2-18-1849/22 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

s 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik vastuväiteid nõuetele ei ole esitanud. V ANDMED HALDURI TEGEVUSE KOHTA PANKROTIVARA VALITSEMISEL Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning A J (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Vastavalt PankrS § 124 lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on teavitanud kõiki teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest ning viinud 20.03.2018.a. läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Haldur on kogunud kokku esitatud nõuded, analüüsinud võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi ja viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur on kohtule esitanud ka PankrS § 132 kohase aruande. Haldur on koostanud ja 10.08.2018.a. kohtule esitanud A J (pankrotis) pankrotimenetluse jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitamise määruse ja võlausaldajate üldkoosoleku 22.11.2018.a. otsuse alusel on teostatud võlausaldajatele ka vastavad väljamaksed. Haldur on võõrandanud pankrotivara (AS xxxx aktsiad) avalikul enampakkumisel ja vormistanud kõik vajalikud dokumendid vara üleandmiseks ja vastava kande vormistamiseks. Haldur on selgitanud ka et AS xxx poolt esitatud nõudeavalduse kohaselt on võlgnik taotlenud ja ka saanud 2016 aasta maikuus järelmaksu kuldketi ostmiseks summas 3 500,00 eurot. Haldur nõudis võlgnikult pankrotivara üleandmist. Võlgnik esitas haldurile väärismetalli kokkuostu kviitungi 13.06.2016.a. mille kohaselt on võlgnik kulla võõrandanud Kxxx AS-le. Haldur on ka täiendavalt analüüsinud 22.05.2017.a. notariaalse varaühisuse lõpetamise kokkuleppet, millega võlgnik andis temale kuuluva ühisomandiosa varaühisuse hulka kuuluvast lepingu esemest üle L Ja’le (võlgniku ema). Tegemist on xxx maakonnas xxx asuva kinnistuga, mille suurus on 1148 m2, kus asuvad aiamaja (kasutusel alates 1988) ehitusaluse pinnaga 113 m2 ja kaks kasvuhoonet. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 45 000,00 eurot xxx OÜ (registrikood xxx) kasuks. A J ja L Ja leppisid eelpool nimetatud kokkuleppes kokku, et L Ja maksab varaühisuse lõpetamise eest A J’ile rahalist hüvitist seitse tuhat viissada (7 500) eurot, milline summa oli A J’ile L Ja poolt tasutud enne lepingu sõlmimist ja mille saamist kinnitas võlgnik oma allkirjaga nimetatud lepingul. Lepingu pooled hindasid vara koguväärtuseks 15 000,00 eurot. Samas jäi kinnistut koormama varasemalt seatud hüpoteek summas 45 000,00 eurot. Haldur on tutvunud nimetatud kinnistuga ja hindab selle võimalikuks koguväärtuseks maksimaalselt ca 25 000,00 eurot. Arvestades asjaolu, et võimaliku ühisomandi osa tagasivõitmisega kaasnevad arvestatavad kohtukulud ning võimaliku ühisomandi (väärtuses ca 12 500,00 eurot) tagasivõitmisel kaasneks sellega ka hüpoteegiga tagatud nõue, siis ei pea pankrotihaldur tagasivõitmist otstarbekaks ega kuidagiviisi tulusaks olemasolevatele II rahuldamisjärgu võlausaldajatele. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldurile määratav tasu tulenevalt PankrS§ 651 lg 1 alammääras oleks 536,88 eurot (2 684,40*20%), mis ei ole halduri hinnangul õiglane tasu, arvestades asjaoluga, et tegelikkuses on haldur antud menetluses teinud tööd kokku vähemalt 20,15 tundi, mis teeks tunniarvestuses tasuks kokku 1 955,04 eurot (käibemaksuga).

Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks 2017 aasta suvel, kui kaotas töö ja seega ka igakuise sissetuleku. Võlgnik on läbi aastate (vähemalt aastast 2013 alates) võtnud erinevatelt kiirlaenupakkujatelt krediiti, tasudes muuhulgas ka uue võetava laenuga vanu võlgnevusi ja seda ka aastatel, kui võlgnikul oli stabiilne sissetulek. Võlgnik on ilmselt elanud üle oma võimete ja on siiani suutnud osaliselt võlgnevusi tasuda tänu ema toetusele ja võlgade ajatamise kokkulepetele. Pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Andres Hermet on esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuande kohaselt võlgniku sissetulek pankrotimenetluse kestel moodustab kokku 2 434,40 eurot, millest on jäänud võlgniku käsutusse 1 250,00 eurot, mistõttu saab pankrotivara hulka arvestada 1 184,40 eurot. Muud reaalselt sissenõutavad või reaalset turuväärtust omavad varad võlgnikul puuduvad. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise

võimalusi. A J (pankrotis) pankrotimenetluses haldur kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks avaldusi esitanud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldaja huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest A J ́i (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur on palub enda tasuks määrata 939,54 eurot, millele lisandub käibemaks 187,91 eurot. Pankrotihaldur toob välja, et on A J ́i (pankrotis) pankrotimenetluses teinud toiminguid 20,15 tundi, kuid võlausaldajate huvides vähendab ta oma tasunõuet. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 939,54 eurot, millele lisandub käibemaks 187,91 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldaja ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega. Pankrotihaldur on palunud tema tasu kanda büroo arveldusarvele, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et halduri tasu on põhjendatud ja kuulub taotletud ulatuses väljamõistmisele võlgnikult. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja

pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt on halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega summas 316,91 eurot. Kohus leiab, et aruandes näidatud A J ́i (pankrotis) pankrotimenetluse kulud on põhjendatud ja need tuleb kinnitada. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. A J (pankrotis) esitas 03.05.2018 Harju Maakohtule avalduse algatada tema kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduses on võlgnik kinnitanud, et suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Võlgnik on andnud nõusoleku enda usaldusisikuks määramiseks. Haldur ei ole võlgniku avaldusele vastuväiteid esitanud. Võlausaldajad ei ole omapoolseid usaldusisiku kandidaate üles seadnud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et usaldusisiku määramine ei ole vajalik ning usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et A J ́i usaldusisik tuleb jätta määramata ja võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab A J ́ile (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.