Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-18-541 1267,20 eurot, millest 750 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 517,20 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Agrochema Eesti OÜ esitas 11.01.2018 Tartu Maakohtule hagi Topsu Talu FIE vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 12 665,18 eurot ja viivist summas 487,61 eurot, lisaks jooksvat viivist kõigi kostjale esitatud arvete osas. Hagiga koos esitas hageja avalduse hagi tagamiseks. 24.01.2018.a määrusega rahuldas kohus hageja avalduse hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõuna seadis kohus Rxxxx Txxxxxx kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks summas 15 394,52 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 05.10.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja sai hagimaterjalid kätte 25.01.2018, kuid pole talle määratud tähtajaks ega hiljem kohtule kirjalikult vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 11.04.2017 müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja andma lepingu lisades märgitud kauba üle kostjale ja kostja nende eest maksma. Pooled sõlmisid 11.04.2017 müügilepingu lisa ühe, mille kohaselt müüs hageja kostjale 24 tonni väetist summas 5587,20 eurot ning vedelväetise koti summas 960 eurot, kokku 6547,20 eurot. Pooled leppisid lisas 1 kokku, et maksetähtaeg on 30.10.2017 ning alates 01.06.2017 tasub kostja intressi 0,4% kuus. Viivis määraks leppisid pooled 1,5% kuus. 17.04.2017 väljastas hageja kaks arvet, mille alusel tarnis hageja kostjale 25,4 tonni väetist summas 5913,12 eurot ning mahuti

2-18-541 vedelväetisele summas 960 eurot. 24.04.2017 sõlmisid pooled müügilepingu lisa 2, mille kohaselt müüs hageja kostjale 24 tonni väetist summas 5587,20 eurot. Pooled leppisid lisas 2 kokku, et maksetähtaeg on 30.10.2017 ning alates 01.06.2017 tasub kostja intressi 0,4% kuus. Viivis määraks leppisid pooled 1,5% kuus. Hageja väljastas kostjale 25.04.2017 arve, mille alusel tarnis hageja kostjale 24,88 tonni vedelväetist summas 5792,06 eurot. Kostja ei ole arvetest tulenevaid nõudeid tasunud vaatamata hageja poolt saadetud nõudekirjale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 12 665,18 eurot, intressi 25,33 ja viivist summas 462,28 eurot, lisaks jooksvat viivist kõigi arvete osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt lepingujärgset viivist 1,5% kuus ehk 0,05% päevas. Hageja on viivist arvestanud kuni 05.01.2018 summas 462,28 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 06.01.2018 kuni 02.03.2018 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 354,63 eurot (0,05% x12 665,18€x56p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 816,91 eurot (462,28+354,63). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis lepingujärgses määras 1,5% kuus, s.o 0,05% päevas tagastamata põhisummalt 12 665,18 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 13 507,42 eurot, millest 12 665,18 eurot moodustab põhivõlg, 25,33 eurot intress ja 816,91 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 750 eurot.

2-18-541 Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 944,40 eurot käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et õigusabile on kulunud 7,87 h, tasumääraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, ei ole tasu õigusabi eest nõutud summas täies ulatuses põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud ning valdavas osas vandeadvokaadid sellise tunnitasu alusel teenust pakuvad. Kohus leiab aga, et hagi ning hagi tagamise avalduse koostamisele (sisuline osa kokku ca 4,5 lk), sh koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks, on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 4 h mitte 7,56 h. Tegemist on tavapärase lepingu täitmisest tuleneva võlanõudega, mis ei eeldanud keerukat tõendite kogumist või ka õigusalase kirjanduse ja –praktika analüüsi. Ajakulu 2,59 h ulatuses nõudeavalduse parandamisele, täiendamisele ja esitamisele on põhjendamatu, arvestades, et lisaks nõudeavalduse koostamisele on eelnenud juba olukorra analüüs (kokku 3,27 h). Muus osas on ajakulu põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja õigusabile kulunud aeg põhjendatud kokku 4,31 h ulatuses. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1267,20 eurot, millest 750 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 517,20 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.