Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pärnu Maakohtu 27.12.2017 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus võttis hagi 12.01.2018 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kostja tegelik viibimiskoht on teadmata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 p 13 alusel, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise 1(2)

2-17-126144 kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel. Hagiavalduse kohaselt on tegemist hageja poolt oma majandustegevuses kostjale väljastatud laenudega, st. 21.06.2017 ja 26.06.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingutest nr 0134706212 ja 0427706262 tuleneva võlgnevuse nõudega. Hagis on märgitud kostja elukohaks Uus 11-13, 30327 Kohtla-Järve. Rahvastikuregistrist nähtub, et perioodil 26.05.2017-17.09.2017 oli võlgniku elukohaks märgitud ülaltoodud aadress. Alates 17.11.2017 on elukoht KOV täpsusega Kohtla-Järve linn. Eeltoodust järeldub, et võlgnik viibis Eesti Vabariigis ajutiselt. Võlgnikul on Läti Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (Läti) pass. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisvara registreeritud. Korteriomand asukohaga xxx omanikuks on Harjaks Inkasso OÜ (RK 12341373). Maksukohustlase registri andmetel ei ole võlgnik Eestis ametlikult töötanud. Kuna võlgniku alaline elukoht on Läti Vabariigis, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes Läti Vabariigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kohus märgib, et hagejal on võimalik kostja alalise elukoha kindlaks tegemiseks esitada päring Läti elanikeregistrile aadressil http://www.pmlp.gov.lv/en/home/services/population-register/ . Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse, pärast mida jätkub menetlus omasoodu. See ei nõua nõude esitajalt täiendavaid formaalsusi ega sekkumist. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonnaportaalis http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/epo_filling_et.htm . Lisaks märgib kohus, et kostja täpne elukoht, sh. Läti Vabariigis ei ole teada ning isegi juhul kui oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi hageja kasuks tehtavat tagaseljaotsust olla võimalik Läti Vabariigis tunnustada ega täita. Määruse nr 805/2004 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et „käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada”. Seega ilmneb 2(2)

2-17-126144 juba määruse nr 805/2004 sõnastusest, et kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena. Tagaseljaotsust, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei või kinnitada Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 tähenduses (Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C 292/10 p 67). Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.