Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlgnik on esitanud usaldusisiku aruanded kohtule 25.03.2020, 22.03.2021, 21.03.2022 ja 03.03.2023. Aruannetest lähtuvalt ei ole kohustustest vabastamise perioodi vältel võlgnikule töötasu, üüritul, elatist ega riiklikke toetusi laekunud (Laekumised on Töötukassalt koolitusel osalemise eest ja Eesti Lotolt), võlgnikul väidetavalt puuduvad täielikult igakuised kulutused ja kõiki kulusid kannab võlgniku partner ning võlgnik ei ole menetluse vältel teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Kohus tegi päringud Eestis tegutsevatesse krediidiasutustesse, Sotsiaalkindlustusametile, Maksu- ja Tolliametile ning Pensioniregistrisse.

Töötukassale,

21.09.2023 toimunud ärakuulamisel osalesid A. J. ja võlausaldaja Renovum OÜ seaduslik esindaja X. Võlgnik selgitas, et Swedbank ja Geldeks nõuded võttis ema üle, võlgnik ei teadnud, et neid väljavõtteid on vaja esitada. Teistele võlausaldajatele ei ole makstud. Võlgnik ei tööta, elukaaslane töötab. Võlgnikul on xxx. Võlgnik on 2 aastat käinud Töötukassa kaudu kursustel - tahtis vahetada ametit, elektriku eriala, kuid ei lõpetanud kursust kuna kartis kõrgust. Kohus selgitas võlgnikule, et antud menetluses on võlgniku kohustus otsida tööd, ning teha väljamakseid võlausaldajatele. Kohus andis võlgnikule 2 nädalat täiendatud selgituste esitamiseks 02.10.2023 esitas võlausaldaja Swedbank AS seisukoha, tuues välja, et võlausaldaja edastas võlgnikule kolme lepingu nõudejäägid (Leping 11-020131-EV – nõudejääk 3203,43 eurot; Leping 17-068908-VV – nõudejääk 4587,55eurot; Leping 18-025523-KE – nõudejääk 674,07eurot). Võlgnik tõi välja, et ei ole tööd xxxi ja koroonapandeemia tõttu otsinud. Võlausaldaja leiab, et kumbki asjaolu ei ole aluseks töökohta mitte otsida (xxx ei ole töövõimetuse aluseks ja koroonapandeemia on möödunud) ja seega rikub võlgnik juba mitu aastat PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kokkulepe, et võlgnik on kodune ja tema partner käib tööl, on kokkuleppe osapoolte omavaheline asi ega saa seega olla vabanduseks, miks võlgnik võlausaldajatele ühtegi väljamakset ei tee ja PankrS § 173 lg-st 3-5 tulenevat kohustust rikub. 05.10.2023 ja 09.10.2023 esitas võlgnik kohtule täiendavad tõendid ja selgitused seoses oma tervisliku seisundiga ja Swedbank AS nõudega. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 08.03.2019. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. 21.09.2023 toimunud ärakuulamisel tõi võlgnik välja, et ei suuda tasuda oma kohustusi, viitas sellele, et kahte nõuet täidab tema ema, tal on terviseseisund, mis ei võimalda töötamist ning kokkuleppeliselt on võlgnik kodune ning tema partner käib tööl. Võlgnik on esitanud kohtule usaldusisiku aruanded, kuid kohtul on põhjendatud kahtlus, et võlgniku poolt esitatud andmed sh sissetulekute, väljaminekute ja vara osas on ebatäpsed ja mitteammendavalt esitatud. Võlgnik on välja toonud oma sissetulekuna nt Eesti Loto võidud – samas ei nähtu esitatud aruannetest milliste rahaliste vahendite eest on võlgnikul olnud võimalik võitude aluseks olevaid lotopileteidki osta. Võlgnik on välja toonud ka, et on tööd otsinud mh välismaal (nt Hollandis). 22.02.2018 toimunud ärakuulamisel ilmnes, et võlgnik on töötanud laevas kokana. Võttes arvesse, et menetluses esitatud andmetest nähtuvalt on võlgnik ka varasemalt välismaist tulu teeninud, ei ole kohtu hinnangul välistatud, et võlgnik töötab, kuid teeb seda välismaise tööandja juures ning väljamakseid talle tehakse arvelduskonto(de)le, mis ei asu Eestis tegutsevate finantsasutuste juures. Kohtu hinnangul ei nähtu ka võlgniku poolt esitatud epikriisist, et tema terviseseisund ei võimaldaks tal töötada, samuti ei ole võlgnikule määratud osalist või puuduvat töövõimetust ning teda ei ole registreeritud töötuna 08.03.2023 seisuga, samuti ei ole talle makstud perioodil 08.03.2019-08.03.2023 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub ka, et võlgnikule ei ole perioodil 08.03.2019-08.02.2023 määratud ega makstud sotsiaal- ja peretoetusi või pensionimakseid. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud PankrS § 173 lõikest 2 tulenevaid kohustusi sh ei ole võlgnik esitanud kohtule (täielikke ja ammendavaid) andmeid oma tulude ja vara kohta. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine või nende tegemine lähtuvalt reaalsest sissetulekust kohustustest vabastamise perioodi vältel. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele väljamakseid teha ning kohtule täielike andmetega nõuetekohaseid usaldusisiku aruandeid esitada tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Kohtu hinnangul esineb alus PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A. J.i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.