 eurot, millele lisandub käibemaks.
5.3.4.Maakohus määras seega kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1375,80 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 1300 eurot ja esindaja sõidukulud 75,80 eurot). Kuna kostja on esitanud TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse, lisandub menetluskuludele käibemaks. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1705,99 eurot (sh käibemaks) ning rahuldas ka kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse. Hageja määruskaebus
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks kostja õigusabikulu maksimaalselt 5 töötunni ulatuses.
3(8)
6.1.Hageja ei nõustu, et kliendiga suhtlemise, kompromissläbirääkimiste pidamise, menetlustähtaegade pikendamise taotlustega tutvumise ja neile vastamise põhjendatud ajakulu on kokku 3 tundi. Kliendiga suhtlemisele ei saanud kuluda üle tunni. Kuna kostja esindajal kulus juba kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tund, siis saab eeldada, et ka selle käigus suhtles ta oma kliendiga. Kui välja arvata kostja 08.08.2025 menetluskulude tagatise taotlus, oli kohtuistungi ajaks toimikus üksnes hagiavaldus ja kostja vastus. Mõlemad dokumendid on lühikesed ega ole keerulise õigusliku sisuga, mille analüüsimisele kuluks märkimisväärne aeg. Kompromissiläbirääkimistele ei saanud samuti palju aega kuluda. Läbirääkimiste näol ei olnud tegemist õigusliku vaidlusega ning läbirääkimisi saanuks pooled pidada ka ilma esindajateta, kuna küsimus oli üksnes hüvitatavas summas. Põhjendatud ajakulu seoses läbirääkimistega saaks olla maksimaalselt 0,5 tundi. Tutvumine menetlustähtaegade pikendamise taotluste ning neile vastamisega ei ole maakohtu poolt õigesti märgitud. Hageja esitas küll kahel korral menetlustähtaegade pikendamise taotlused (02.10.2025 ja 05.11.2025), kuid kohus küsis kostja seisukohta üksnes viimase osas. Kostja esitas 06.11.2025 seisukoha, mis koosnes paarist lausest. Ka hageja taotlus ei olnud pikk. Maksimaalne põhjendatud ajakulu saaks olla 0,5 tundi.
6.2.Hageja ei nõustu, et hagist loobumise avaldusele vastamine ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Hagist loobumise avaldus on formaalne ega sisalda ühtegi õiguslikku argumenti ega põhjendust. Sellise avaldusega tutvumine ei nõua õigusalaseid teadmisi. Ka kohtu 24.11.2025 kirjale vastamine on üksnes formaalsus ega nõua õigusalaseid teadmisi. Kostja 28.11.2025 seisukoht on lühike ja sisaldab peale kronoloogilise kirjelduse üksnes väidet, et kostja nõustub menetluse lõpetamisega. Põhjendatud ega vajalik ei ole ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu või alternatiivselt saab see olla põhjendatud maksimaalselt 0,5 tunni ulatuses.
6.3.Seega on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu maksimaalselt 5 tundi. Kostja vastumääruskaebus
7.Kostja esitas vastumääruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5169,73 eurot koos käibemaksuga, s.o lepingulise esindaja kulu ja sõidukulud.
7.1.Maakohus leidis ebaõigesti, et põhjendatud ei ole välja mõista kostja esindaja kuludena neid kulusid, mis kanti ajal, kui kostja polnud teatanud lepingulise esindaja olemasolust. Kuigi kostja esindaja teatas esindusõigusest alles 16.06.2025, oli kostjaga 11.06.2025 läbi viidud õigusnõustamine otseselt menetlusega seotud, sest selle käigus andis kostja esindajale esmase ülevaate senisest menetlusest ja sellega seotud faktilistest asjaoludest, mis oli aluseks esindaja järgnevatele toimingutele. Seega saab öelda, et nõustamine leidis aset kohtumenetluses.
7.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et põhjendatud ei ole välja mõista kulusid, mis on kantud seoses rahuldamata jäänud menetluskulude tagatise taotlusega. Kostjal ei olnud võimalik ette ennustada, kas kohus otsustab tema taotluse rahuldada või mitte. Kostjal oli taotlust esitades 4(8)
põhjendatud kahtlus, et hageja majandusliku seisundi tõttu võib olla hiljem menetluskulude sissenõudmine hagejalt raskendatud. Ka rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud tuleks TsMS § 168 lg 4 kohaselt hagejalt välja mõista.
7.3.Jääb ebaselgeks, mis põhjusel vähendas maakohus ajakulu seoses kohtuistungiks valmistumise ja sellel osalemisega. Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu vastab tegelikult kulunud ajale ning maakohus jättis ajakulu vähendamise põhjendamata.
7.4.Kliendilepingu alusel tasutud sõidukulu on põhjendatud. Kostja tasus esindaja poolt sõidule kulutatud aja eest vahemaa 51-100 km kohta 20 eurot ühe suuna eest ehk 40 eurot edasi-tagasi sõidu eest. Nimetatud summa tuleb samuti hagejalt kostja kasuks välja mõista.
7.5.Maakohus ei põhjendanud, miks on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu menetluses vaid 6,5 tundi. Kogu kostja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja poolt kostjaga suhtlemiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg väljendab tegelikku ajakulu ega ole mistahes viisil ülepaisutatud. Samuti tuleb arvesse võtta, et hagiavaldus oli selle tarbetusest sõltumata eelkõige faktiliselt keerukas ja eeldas vandeadvokaadi poolt süvenemist mh pärandvara üleandmise detailidesse ning hageja suhtes lõpetatud kriminaalmenetluse asjaoludesse. Kõikide nimekirjas toodud menetluskulude väljamõistmine hagejalt on põhjendatud, sest tegemist on kahe menetluses võrdses positsioonis oleva eraisiku vahelise vaidlusega. Hageja esitas hagiavalduse olukorras, kus pooled oleksid võinud omavahel ilma kohtumenetluseta läbi rääkida. Hageja on hagiavaldust tagasi võttes sisuliselt möönnud enda nõuete perspektiivitust, mistõttu oleks ligi 2/3 kostja menetluskulude välja mõistmata jätmine kostja suhtes ebaõiglane ja põhjendamatu. Menetluse edasine käik
8.Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ning hageja palus jätta kostja vastumääruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus võttis määruskaebuse ja vastumääruskaebuse menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud väiksemas ulatuses kui 2040,79 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt menetluskulud 334,80 eurot. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata ning kostja vastumääruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis maakohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses täidetavad.
11.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, s.t menetluskulude kindlaksmääramise osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus
5(8)
jõustunud hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise ning menetluskulude jaotuse osas.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-4310, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).
13.Maakohus on lepingulise esindaja ajakulu hindamisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud ning järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu ajakulu põhjendatuse osas lähtuvalt määruskaebuste väidetest.
13.1.Maakohus leidis ekslikult, et enne lepingulise esindaja menetlusse astumist tekkinud kulu seoses kostja esmase õigusnõustamisega (11.06.2025 toiming) ei kuulu hüvitamisele. Kuigi kostja esitas oma 01.06.2025 vastuse hagile ise, teatas esindaja menetlusse astumisest 16.06.2025. On tavapärane, et enne kohtus menetlustoimingute tegemist toimub esindaja ja kliendi vahel kohtumine, kus esindaja viib end vaidluse sisuga kurssi ning nõustab klienti. Selline toiming on menetlusega seotud ning hüvitatav. Seega on 11.06.2025 ajakulu (kliendi esmane õigusnõustamine) taotletud ulatuses (s.o 1 tund ja 1 minut ehk 1,02 tundi) põhjendatud ja vajalik.
13.2.Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, kui jättis menetluskulude tagatise taotluse koostamise ajakuluga arvestamata. Kuna sama lahendiga määrati kindlaks ka menetluskulude jaotus, võis maakohus põhimõtteliselt otsustada, et rahuldamata jäänud taotlusega seonduvate menetluskulude hüvitamine hageja poolt ei ole põhjendatud.
13.3.Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, kui määras kohtuistungiks ettevalmistamise ajakuluks 1 tund ning istungil osalemise ajakuluks samuti 1 tund. Kohtuistungi ajakulu osas lähtus maakohus põhjendatult istungi kestusest ning ettevalmistusele kulunud aeg vastab asja keerukusele ja mahule.
13.4.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohtu poolt määratud ajakulu kliendiga suhtlemisele, kompromissläbirääkimiste pidamisele, menetlustähtaegade pikendamise taotlustega tutvumisele ja neile vastamisele (kokku määratud 3 tundi) tuleks vähendada. Samuti ei ole põhjendatud kostja määruskaebuse väited selle kohta, et maakohus on ajakulu liiga palju vähendanud. Asjaolu, et kompromissläbirääkimisi oleks saanud hageja sõnul pidada ilma esindajateta, ei tähenda, et kostja ei võinud seda esindaja vahendusel teha ning et esindaja ajakulu ei tuleks seetõttu põhjendatud ulatuses arvestada. Ka on mõistlik eeldada, et menetluse kestel kulus esindajal kliendiga suhtlemisele kokku rohkem, kui hageja poolt määruskaebuses väidetud üks tund. Arvestades hageja poolt 02.10.2025 ja 05.11.2025 esitatud menetlustähtaja pikendamise taotluste sisu ja mahtu ning kostja 06.11.2025 seisukoha sisu ja mahtu, ei saanud nendega seonduvatele toimingutele kuluda esindajal rohkem kui 0,5 tundi. Kuigi menetlustähtaegade pikendamise taotlustega seonduv ajakulu ei saanud ületada 0,5 tundi, on ülejäänud ajakulu põhjendatud kliendiga suhtlemise ja kompromissläbirääkimistega, mistõttu ei ületanud maakohus 3 tunni kogumahu määramisel diskretsioonipiire. 6(8)
13.5.Maakohtu hinnang hagist loobumise avaldusega tutvumise, selle osas seisukoha esitamise ning menetluskulude nimekirja esitamise ajakulule (1,5 tundi) on samuti mõistlik ja põhjendatud ning viidatud menetlusdokumentide mahuga kooskõlas. Tegemist on lühikeste dokumentidega, mis sisaldavad üksnes formaalseid avaldusi ja kinnitusi seoses hagist loobumisega. Kostja menetluskulude nimekiri on ca 4 lk pikk. Seega puudub alus ka siinkohal maakohtu diskretsiooni sekkuda.
13.6.Maakohus ei ole lepingulise esindaja toimingutest hinnanud kostja menetluskuludele esitatud hageja vastuväitega tutvumise ajakulu ning maakohtu määrusega tutvumise ajakulu (kostja on märkinud eeldatava ajakulu 0,5 tundi, vt 02.12.2025 toiming). Hinnates hageja vastuväidete sisu ja mahtu (sisuline osa ca 4 lk) ning maakohtu määruse sisu ja mahtu, on nendega tutvumise ajakulu põhjendatud 0,33 tundi ehk 20 minuti ulatuses.
13.7.Maakohus ei ole analüüsinud ka kostja esindaja ajakulu seoses täiendavate tõendite esitamise taotlusega (25.08.2025 menetlustoiming, 3 tundi). Ringkonnakohus leiab, et kuna nimetatud menetlusdokumenti ei ole kostja kohtule esitanud, ei ole võimalik hinnata ka sellega seonduvat ajakulu ning sellega tuleb arvestamata jätta.
13.8.Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 7,85 tunni ulatuses (sh maakohtu määratud ajakulu 6,5 tundi + täiendav ajakulu 1,35 tundi) ning lepingulise esindaja tasu suuruseks on 1946,80 eurot (7,85 tundi x 200 eurot, millele lisandub käibemaks).
14.Maakohus leidis õigesti, et kostja esindaja sõidukuludest kuulub hüvitamisele üksnes 75,80 eurot (millele lisandub käibemaks), mis vastab Riigikohtu praktikale (RKTKm 29.09.2021, 214-63261, p 12) ning selles viidatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale. Viidatud lahendis leidis Riigikohus ka, et sõidukulu hüvitise väljamõistmisel ei ole alust lähtuda menetlusosalise ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Seega puudub ka praegusel juhul alus arvestada kliendilepingus kokkulepitud täiendavat tasu.
15.Põhjendamatud on kostja määruskaebuse väited, mille kohaselt tulnuks menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, et pooled oleksid võinud kohtueelselt vaidluse ära lahendada ja et tegemist on kahe võrdses positsioonis eraisikuga. Põhjendamatu on ka väide, et hageja võttis sisuliselt perspektiivitu hagi tagasi. Eeltoodust sõltumata tuleb kohtul TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust õigusabile kulunud aja ja keerukuse järgi.
16.Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 2040,79 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 1946,80 eurot koos käibemaksuga ning sõidukulu 93,99 eurot koos käibemaksuga). Ringkonnakohus mõistab seega hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja 334,80 eurot.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
7(8)
18.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.