Hageja Xxx(isikukood xxx, elukoht lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
xxx,
Harjumaa),
Kostja Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, Harjumaa), lepinguline esindaja Jelena Lehter Viimase kohtuistungi aeg
04.09.2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxhagiavaldus.
2.Välja mõista XxxXxxkasuks 27 000 eurot ja viivis perioodi 03.05.2012 – 18.05.2017 eest 9 932,50 eurot ja alates 19.05.2017 viivis protsendina tasumata kohustuselt (27 000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud Xxxkanda. Välja mõista XxxXxxkasuks menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) 4 275 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.09.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Xxx(hageja) esitas 30.04.2015 hagiavalduse Xxx(kostja) vastu 27 000 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks asjaolu, et kostja vormistas sõiduauto BMW X5 registrimärgiga xxx hageja teadmata enda nimele. Hageja allkiri 02.05.2012 sõiduki müügilepingul, mille alusel sai kostja sõiduki omanikuks, on võltsitud, kuid hageja kiitis lepingu hiljem heaks. Hageja nõuab kostjalt 02.05.2012 sõlmitud sõiduki müügilepingu täitmist, st kokkulepitud ostuhinna 27 000 euro ja viivise tasumist. Hageja on nõudnud kostjalt müügilepingu täitmist kohtuväliselt, kuid kostja ei ole sõiduki ostuhinda tasunud. Kostja väited, et sõiduki ostuhind on tasutud, ei vasta tõele. Sõiduki müügiprotsessis esindas hagejat tema endine elukaaslane Xxx, kes korraldas sõiduki võõrandamise kostjale viimase poja Xxxvahendusel. Hageja märgib, et 02.05.2012 müügileping ei ole näilik tehing. Hageja kiitis müügilepingu heaks. Hageja hinnangul ei saa müügileping olla näilik, sest pooled ei ole enne lepingu sõlmimist suhelnud. Seega ei saanud pooled leppida kokku mingis muus tehingus. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei nõustu kostja, et hageja ja tema vahel on sõlmitud sõiduki müügileping. Kostja ei viibinud müügitehingu juures ning sõiduki vormistamisega tegeles tema poeg Xxx. Kostja poeg palus tal vormistada sõiduk enda nimele, kuid sõidukit soovis osta Xxx. Kostja ei teadnud, et hageja allkiri müügilepingul on võltsitud. Kostja andis müügihinna tasumiseks pojale 15 000 eurot ning muu osa hinnast lubas tasuda poeg. Xxx kinnitas, et ta andis raha üle xxx. Hageja ei ole kohtuväliselt nõudnud kostjalt müügilepingu täitmist. Kostja märgib, et ta kirjutas 02.05.2012 sõiduki müügilepingule alla ilma tahteta võtta enda kanda lepingust tulenevaid kohustusi ja omada õigusi. 11.05.2012 võeti sõiduk ära konfiskeerimise tagamiseks. Võetuse teinud Maksu- ja Tolliamet oli seisukohal, et sõiduk kuulub Xxxile. Hageja leiab, et 02.05.2012 müügileping on näilik tehing ja seega tühine. Kostja ei soovinud omandada sõidukit ja seega ei ole kostja lepingupooleks. Tegelik sõiduki ostja ja omanik on kostja poeg Xxx. Hageja esindajana tegutsenud Xxxandis üle sõiduki valduse ja omandi just Xxxile. Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hageja tugineb oma nõudes sellele, et kostja sai 02.05.2012 müügilepingu (I kd, lk 9, lk 222) alusel hagejale kuulunud sõiduki omanikuks. Hageja nõuab kostjalt lepingu täitmist ning sõiduki müügihinna tasumist. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg
1.Nõude rahuldamiseks tuleb hagejal tõendada, et müügileping oli sõlmitud poolte vahel, hageja ülesandeks on tõendada poolte kokkulepe hinna ja selle tasumise osas ning tõendada eeldused, et nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ülesandeks on tõendada, et müügileping on nõuetekohaselt täidetud. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist 20.01.2016 istungil (I kd, lk 170 – 171).
5.Asjaolu, et sõiduki müügileping on sõlmitud hageja ja kostja vahel, on tõendatud kostja poolt kriminaalmenetluses antud ütlustega. Kriminaalasjas koostatud menetlusosalise ülekuulamise protokoll on dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 1 mõttes. 23.05.2012 ja 06.06.2012 kostja ülekuulamise protokollidest nähtub (I kd, kl 96 – 99, lk 101 – 102), et ta hakkas otsima sõidukit märtsis või aprillis 2012. Kostja pöördus oma poja Xxxi poole, et viimane aitaks temal autot otsida. Aprillis 2012 nägi kostja hagejale kuuluvat autot portaalis auto24.ee ja jagas seda infot oma pojaga. Xxx vastas kostjale, et ta tunneb sõiduki omanikku ja Xxxi sõnul võib sõiduki eest maksta järelmaksuga. Xxx esines tehingus vahendajana. Auto kogumaksumus oli 27 000 eurot. Kostja andis pojale 15 000 tuhat sularahas ja 12 000 eurot oli vaja maksta kuue kuu jooksul. Xxx helistas kostjale 02.05.2012 ja kutsus teda autoregistrisse, kus oli juba eeltäidetud sõiduki müügileping. Autoregistris andis kostja müügilepingule oma allkirja. Kostja kasutas sõidukit umbes nädala aega. Kostja 21.02.2013 ülekuulamise protokolliga on tõendatud (I kd, lk 233 – 238), et kostja soovis sõidukit BMW X5 ja ta ostis hagejale kuulunud sõiduki mais 2012. Tehingu vahendajana müüja ja ostja vahel esines kostja poeg Xxx, sest ta tundis sõiduki omanikku. Sõiduk oli Saksamaal või Hollandis ja Xxx ütles kostjale, et ta ajab sõiduki ise Eestisse. 2012. a aprilli lõpus ajas Xxx sõiduki Eestisse. Kostja vaatas sõiduki üle ja nõustus selle ära ostma. Sõiduki hind oli ca 25 000 eurot ja ostuhinda võis tasuda kahes osas. Alguses andis kostja pojale 15 000 eurot, et viimane annaks raha üle sõiduki müüjale. Teine osa müügihinnast pidi olema tasutud poole aasta jooksul. Mõned päevad pärast seda kui kostja poeg oli sõiduki Eesti ajanud, tegi ta kostjale ettepaneku sõita autoregistrisse ja vormistada auto. Kostja sõnul näitas Xxx talle sõiduki müügilepingut autoregistris, kus kostja täitis lepingus ainult enda andmed ja pani enda allkirja. Ülejäänud andmed olid juba lepingusse kantud, sh müüja allkiri. Eeltoodud kostja ütlustega on lükatud ümber kostja väide, et ta ei ole sõidukit kasutanud. Asjaolu, et kostja oli sõiduki ostjaks 02.05.2012 müügilepingu järgi kinnitab kostja ja Xxx12.02.2012 avaldus prokurörile, kus palutakse tagastada sõiduauto selle omanikule ehk kostjale (I kd, lk 160). 5.1 Müügilepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel kinnitavad hageja 01.11.2013 avaldus politseile ja hageja ütlused kriminaalasjas. Hageja 01.11.2013 avaldusest (I kd, lk 212 – 217) ja hageja 19.11.2013 ülekuulamise protokollist (I kd, lk 223 – 232) nähtub, et 2012. a alguses hakkas hageja tegelema sõiduki müümisega läbi portaali auto24.ee. Hageja usaldas sõidukile ostja leidmise oma elukaaslasele Xxx. Xxxsai teada, et tema tuttava Xxxi isa ehk kostja otsib endale autot. Xxx elas tol ajal Hollandis. 2012. a aprilli alguses sõitis Xxxhageja sõidukiga hageja ja poja juurde Saksmaale, teel Eestist sõitis ta läbi Xxxi juurest Hollandis, et näidata autot ja arutada sõiduki müümise kokkulepet. Xxx teatas oma isale, et temale portaalis auto24.ee meeldinud sõidukit müüb Xxxi tuttava Jxxx naine. Xxx palus Xxxjätta auto proovisõiduks ja et ta toob selle enda isa juurde Tallinnasse ja seal annab raha ära. Esialgse suulise kokkuleppe kohaselt, kui sõiduk kostjale sobib, siis pärast ümbervormistamist läheb see tema omandisse. Sõiduki müügihind oli 27 000 eurot, mida tuli tasuda kahes osas. Esimene makse 15 000 eurot pidi olema tasutud hagejale enne sõiduki ümbervormistamist. Teine makse 12 000 eurot makstakse välja ühe aasta jooksul alates sõiduki ümbervormistamist. 2012. a mais sai hageja teada, et sõiduk on vormistatud kostja nimele. Hageja ei ole andnud luba vormistada dokumente ilma esialgse sissemakseta. Hageja ei ole saanud raha sõiduki eest. Hageja 28.04.2012 ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et ta volitas xxx tegelema sõiduki müümisega (I kd, lk 249). 5.2 Hageja sõiduki müügitehingut vahendanud Xxxon andnud kriminaalasjas 21.11.2013 järgmiseid ütlusi (I kd, lk 183 – 190): 2012. a talvel või kevadel otsustas hageja müüa sõiduki ja pani kuulutuse veebilehel auto24.ee. 2012. a märtsis või aprillis sõitis Xxxsõidukiga Saksamaale, et proovida see seal maha müüa. Xxxotsustas teel Saksmaale läbi sõita enda tuttava Xxxi juurest. Xxxja Xxx rääkisid, et Xxxtahab auto ära müüa. Pärast seda jutuajamist helistas Xxx oma isale ehk kostjale ja seejärel ütles, et ta on nõus auto järelmaksuga ostma. Xxxja Xxx leppisid kokku, et viimane sõidab autoga Eestisse ja kui sõiduk talle sobib, maksab Xxx sõiduki müügihinnast 27
000 eurot esimese osa 15 000 eurot Tallinnas pärast auto ümbervormistamist ja teise osa 12 000 eurot aasta jooksul. Kuigi eeltoodud Xxxütlustest võib järeldada, et sõidukit soovis osta Xxx, andis Xxx14.06.2017 vande all ütlusi (II kd, lk 8 – 13, lk 16), et sõidukit soovis osta kostja. Xxxteab seda Xxxi sõnade järgi, sest tema oli oma isa palvel läbirääkimiste vahendajaks. Kohtu hinnangul on usutav, et kui tehingu vahendajad peavad läbirääkimisi sõiduki võõrandamisega seoses võivad nad kasutada selliseid väljendeid, mis jätab mulje, et üks nendest ostab sõidukit ja teine müüb seda, kuigi tegelikuks ostjaks ja müüjaks on kolmandad isikud. Antud asjaolu ei tee Xxxebausaldusväärseks tõendiallikaks. Xxxütlusi kriminaalasjas tuleb hinnata kogumis tema poolt käesolevas asjas antud ütlustega ja koos teiste kogutud tõenditega. Xxxandis vande all ka järgmiseid ütlusi: sõiduki müügihind oli 27 000 eurot. 15 000 eurot pidi kostja ära maksma enne sõiduki registreerimist. Ülejäänud 12 000 eurot pidi Xxxsõnul kostja ära maksma aasta jooksul pärast sõiduki ümberregistreerimist. Kohus märgib, et Xxxütlusi vande all sõiduki müügitehingu ettevalmistamise, ostja, ostuhinna ja selle tasumise korra osas haakuvad kostja ja hageja poolt kriminaalasjas antud ütlustega ja seega on usaldusväärne tõend. Kohtu hinnangul tõendavad Xxxütlusi vande all, et sõiduki ostjaks oli kostja. 5.3 Xxx andis 20.05.2016 kohtuistungil ütlusi (I kd, lk 280 pöördel), et tema soovis osta sõidukit ja et müügihind oli 27 000 eurot. Müügitehingut vahendas Xxx. Xxxi sõnul pidi ta maksma Xxx 15 000 eurot siis, kui ta tuleb Eestisse ja ülejäänud summa ühise ebaseadusliku tegevuse järgselt. Kokkulepet teise osamakse tähtaja osas ei olnud. Xxx tasus Xxx 18 000 eurot, mille sees oli sõiduki ostuhind ja kaubast ilmajäämise hind. Kohtu hinnangul on Xxxi väited, et tema soovis osta sõidukit ja tema tasus Xxx raha auto eest lükatud ümber hageja ja kostja kriminaalasjas antud ütlustega, hageja 01.11.2013 avaldusega politseile ning Xxxütlustega vande all. Seega ei arvesta kohus Xxxi ütlusi. 5.4 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja kriminaalasjas antud ütlustega ning Xxxütlustega vande all on tõendatud, et sõiduki müügileping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.
6.Kohus leiab, et kokkuleppe sõiduki müügihinna ja selle tasumise korra osas on tõendatud kostja ütlustega kriminaalasjas. 23.05.2012 ja 21.02.2013 kostja ülekuulamise protokollidest (I kd, lk 96 – 99, lk 233 – 239) nähtub, et auto müügihind oli 27 000 eurot. Kostja pidi tasuma esimese osamakse 15 000 eurot 2012. a aprilli lõpus, mai alguses. Seejärel pidi teine osamakse 12 000 eurot olema tasutud kuue kuu jooksul. Kokkulepet, et sõiduki müügihind oli 27 000 eurot ja et hinna tasumine pidi toimuma osamaksetena kinnitavad hageja 01.11.2013 avaldus politseile, hageja ütlused kriminaalasjas ja Xxxütlused vande all. Hageja 01.11.2013 avaldusest (I kd, lk 212 – 217) ja hageja 19.11.2013 ülekuulamise protokollist (I kd, lk 223 – 232) selgub, et sõiduki müügihind oli 27 000 eurot ja et kostja pidi tasuma 15 000 eurot enne sõiduki ümberregistreerimist ja 12 000 eurot aasta jooksul alates sõiduki ümberregistreerimisest. Xxxpoolt 14.06.2017 vande all antud ütlustest nähtub, et sõiduki müügihind oli 27 000 eurot. 15 000 eurot pidi kostja ära maksma enne sõiduki registreerimist. Ülejäänud 12 000 eurot pidi Xxxsõnul kostja ära maksma aasta jooksul pärast sõiduki ümberregistreerimist. Seega on kostja, hageja ja Xxxütlustega tõendatud, et sõiduki müügihind oli 27 000 eurot ja et tasumine pidi toimuma kahe osamaksega. Kostja, hageja ja Xxxütlustega on tõendatud, et 15 000 eurot auto müügihinnast pidi kostja tasuma enne sõiduki ümberregistreerimist. Hageja ja Xxxütlustega on tõendatud, et 12 000 pidi kostja tasuma aasta jooksul alates sõiduki ümberregistreerimist.
7.Kostja on saanud sõiduki omanikuks, mida tõendab 02.05.2017 müügileping (I kd, lk I kd, lk 9, lk 222) ja kostja poolt 23.05.2012 kriminaalasjas antud ütlusi (I kd, kl 96 – 99), mille kohaselt andis ta autoregistris allkirja müügilepingule, ning tema ja Xxx läksid sõidukit registreerima kostja nimele. Samade kostja ütlustega on tõendatud, et kostja sai sõidukit kasutada. Asjaolu, et sõiduki omanikuks sai registrisse sisse kantud kostja alates 02.05.2012 on tõendatud ka Maksu- ja Tolliameti 21.05.2012 määrusega (I kd, lk 93 – 94).
8.Asjaolu, et kostja ei ole tasunud sõiduki müügihinda osamaksetena on tõendatud hageja 01.11.2013 avaldusega politseile (I kd, lk 212 – 217) ja hageja 19.11.2013 ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et hageja pangakontole ei ole raha laekunud. Müügihinna tasumata jätmist kinnitab ka hageja 25.10.2013 kiri kostjale (I kd, lk 218 – 219), kus hageja tuletab kostjale meelde, et kostja ei ole sõiduki müügihinda tasunud ja teeb ettepaneku maksta raha hageja pangakontole. Xxxpoolt 14.06.2017 vande all antud ütlustega (II kd, lk 8 – 13, lk 16) on tõendatud, et kostja ei ole sõiduki müügihinda tasunud. Eeltoodud tõenditega on lükatud ümber kostja väide, et ta tasus sõiduki eest Xxxi vahendusel. Kuigi kostja andis kriminaalmenetluses ütlusi, et ta andis pojale 15 000 eurot, et viimane annaks raha edasi sõiduki müüjale (I kd, kl 96 – 99), ei kinnita kostja ütlusi raha jõudmist hagejani. Kostja ei ole tõendanud lepingu nõuetekohast täitmist.
9.Sõiduki omanikuna oli sõiduki käsutamise õigus hagejal. Sõiduki võõrandamine pidi toimuma hageja nõusolekul. 23.05.2014 ekspertiisiaktiga on tõendatud, et hageja ei ole kirjutanud 02.05.2012 müügilepingule alla ja allkirja müügilepingule hageja nimel on kirjutanud tõenäoliselt Xxx (I kd, lk 242 – 248). Kirjutades 02.05.2012 müügilepingule alla hageja nimel ei olnud Xxxil hageja eelnevat nõusolekut ja Xxx ei omanud hageja esindusõigust. Samas on hageja kiitnud 28.05.2015 menetlusdokumendis (I kd, lk 57 – 58) käsutustehingu heaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 lg 2 alusel. Tehingu heakskiitmise alternatiivne alus võib tuleneda TsÜS § 129 lg-st 1. Hageja menetlusdokument käsutustehingu heakskiitmisega on toimetatud kostjale kätte. Tehingu heakskiidu õiguslikud tagajärjed kehtivad alates tehingu tegemisest TsÜS § 113 alusel. Järelikult on tehing kehtiv algusest peale.
10.Seega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 02.05.2012 sõiduki müügilepingu. Sõiduki müügihind oli 27 000 eurot, mida kostja pidi tasuma kahe osamaksega. Kostja on saanud sõiduki omanikuks 02.05.2012, kuid ei ole sõiduki müügihinda tasunud. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Müügitehing on kehtiv ja hagejal on õigus nõuda lepingu täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel. Hageja nõue tuleb rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks sõiduki müügihind 27 000 eurot.
11.Kostja väidab, et 02.05.2012 müügileping on näilik tehing, sest kostja ei soovinud sõidukit omandada ja auto tegelikuks ostjaks oli Xxx. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus selgitas 04.09.2017 istungil kostjale, et tema ülesandeks on tõendada, et vaidlusalune tehing on näilik ja et poolte tahe oli sõlmida sõiduki müügileping hageja ja Xxxi vahel (II kd, lk 165 – 166). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et 02.05.2012 müügileping on näilik tehing. Xxxi väited, et tema soovis osta sõidukit on lükatud ümber hageja tõenditega, millised kohus käsitles otsuse p-s 5 ja mille alusel luges tõendatuks, et müügileping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Samuti Xxxpoolt kriminaalasjas antud ütlusi ei tõenda, et vaidlusalune tehing oli näilik.
12.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seaduses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 esimesest ja teisest lausest nähtub, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõue kostja vastu tasuda müügihinna esimene osamakse 15 000 on muutunud sissenõutavaks hiljemalt sõiduki kostja nimele registreerimisele järgneval päeval, st 03.05.2012.
Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 15 000 eurolt perioodi eest 03.05.2012 – 02.05.2013 summas 1 192,68 eurot. Hageja nõue kostja vastu tasuda müügihinna teine osamakse 12 000 on muutunud sissenõutavaks aasta möödumisel alates sõiduki kostja nimele ümberregistreerimisest, st 03.05.2013. Kuivõrd kostja ei ole esimest osamakset tasunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist summalt 27 000 eurot (15 000 eurot + 12 000 eurot) alates 03.05.2013 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja viivise nõue kostja vastu perioodi 03.05.2013 – 18.05.2017 eest on 8 909,57 eurot. Hageja viivise nõue perioodi 03.05.2012 – 18.05.2017 eest kokku on 10 101,25 eurot. Kuivõrd hageja palub 18.05.2017 menetlusdokumendis mõista kostjalt välja viivise sama perioodi eest summas 9 932,50 eurot, on kohus seotud hageja nõudega, ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 03.05.2012 – 18.05.2017 eest 9 932,50 eurot. Alates 19.05.2017 tuleb põhivõlgnevuselt arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi rahuldatakse, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1 000 eurot hagiavalduse esitamisel (I kd, lk 26) ja 1 000 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel (II kd, lk 112) ning lepingulise esindaja kulud 4 150 eurot (ilma käibemaksuta) (lepingulise esindaja tasust arvestab kohus maha hageja poolt tasutud riigilõivud 2 000 eurot) (II kd, kl 164). TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 kohaselt on kohtulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et riigilõivu puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 2 000 eurot menetluskulu (riigilõiv) katteks.
15.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosalise esindaja ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik.
16.Esmalt analüüsib kohus hageja poolt maakohtus kuni 04.07.2016 kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja käesoleva
tsiviilasja menetlemisega kuni 04.07.2016 kandnud lepingulise esindaja kulu summas 1 650 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on maakohtus hageja osutatud õigusabi 16,5 tunni ulatuses. Kohus, analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja maakohtus kuni 04.07.2016 tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kõik hageja lepingulise esindaja spetsifikatsioonis toodud ajakulust ei ole põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja 20.01.2016 menetlustoimingule „kohtuistungil esindamine ja konsultatsioon“ kulunud aega mahus 1 tund. 20.01.2016 kohtuistungi protokollist (I kd, lk 170-171) nähtuvalt algas istung kell 10:03 ning lõppes kell 10:18. Kohus leiab, et lepingulise esindaja ajakulu 20.01.2016 kohtuistungil esindamise osas on põhjendatud ajamahus 15 minutit. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja ajakulu konsultatsioonile tuleb lugeda hõlmatuks hageja lepingulise esindaja menetlustoimingule „konsultatsioon, asjaoludega tutvumine, menetluse analüüs“ kulunud ajaga (2 tundi), mille osas on kohus seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus ei pea põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele „03.02.2016. taotluse ja nõude täpsustamise koostamine“, „02.03.2016 seisukoha koostamine kostja 22.02.2016. seisukoha osas“ ja „23.03.2016 seisukoha ja taotluse koostamine“ kulunud aega menetluskulude nimekirjas väljatoodud mahus. Kohus, hinnates ja analüüsides nimetatud menetlustoimingutele kulunud aega, samuti arvestades hageja 03.02.2016, 02.03.2016 ning 23.03.2016 seisukoha sisu ja mahtu, asub seisukohale, et hageja lepingulise esindaja eelnimetatud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 4 tundi („03.02.2016. taotluse ja nõude täpsustamise koostamine“ – 2 tundi; „02.03.2016 seisukoha koostamine kostja 22.02.2016. seisukoha osas“ - 1 tund; „23.03.2016 seisukoha ja taotluse koostamine – 1 tund). Kohus on seisukohal, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi menetlustoimingu „20.05.2016 kohtuistungil esindamine ja konsultatsioon“ eest. 20.05.2016 kohtuistungi protokollist (I kd, lk 280-281) nähtuvalt algas kohtuistung kell 10:04 ning lõppes kell 11:13. Arvestades ka konsultatsioonile kuluvat aega, asub kohus seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakuluks 20.05.2016 kohtuistungil esindamise ja konsultatsiooni eest tuleb lugeda kokku 1,5 tundi. Kohus, arvestades hageja 27.05.2016 menetlusdokumendi (II kd, lk 1) sisu ja mahtu, asub seisukohale, et nimetatud dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 0,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades hageja 29.06.2016 menetlusdokumendi (II kd, lk 18-20) sisu ja mahtu, tuleb märgitud dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda 2 tundi. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole hageja lepingulise esindaja menetlustoimingule „04.07.2016 taotluse koostamise“ kulunud aeg mahus 0,5 tundi. Kohus tugineb Riigikohtu seisukohale, et kuivõrd menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu määrus tsiviilasjas 3-2-1-4-15, p 13). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt maakohtus kuni 04.07.2016 tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 10,25 tundi, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 1 025 eurot.
17.Järgnevalt analüüsib ja hindab kohus hageja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulude suurust. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses kandnud lepingulise esindaja kulusid ringkonnakohtus summas 1 000 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on ringkonnakohtus hagejale osutatud õigusabi kokku 10 tunni ulatuses.
Kohus, analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja apellatsioonimenetluses tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kõik hageja lepingulise esindaja spetsifikatsioonis toodud menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole täies mahus põhjendatud. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks lepingulise esindaja menetlustoimingutele „maakohtu lahendi analüüs ja konsultatsioon“ ning „apellatsioonkaebuse koostamine“ kulunud aega kokku mahus 6 tundi. Arvestades maakohtu lahendi analüüsile ja kliendiga konsultatsioonile kuluvat aega, samuti apellatsioonkaebuse koos lisadega (II kd, lk 3865) sisu ja mahtu, asub seisukohale, et viimati nimetatud menetlustoimingutele kuluvaks põhjendatud ja vajalikuks ajaks tuleb lugeda kokku 3 tundi. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele „vastustaja vastuse analüüs“ ning „16.01.2017 seisukoha koostamine“ kulunud aega mahus kokku 4 tundi. Kohus, arvestades hageja 16.01.2017 menetlusdokumendi (II kd, lk 133-134) sisu ja mahtu ning arvestades aega, mis lepingulisel esindajal kulus vastustaja vastusega (II kd, lk 120-121) tutvumiseks, leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks nimetatud menetlustoimingute eest kokku tuleb lugeda 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt ringkonnakohtus tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 5 tundi, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 500 eurot.
18.Järgnevalt analüüsib ja hindab kohus hageja poolt maakohtus alates 09.03.2017 kantud menetluskulude suurust. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses kandnud alates 09.03.2017 lepingulise esindaja kulusid maakohtus summas 1 500 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on ringkonnakohtus hagejale osutatud õigusabi kokku 15 tunni ulatuses. Kohus, analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt alates 09.03.2017 tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kõik hageja lepingulise esindaja spetsifikatsioonis toodud menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole täies mahus põhjendatud. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks lepingulise esindaja menetlustoimingutele „ringkonnakohtu lahendi analüüs ja konsultatsioon“ ning „kohtutoimikuga tutvumine“ kulunud aega kokku mahus 3 tundi. Kohus, arvestades 09.03.2017 ringkonnakohtu lahendi (II kd, lk 136-138) analüüsile ja kliendiga konsultatsioonile kuluvat aega, samuti põhjendatud ja vajalikku aega kohtutoimikuga tutvumiseks, asub seisukohale, et viimati nimetatud menetlustoimingutele kuluvaks põhjendatud ja vajalikuks ajaks tuleb lugeda kokku 2 tundi. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks hageja lepingulise esindaja menetlustoimingule „18.05.2017 tervikteksti koostamine ja kohtunõude rahuldamine“ kulunud aega mahus 6 tundi. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja 18.05.2017 menetlusdokumendi (II kd, 141-142) sisu ja mahtu tuleb nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks kulunud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda 2 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ka lepingulise esindaja ajakulu kokku 4 tundi menetlustoimingutele „kostja 07.06 ja 09.06.2017 seisukoha ja taotluse analüüs“ ja „17.06.2017 hageja seisukoha koostamine“. Kohtu hinnangul tuleb arvestada nimetatud menetlustoimingutega seotud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu nimetatud menetlustoimingute tegemiseks on ülepaisutatud ning põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda kokku 2 tundi (kostja 07.06 ja 09.06.2017 seisukoha ja taotluse analüüs“ – 1 tund; „17.06.2017 hageja seisukoha koostamine“ – 1 tund). Kohus on seisukohal, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi menetlustoimingu „04.09.2017 istungiks ettevalmistumine ja istungil esindamine“ eest. 04.09.2017 kohtuistungi protokollist (II kd, lk 165-166) nähtuvalt algas kohtuistung kell 13:00 ning lõppes kell 13:35. Arvestades ka istungiks ettevalmistamisele kuluvat aega, asub kohus
seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakuluks 04.09.2017 kohtuistungiks ettevalmistamise ning istungil osalemise eest tuleb lugeda kokku 1,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt maakohtus alates 09.03.2017 tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 7,5 tundi, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 750 eurot.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku tuleb lugeda menetlustoiminguid mahus 22,75 tundi (maakohtus kuni 04.07.2016 tehtud menetlustoimingud kokku 10,25 tundi; ringkonnakohtus tehtud menetlustoimingud 5 tundi ning maakohtus alates 09.03.2017 tehtud menetlustoimingud 7,5 tundi), mis arvestades hageja esindaja tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta) teeb kokku 2 275 eurot. Lisaks on kohus käesoleva kohtuotsuse punktis 14 leidnud, et hageja poolt tasutud riigilõivude puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 4 275 eurot (riigilõivud summas 2 000 eurot + õigusabikulud 2 275 eurot) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja.
20.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.