Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

XXXX on esitanud Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 09. veebruar 2018 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Võlgnikule on aruanne kätte toimetatud, võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks, võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti liiklusregistri, erinevate liisingufirmade, Eesti väärtpaberite keskregistri, kinnistusregistri ja ehitusregistri ning abieluvararegistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur päringud pankadele ning seejuures teostas otsingu Ametlikes Teadaannetes ning tegi järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi. Selgitamaks võlgniku kohustuste ja nõuete suurust tegi ajutine haldur järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Tuginedes võlgniku-, kolmandate isikute poolt esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult

2-18-1849 kättesaadavatele andmetele analüüsis võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline. Võlgniku vara Võlgniku arveldusarvetel oli seisuga 13.02.2018.a. rahalisi vahendeid kokku 16,09 eurot. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi äriühingutes ei oma. Võlgnik on ajutisele haldurile teadaolevalt liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Pensioniosakute sissemakseid ei ole seni tehtud. Kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 teise lause ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 alusel teise pensionisamba osakud (kohustuslik kogumispension) ei kuulu pankrotivara hulka ning pankrotihalduril ei ole õigust nõuda kohustusliku kogumispensioni osakute tagasivõtmist, kui tegemist ei ole osakuomaniku pärandvara pankrotimenetlusega. Vastavalt Swedbank AS andmetele omab võlgnik väärtpaberikontot XXXX, kus on hoiustatud AS XXXX aktsiat, mille turuväärtus seisuga 13.02.2018.a. on 0,7 eurot aktsia kohta ehk 630,00 eurot. Maanteeameti andmetel liiklusregistris XXXX nimele registreeritud sõidukid, väikelaevad ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevad puuduvad. Võlgnik on märgitud vastutava kasutajana sõiduki Mazda CX-5 2012.a. (omanik Luminor Liising AS) registrikandes. Liisingumakseid tasub võlgniku ema. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele XXXX ́ile hetkel kinnisvara ei kuulu. Võlgniku ja tema ema kaasomandis on olnud XXXX asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 22.05.2017.a. notariaalse varaühisuse lõpetamise kokkuleppega on määratud, et XXXX annab temale kuuluva ühisomandiosa varaühisuse hulka kuuluvast lepingu esemest üle XXXX’le ning seega jääb lepingu ese kuuluma ainuomandina XXXX’le (võlgniku ema). KOKKUVÕTE: Ajutise halduri hinnangul moodustab XXXX realiseeritav vara kokku ca 630,00 eurot. Võlgniku kohustused. Võlausaldaja

Nõue eurodes

Nõude alus

Swedbank AS

747,53 8 009,28 4 547,15 10 111,35

Luminor Bank AS AS LHV Finance Bigbank AS

1 628,00 3 613,42 931,84 4 453,68 5 926,51 961,96 3 966,32 2 710,31

Laenuleping XXXX (jääk) Laenuleping XXXX (jääk) Laenuleping XXXX (jääk) Laenuleping XXXX (kaaslaenusaaja) Laenuleping XXXX (jääk) Laenuleping XXXX (jääk) Krediidileping XXXX (võlas) Krediidileping XXXX (võlas) Krediidileping XXXX (võlas) Krediitkaardileping (võlas) Järelmaksuleping XXXX (võlas) Tarbijakrediidileping XXXX (2-17-121387 hagimenetluses)

ALG Liisingu AS

ERA Liisingu Inkassoteenused AS

2 875,00

Maksekäsk 2-17-121726 (väikelaen)

3(7)

AS Finora Capital IPF Digital Estonia OÜ OK Incure OÜ Omega Invest OÜ Express Credit AS Krediidimenetluse Keskus OÜ Moneyzen OÜ HLÜ Geldex Eesti BB Finance OÜ

3 781,81 1 176,14 3 204,68 5 338,63 7 605,01 2 612,52

Järelmaksuleping XXXX (võlas) Väikelaenuleping XXXX (võlas) Väikelaenuleping XXXX (võlas) Väikelaen (end TF Bank AB) (võlas) Väikelaen (end OÜ Omaraha) (võlas) Väikelaen (võlas)

1 936,05

Väikelaen (end Nordic Hypo AS) (2-17115892 hagimenetluses) Väikelaenuleping XXXX (võlas) Väikelaenuleping XXXX (võlas) Väikelaenuleping XXXX (võlas, maksekäsk 2-17-123378) Laenuleping XXXX (võlas) Väikelaen (võlas) - info võlgnikult Väikelaen (võlas) - info võlgnikult Väikelaen (võlas) - info võlgnikult

5 541,89 19 957,84 3 437,25

Coop Finants AS 13 796,38 Aktiva Finants 398,95 Ferratum Bank LTD 4 229,00 Creditstar Estonia AS 3 000,00

KOKKU 126 498,50

KOKKUVÕTE: Esialgsetel andmetel on XXXX ́al menetluse algatamise seisuga kohustusi võlausaldajate ees kokku vähemalt summas 126 498,50 eurot, millest sissenõutavaks muutunud kohustusi on kokku 97 841,77 eurot (Lisa 9). Osade sissenõutavaks muutunud nõuete ajatamiseks on võlgnik sõlminud ka täiendavaid kokkuleppeid. Täpsem kohustuste maht selgub nõuete esitamise ja nende tunnustamise järgselt. Arvestades võlgniku olemasolevaid varasid ja sissenõutavaks muutunud kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad kordades tema teadaolevaid varasid ning et võlgnikul puudub alates 2017 aasta juulikuust sissetulek, siis ajutise halduri arvamusel puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus oluliselt paraneda. Võlgniku väitel ta küll otsib tööd, kuid see on osutunud keeruliseks. Seega leiab ajutine haldur, et võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud ning ajutisele haldurile kättesaadavate registrite andmetel on võlgnik käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on oma maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks toonud asjaolu, et kaotas 2017 aastal senise töö ja pole suutnud poole aasta jooksul uut leida. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks 2017 aasta suvel, kui kaotas töö ja seega ka igakuise sissetuleku. Võlgnik on läbi aastate (vähemalt aastast 2013 alates) võtnud erinevatelt kiirlaenupakkujatelt stabiilselt krediiti, tasudes muuhulgas ka uue võetava laenuga vanu võlgnevusi ja seda ka aastatel, kui võlgnikul oli stabiilne sissetulek. Võlgnik on ilmselt elanud üle oma võimete ja on siiani suutnud osaliselt võlgnevusi tasuda tänu ema toetusele ja võlgade ajatamise kokkulepetele. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku liiga kergekäeline kohustuste võtmine. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks siiski muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

2-18-1849 Haldur ei ole seega käesolevate andmete alusel tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Täpsemalt saab võlgniku kontodel toimunud rahalisi liikumisi analüüsida võlgniku pankroti väljakuulutamise järgselt. PankrS § 110-114 tulenevate vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste selgitamisel on ajutine haldur analüüsinud 22.05.2017.a. sõlmitud varaühisuse lõpetamise kokkulepet, millega võlgnik andis üle tema ja ema kaasomandis on olnud XXXX asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Tegemist on kinnistuga, mille suurus on 1148 m2, kus asuvad aiamaja (kasutusel alates 1988) ehitusaluse pinnaga 113 m2 ja kaks kasvuhoonet. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 45 000,00 eurot Affa Group OÜ (registrikood 10305522) kasuks (31.10.2017 kinnistamisavalduse alusel muudetud). Kuni 31.10.2017.a. oli nimetatud hüpoteek seatud HLÜ Geldex Eesti (registrikood 14103465) kasuks. XXXX ja XXXX leppisid eelpool nimetatud kokkuleppes kokku, et XXXX maksab varaühisuse lõpetamise eest XXXX’ile rahalist hüvitist seitse tuhat viissada (7 500) eurot, milline summa oli XXXX’ile XXXX poolt tasutud enne lepingu sõlmimist ja mille saamist kinnitas võlgnik oma allkirjaga nimetatud lepingul. Lepingu pooled hindasid vara koguväärtuseks 15 000,00 eurot. Ajutisel halduril puudub hetkel täpne ülevaade kinnistul asuva aiamaja seisukorrast ja seega ka turuväärtusest. Täpsemas tagasivõitmise võimalused saab välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Haldur ei ole käesolevate esialgsete andmete alusel tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Ajutise halduri tasu taotlus Andres Hermet on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 8,5 tundi (tunnitasuga 96 eurot), s.h halduri toimiku koostamine, järelepäringute teostamine ja vara arestimine, seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine, teabenõude koostamine ja kättetoimetamine võlgnikule, järelepäringute vastuste analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest registrisse ja büroo- ning sidekuludest. Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile ajutise halduri tasuks tasuks 912,00 eurot (lisandub käibemaks182,40) ja hüvitatavateks kuludeks 63 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista riigivahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a XXXX). Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud mõista välja võlgnikult.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

5(7)

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara sisuliselt puudub, kuid kohustusi on vähemalt summas 126 498,50 eurot, mistõttu kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Andres Hermet tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt

2-18-1849 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 20.03.2018, kell 12:00. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn, 20.03.2018, kell 12:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.