Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots
Otsuse kuupäev
09.03.2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-6661
Kohtuasi
NL hagi PI (I) vastu 27 000 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NL apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
27 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja NL (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja PI (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Lehter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Asjaolud ja hageja nõue
Maakohtu otsus
ühe aasta jooksul lepingu sõlmimisest. Eelnevale lisaks jättis maakohus vääralt hindamata kriminaalasjade materjalid. Vastus apellatsioonkaebusele
aegumine). Aegumise peatumine tähendab, et peatumise aja kestel nõue TsÜS § 168 lg 1 järgi edasi ei aegu, aegumine jätkub alates peatumise äralangemisest. Lähtudes eelnevalt väljatoodud sätete sõnastusest ning TsMS § 362 lg-test 1 ja 3, peatub nõude aegumine hagiavalduse esitamisega, kui see on kostjale hiljem kätte toimetatud, sõltumata sellest, kas kohus võttis hagi kohe menetlusse või tuli hagejal enne kõrvaldada puudused. Praegusel juhul võttis kohus hagi 12.06.2015 menetlusse ja toimetas kostjale kätte, mistõttu peatus hageja nõude aegumine hagiavalduse esitamisega 30.04.2015. Õige on maakohtu seisukoht, et praegusel juhul oli nõude aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 kolm aastat. Kuivõrd hageja esitatud seisukohast tulenevalt muutus 15 000 euro osas nõue sissenõutavaks 02.05.2012 ja 12 000 euro osas 03.11.2012, ei olnud nõue hagi esitamise hetkeks 30.04.2015 aegunud. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus, et TsÜS § 146 lg-st 4 tulenev pikem nõuete aegumistähtaeg (kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult) praegusel juhul ei kohaldu. Kohustuse tahtliku rikkumisega on tegu, kui lepingupool rikub oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Õige on maakohtu seisukoht, et ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Heade kommete vastane käitumine ei ole ka Maanteeameti teenindusbüroos auto vormistamine kostja nimele hageja kohalolekuta. Nimelt on praktikas levinud, et allkirjastatud müügilepingu alusel toimetab büroos sõiduki omandaja. Seoses hageja 03.02.2016 esitatud viivisenõudega märgib ringkonnakohus, et kui hagejal on kostja vastu rahaline põhinõue, on tal materiaalõiguslikult ka õigus nõuda selle tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lg 1 lause 1 alusel ja lauses 2 kirjeldatud määras. Samal ajal on viivisenõude hilisema esitamise näol tegemist eraldi haginõude esitamisega ja taotlusega menetleda seda TsMS § 374 alusel koos põhinõudega. Viivisenõude menetlusse võtmiseks ega selle liitmiseks n-ö põhimenetlusega ei ole kostja nõusolek vajalik. Kirjeldatud taotluse lahendamisel tuleb kohtul arvestada ka TsMS §-dest 329-331 tulenevate piirangutega (RKTKo 3-2-1-113-11). Kohtutoimikust ja maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks võtnud seisukoha hageja hiljem esitatud viivisenõude osas. Eelneva tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus välja selgitama hageja täpse nõude, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõude kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ning võtma seisukoha esitatud viivisenõude osas. Menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.