Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Ele Liiv
Kohtuasi
NL hagi PI vastu 27 000 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.09.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NL määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: NL (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja PI (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Lehter Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 24.09.2015 määrus tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Asjaolud ja hagiavalduse sisu
1.NL (hageja) esitas maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista PI-lt (kostja) välja 27 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja 2012. aastal müüa oma sõiduauto (BMW X5 registreerimismärgiga XXXXXX, edaspidi: auto). Hageja avaldas müügikuulutuse portaalis auto24.ee. 2012. aasta märtsi keskel sai hageja teada, et auto on vormistatud kostja nimele. AI võltsis müügilepingul hageja allkirja. Auto ostjaks oli kostja. Hageja kiidab müügilepingu heaks ning nõuab kostjalt auto väärtuse hüvitamist.
2.11.09.2015 esitas kostja hagile vastuväite, milles märgib, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna isik, kellele hageja andis auto üle ja kellega pidas läbirääkimisi müügitingimuste osas, on hoopis AI (kostja poeg), mitte kostja. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis hagi 24.09.2015 kohtumäärusega läbi vaatamata.
4.Maakohus leidis, et hagiga pole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja poolt toodud asjaoludel ei ole hagejal nõuet kostja vastu. Õigustamata isiku (AI) poolt tehtud käsutustehing pole õigustatud isiku (hageja) suhtes kehtiv. Maakohus selgitas, et hageja saab sellisel juhul nõuda temale kuuluva eseme väljaandmist (vindikatsiooninõue). Nimetatud nõude saab hageja esitada isiku vastu, kellele ese võõrandati (e kostja).
5.Teise võimalusena saab isik õigustamatu isiku poolt tehtud käsutustehingu heaks kiita. Hageja on käsutustehingu heaks kiitnud (tl 57). Käsutuse heakskiitmisel on hageja kaotanud omandiõiguse esemele, mida õigustamata isik käsutas. Samas on hageja selle tulemusena omandanud rikkuja vastu alusetu rikastumise nõude ning võib nõuda rikkumise teel saadu hariliku väärtuse väljaandmist. Seega saab hagejal olla alusetu rikastumise nõue õiguse rikkuja vastu, kelleks hagiavalduse kohaselt on AI (tl 91). Eeltoodud asjaoludel ei saa hagejal olla alusetu rikastumise nõuet kostja vastu.
6.Maakohtu hinnangul ei saa hagis ja selle täpsustustes toodud asjaoludel olla hagejal kostja vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet (võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 jj). Kuigi hageja autot on käsutanud selleks õigustamata isik, on hageja kiitnud käsutuse heaks. Samuti märgib kohus, et isegi kui eeldada võimalikku kahju hüvitamise nõuet kostja vastu, siis VÕS §-des 1043 ja 1045 lg 1 p-s 5 sätestatud kahju hüvitamise nõude aluseks saaks sellisel juhul olla hageja omandiõiguse rikkumine kostja poolt, mis väljenduks selles, et asja pole võimalik kostjalt tagasi saada. Selliseid asjaolusid hagist ei nähtu. Määruskaebus
7.Hageja esitas maakohtu määrusele 13.10.2015 määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada.
8.Hageja hinnangul polnud kohus lahendit tehes objektiivne ning juhindus vaid kostja vastusest. Kohus ei uurinud hageja poolt esitatud tõendeid. Samuti ei esitanud maakohus autoregistrile päringut, et selgitada välja, millised autod olid ja on registreeritud PI nimele alates 02.05.2012
9.Kostja oli see, kes otsis auto. See on tõendatud hageja poolt esitatud tõenditega. Kostja poeg võltsis hageja allkirja müügilepingul. Määruse põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg-le 2 tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Kolleegiumi hinnangul on maakohus määruse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis annab aluse määruse tühistamiseks määruskaebuse põhjendustest ja selles
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-6661 esitatud asjaoludest olenemata (TsMS § 656 lg 2 ja § 659). Määruskaebus tuleb rahuldada.
11.Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Kohus peab poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile üldjuhul juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Kohus kohaldab seadust ise, kuid menetlusosalistele ei tohi sätete kohaldamine tulla üllatuslikult. Selline kohtu kohustus tähendab selgitamiskohustust.
12.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus jätnud hagi kahel korral käiguta. 13.05.2015 kohtumääruses on maakohus selgitanud, et hageja pole kohtule esitanud seaduse nõuetele vastavat hagiavaldust ning hagis toodud asjaoludel pole esitatud nõude rahuldamine võimalik. Hagi asjaolud ei haakunud maakohtu hinnangul hagile lisatud tõenditega; hagist ei nähtunud, et hageja oleks esitanud teisele poolele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 98 lg 1 kohast tehingu tühistamise avaldust ning lisaks ei nõudnud hageja hagiavalduse resolutsioonis hüvitist summas 27 000 eurot, kuigi hageja viitas hagiavalduse tekstis TsÜS § 90 lg-le 2. Maakohus selgitas hagejale, et juhul, kui hageja nõuab raha tasumist müügilepingu alusel, siis tähendab see seda, et ta on tehingut kinnitanud (TsÜS § 100). Kui hageja viitab tehingu tühisusele, tuleb hageja märkida, kas ja millal ta on tehingu tühistanud (TsÜS § 90 lg 1). Juhul, kui hageja leiab, et tehing on tühine, saab hageja alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028) alusel tagasi nõuda asja. Kuna eelnimetatud asjaolud olid hagiavalduses ebaselged, kohustas kohus hagejat oma hagiavaldust täpsustama, viidates asjaolusid tõendavatele tõenditele. 28.05.2015 vastuses selgitas hageja, et palub kostjalt mõista välja hüvitis 27 000 eurot müüdud auto eest ja müügilepingut mitte annulleerida vaid lugeda see teostatud tehinguks. 01.06.2015 kohtumääruses jättis maakohus hagi teistkordselt käiguta ning andis hagejale riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja. 12.06.2015 kohtumäärusega võttis maakohus hagi menetlusse. 24.09.2015 kohtumäärusega jättis maakohus hagi 24.09.2015 määrusega jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagi on esitatud vale kostja vastu.
13.Kolleegium iseenesest nõustub maakohtu järeldusega, et olukorras, kus hageja soovis saada auto eest hüvitist, mitte ei nõudnud auto väljaandmist, ja eeldusel, et auto omanik on kostja ning õigusvastaselt tegutsenud isikuks oli kostja poeg, pole hagi esitatud (materiaalõiguslikult) õige kostja vastu. Samas leiab kolleegium, et maakohus on TsMS § 423 lg 2 p 2 siiski ebaõigesti kohaldanud.
14.TsMS § 208 lg 1 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus asendada senine kostja uue kostjaga. Kui maakohtu hinnangul oli hagi esitatud vale kostja vastu, siis oleks kohus selgitamiskohustust täites pidanud TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi juhtima sellele eelmenetluses hageja tähelepanu ning andma võimaluse kostja asendamiseks, viidates seejuures ka TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise võimalusele. Käesoleval juhul ei ole maakohus seda enne hagi läbivaatamata jätmist teinud. Maakohtu poolt 13.05.2015 määruses
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-6661 antud üldised selgitused hageja nõuete võimaliku kvalifitseerimise kohta ei ole kolleegiumi arvates TsMS § 423 lg 2 p 2 rakendamise seisukohalt piisavad. Maakohus on kolleegiumi hinnangul seega rikkunud tsiviilkohtumenetluses kehtivat selgitamiskohustust ja tuginenud hageja jaoks üllatuslikult TsMS § 423 lg 2 p-le 2. Selgitamiskohustuse rikkumist tuleb pidada praegusel juhul menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa alama astme kohtu lahendi tühistamise.
15.Asja uue lahendamise käigus tuleb maakohtul selgitada hagejale kostja asendamise võimalust TsMS § 208 lg-le 1 järgi ning anda võimalus vastava taotluse esitamiseks. Kui hageja seda kohtu selgitustele vaatamata ei tee, võib maakohus uuesti kaaluda hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Ebaõige kostja vastu esitatud hagi läbivaatamata jätmine ei ole siiski kohtu kohustus, vaid õigus.
16.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt polnud maakohus lahendi tegemisel objektiivne ning juhindus vaid kostja vastusest. Maakohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda sellisele järeldusele jõuda. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel ei võinud maakohus hinnata poolte esitatud tõendeid, vaid üksnes hagi õiguslikku perspektiivsust, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seetõttu ei oma vaidlustatud määruse põhjendatuse ja õiguspärasuse hindamise seisukohalt tähtsust ka hageja poolt esitatud tõendite kogumise taotluse (autoregistrisse päringu esitamiseks) lahendamata jätmine.
17.Seoses kohtuniku Imbi Sidok-Toomsalu korralisel puhkusel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ele Liiv.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.