lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-6661/129

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-6661/129
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1626
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Tiia Bergson, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

27.02.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-6661

Kohtuasi

XX hagi YY (Y) vastu 27 000 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.09.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

39 106 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja Lehter

Kohtuistungi toimumise aeg

YY (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Jelena

15.02.2018

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 21.09.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud YY kanda.
3.Mõista YY-lt XX kasuks apellatsioonimenetluse kuludena välja 450 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud ja hageja nõue

1.XX (hageja) esitas 30.04.2015 hagi Harju Maakohtule YY (kostja) vastu auto eest hüvitise 27 000 eurot väljamõistmiseks. 03.02.2016 esitas hageja nõude täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista müügilepingus kokkulepitud auto ostuhind 27 000 eurot ja viivised. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja soovis 2012. aastal müüa endale kuulunud sõiduauto BMW X5 registreerimismärgiga XXXXXX (sõiduk) ja avaldas müügikuulutuse portaalis auto24.ee. Ostja leidmiseks andis hageja sõiduki JJ-le, kes pidi sõidukit näitama potentsiaalsetele ostjatele. Hiljem sai hageja teada, et auto oli vormistatud 02.05.2012 müügilepingu alusel Maanteeameti Liiklusregistris kostja nimele. Hageja kostjaga kõnealust lepingut ei sõlminud. Selle allkirjastas hageja asemel kostja poeg AA hageja teadmata. Hageja kiitis hiljem müügilepingu heaks. Lepingus ei olnud sõiduki täpne müügihind fikseeritud, vaid seal oli märge „kokkuleppel“. Tegelikult oli sõiduki hind 27 000 eurot, millest 15 000 eurot tuli ostjal tasuda lepingu sõlmimisel ja ülejäänud 12 000 ühe aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist. Kostja nimetatud kohustusi ei täitnud. Tehing ei olnud näilik, sest pooled ei suhelnud enne lepingu sõlmimist ja ei saanud leppida kokku mingis muus tehingus. Kostja oli 15 000 euro maksmisega viivituses alates 03.05.2012 ja 12 000 euro maksmisega alates 03.05.2013, mistõttu nõudis hageja põhinõudele lisaks seadusega ettenähtud viivist kuni 18.05.2017 kokku 9 932,5 eurot (1 197,82 + 8 734,68) ja lisanduvat viivist põhinõudelt alates 19.05.2017 kuni põhinõude rahuldamiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Auto tegelik ostja oli AA ja kostja üksnes aitas teda, andes auto ostuks 15 000 eurot, mille AA lubas esimesel võimalusel tagasi maksta ja lubades vormistada sõiduki enda nimele. Kostja ei soovinud lepinguga võtta endale kohustusi ja omandada õigusi. Kostja ei viibinud müügilepingu tingimuste arutamise juures. Tingimustes leppisid kokku AA ja JJ ning auto valdus anti üle AA-le. Samuti ei teadnud ta, et müüja allkiri oli võltsitud. Seega oli tehing näilik ja seetõttu tühine. 11.05.2012 võeti sõiduk ära konfiskeerimise tagamiseks. Maakohtu otsus
3.Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 27 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9 932,5 eurot ja lisanduva viivise. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4 275 eurot. Peamiselt kriminaalmenetluses antud kostja ja hageja ütlustega ning JJ ütlustega oli tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 02.05.2012 sõiduki müügilepingu. Tõendikogumist jättis kohus välja AA ütlused, mis olid vastuolus kõikide teiste tõenditega. Hageja küll ei allkirjastanud müügilepingut, kuid kiitis selle hiljem heaks. Sõiduki müügihind oli 27 000 eurot, mille kostja pidi tasuma kahe osamaksega: 15 000 eurot enne sõiduki ümberregistreerimist ja 12 000 eurot aasta jooksul alates sõiduki ümberregistreerimisest. Kostja sai sõiduki omanikuks 02.05.2012, kuid ei tasunud müügihinda. Tehing ei olnud näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 mõttes, sest menetluses ei leidnud tõendamist, et poolte tahe oli sõlmida sõiduki müügileping hageja ja AA vahel. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise põhinõudelt perioodi 03.05.2012 – 18.05.2017 eest 9 932,50 eurot ja lisanduva viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kuni kohustuse täitmiseni. Mõlemad nõuded kuulusid kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-ga 1 ja TsMS §-ga 367 rahuldamisele.

Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja kulud olid põhjendatud 4 275 eurot ulatuses (riigilõiv 2 000 eurot ja õigusabikulud 2 275 eurot). Apellatsioonkaebus

4.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõiguse norme. 02.05.2012 sõiduki müügileping oli näilik ja seetõttu tühine, sest pooled ei soovinud, et lepingupooltel tekiks õiguslikke tagajärgi ja sõiduauto tegelik ostja oli AA. Kohus jättis põhjendamatult kõrvale AA ütlused, mis kinnitasid tehingu näilikkust ja rahuldamata taotluse kostja vande all ülekuulamiseks, mille käigus oleks saanud välja selgitada poolte tegeliku tahte lepingu sõlmimisel. Teiste tõendite osas, mida kohus lahendi tegemisel arvestas, märkis kostja, et kohus pidi kostja poolte kriminaalmenetluse raames antud ütluste tõendina arvestamise puhul lähtuma sellest, et kostja andis seletusi sooviga vältida sõiduauto konfiskeerimist. Veel täheldas hageja, et JJ ütlused olid vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud apellatsioonimenetluses kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki menetlusosaliste seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442 lg 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lgle 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et hageja soovis autot müüa ja selles abistas teda JJ. Viimane suhtles kostja poja AA-ga. AA-le auto meeldis ja ta võltsis osaliselt eeltäidetud auto müügilepingus hageja (müüja) allkirja. Lepingus oli auto ostjaks märgitud kostja, kes andis müügilepingule allkirja ja tuli ARK-i lepingut vormistama. Auto müügihind oli 27 000 eurot. Hageja kiitis tehingu hiljem heaks. Pooled vaidlesid selle üle, kas müügitehing oli kehtiv selle võimaliku näilikkuse tõttu ja kas kostjale langes näilikust müügilepingust tulenev auto ostuhinna tasumise kohustus. TsÜS § 89 lg 1 järgi on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näiliku tehingu puhul on määrava tähendusega poolte tahe, mistõttu tuleb eelkõige tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, s.t hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti (Riigikohtu 17.12.2009 otsus asjas nr 3-2-1-137-09, p 11). Poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut (Riigikohtu 24.10.2017 otsus asjas nr 3-15-1303). Kusjuures tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormis lasub isikul, kes sellele tugineb (Riigikohtu 04.03.2002 otsus asjas nr 3-2-1-11-02, p 21). Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses avaldatu, et tehingu näilikkus võib seisneda ka selles, et tehing ei ole toimunud nende isikute vahel, keda

lepingudokumendis lepingupooltena näidatakse. Samas jõudis maakohus kõiki tõendeid kogumis hinnates õigesti järeldusele, et ülekaalukalt oli tõendatud, et hageja soovis auto 27 000 euro eest müüa ja auto omandas kostja, keda esindas lepingueelsetel läbirääkimistel tema poeg. Kohus jättis eelneva küsimuse analüüsimisel õigesti arvestamata AA ütlustega, mis olid vastuolus kõikide menetluses esitatud tõenditega. Samuti jättis kohus õigesti rahuldamata kostja taotluse tema vande all ülekuulamiseks TsMS § 268 alusel põhjusel, et teine pool taotlusega ei nõustunud ning kostja ülekuulamata ka TsMS § 2681 alusel, sest selleks ei esinenud sättes nimetatud erandlikke asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et JJ ütlustega tuli asja lahendamisel jätta arvestamata, sest need olid auto ostja osas vastuolulised. Eluliselt on usutav hageja väljapakutud ja maakohtu otsuses esile toodud põhjendus, et kui tehingu vahendajad peavad läbirääkimisi sõiduki võõrandamisega seoses, võivad nad kasutada väljendeid, mis jätavad mulje, et üks nendest ostab sõiduki ja teine müüb seda, kuigi tegelikult on ostjaks ja müüjaks kolmandad isikud. JJ ütlusi tuli hinnata kogumis teist tõenditega. Kuna tehing oli kehtiv, tuli sellest tulenevaid kohustusi täita. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Maakohus tuvastas ja kostja ei vaielnud sellele apellatsioonkaebuses vastu, et sõiduauto anti kostjale üle. Samuti ei vaielnud kostja vastu maakohtu järeldusele, et hagejale oli tasumata auto müügihind 27 000 eurot. Seega mõistis kohus õigesti kostjalt hageja kasuks välja tasumata auto müügihinna 27 000 eurot ja viivised. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud

7.Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulud määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Koos vastusega apellatsioonkaebusele esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille järgi kulus hageja esindajal kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks 1,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 1,5 tundi ning kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja seal esindamiseks 2 tundi. Kostja hinnangul oli kohtuistungi vähest kestvust arvestades põhjendatud hageja esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja seal esindamiseks 1,5 tundi. Hageja esindaja nõustus sellega. Arvestades kohtuotsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse mahtu ning asja vähest keerukust, on taotluses märgitud hageja õigusabi osutaja kulu 3 tundi põhjendatud. Kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja seal kliendi esindamiseks ei saanud kuluda enam kui 1,5 tundi, millega nõustusid ka poolte esindajad kohtuistungil. Kokku on apellatsiooniastmes põhjendatud hageja esindaja ajakulu 4,5 tundi. Kuivõrd hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta) ja põhjendatud esindaja ajakulu apellatsiooniastmes on 4,5 tundi, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 450 eurot (käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja