Kohtuasja number
2-17-13808
Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2018, Narva kohtu kantselei kaudu
Kohtunik
Tamara Šabarova
Kohtuasi
AXXX VXXX hagi IXXX SXXXi vastu kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: AXXX VXXX (isikukood xxx) Kostja: IXXX SXXX (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Hagimenetlus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
Tsiviilasi nr 2-17-13808
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi AXXX VXXX (hageja) esitas 17.09.2017 Viru Maakohtule hagiavalduse IXXX SXXXi (kostja) vastu nõudega kohustada kostjat andma hagejale üle xxx, Narva asuva kinnistu valduse tagastamist. Hageja taotleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramist viisil, et kui kostja valdust ei tagasta, siis tõsta ta kinnisasjalt koos temaga kinnistut kasutavate isikutega välja. Hagiavalduse kohaselt elab kostja talle mittekuuluval kinnistul aadressil Narva, xxx ja keeldub sealt lahkumast. Omanik ei saa talle kuuluvat kinnistut kasutada. Kostja väidab, et kinnistu x, Narva kuulub talle ja ta on seda ostnud eelmiselt omanikult. Ühtegi tõendit selle kohta tal pole. Ostu-müügi tehingute, maa erastamise korralduse ja kinnistusraamatu andmete järgi ei ole kostja kuidagi seotud x kinnistuga. Hageja ei pääse kinnistule tõkete ja koerte pärast. Politsei vastas hageja avaldusele, et probleemi lahendamine ei kuulu politsei pädevusse ja hageja peab pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kohus võttis hagiavalduse 28.11.2017 määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Hagi vastus Kostja esitas 18.12.2017 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Kostja ei tunnista hagi, kuna valdab vaidlusaluse kinnistu xx, Narva seaduslikult rendilepingu alusel. 15.10.2017 sõlmis kostja kinnisasja omanikuga T K Hoonestatud kinnisasja rendilepingu. Lepingu kohaselt anti kostjale kasutamiseks ning elamiseks maa asukohaga IdaVirumaa, Narva linn, xxx kuni 15.10.2037, s.o 30 aastaks. Vaidlustatava maa ostmisel hageja oli nendest asjaoludest teadlik, kuna kohtus kostja ema ja kostjaga aadressil xxx, Narva. T K sõnul, kinnistu ostmisel palus hageja mitte märkida vaidlusaluse kinnistu sõlmitavas ostumüügilepingus kinnistu regilepingu andmeid. Seda polnud hageja ega T K notarile maininud. Kostja sai ostu-müügilepingu sisust teada alles mõne aasta pärast, kui tema poole pöördusid pretensiooniga hageja esindajad. Siis pöördus kostja vastavate selgituste saamiseks T K poole. Kostja arvab, et hagi rahuldamiseks puudub seaduslik alus, kuna kinnistu ostmisel hageja oli teadlik kinnistu rendilepingust. Kirjalik menetlus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras 09.01.2018 määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Kohtule ei esitatud täiendavaid avaldusi ega seisukohti. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-13808
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub mõista kostja ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse kinnistu asukohaga xx, Narva 2/3 mõtteline osa, sest kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluvat kinnistut vallata, mistõttu tuleb see tagastada. Kostja väidab, et tal on õigus antud kinnistut kasutada kuni 15.10.2037 tema ja kinnistu 2/3 mõttelise osa endise omaniku T K 15.10.2007 sõlmitud hoonestatud kinnisasja rendilepingu alusel. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - kinnistu aadressil x, Narva (katastritunnus xx) oli T K ja P L kaasomandis, sellest 2/3 mõttelise osa T K omandis ja 1/3 osa P L omandis (ostu-müügileping, tl 40; Narva Linnavalitsuse 21.03.2007 korraldus katastriüksuse piiride kinnistamne ja maa ostueesõigusega erastamine Narva linnas, x; maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping, tl 8); - T K ja AXXX VXXX sõlmisid 12.02.2008 kinnistu mõttelise osa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega ostis AXXX VXXX T K omandiõiguse alusel kuuluva kinnistu aadressil xxx, Narva 2/3 mõtteline osa (tl 10-11); - hageja on 22.02.2018 kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu 2/3 mõttelise osa omanikuna (tl 16), 1/3 mõttelise osa omanikuks on pärimisõiguse alusel T M ; - kostja on vaidlusaluse kinnistu valdaja. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt AÕS § 80 lg 2 on omaniku selline nõue (vindikatsiooninõue) suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Vastavalt AÕS § 71 lg 3 kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Hageja peab vindikatsiooninõude esitamisel esile tooma ja vaidluse korral tõendama, et ta on asja (käesoleval juhul vaidlusaluse kinnistu) omanik ja kostja seda asja valdab (AÕS § 82 lg 1). Poolte avalduste põhjal ei ole kumbki neist asjaoludest vaidlusalune. AÕS § 83 lg 1 näeb ette, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja väidab, et kasutab kinnisasja rendilepingu alusel ning et hageja on rendilepingust teadlik. Kostja esitas tema ja T K vahel 15.10.2007 kirjalikult sõlmitud hoonestatud kinnisasja rendilepingu. Lepingu alusel anti kostjale kasutamiseks ning elamiseks rendileandjale omanikuna kuuluva 2/3 kaasomandist maa asukohaga Ida-Virumaa Narva linn, xx, milline on kantud kinnistusraamatusse (registriosa nr x). Leping kehtib kuni 15.10.2037 (tl 42-43). Hageja ei lükanud kostja vastuväidet ümber ega vaidlustanud rendilepingu kehtivust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 291 lg 1 järgi ei too kinnisasja võõrandamine kaasa üürilepingu lõppemist, vaid üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle asja omandajale.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-13808
Seega kinnisasja omaniku vahetumisel rendileping ei lõppenud, vaid rendileandja õigused ja kohustused läksid üle kinnistu omandajale. Hageja ei ole tõendanud, et kostjaga oleks rendileping lõppenud või seaduses sätestatud korras lõpetatud. Kuna rendileping kehtib, valdab kostja eluruumi seaduslikul alusel ning ei ole alust seda kostjalt välja nõuda. Sellest tulenevalt jätab kohus asjaõigusseaduse AÕS § 80 alusel rahuldamata hagi asja võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata Politsei- ja Piirivalveameti teatise väärteomenetluse alustamata jätmise kohta (tl 12), sest sellest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palub määrata kindlaks ja mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskuluna 210 eurot, mis on tema lepingulise esindaja kulu (tl 52). Hageja ei ole kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja lepingulise esindaja tunnitasu koos käibemaksuga 90 eurot. Esindaja kulud on summas 210 eurot – asja materjalidega tutvumine, hagiavalduse vastuse lisadega koostamine ja kohtusse esitamine. Muid kulusid kostjal ei ole. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Ajakulu (kohtu arvutuste kohaselt 2,33t) peab kohus samuti põhjendatuks. Kuna hageja ei ole menetluskuludele vastu vaielnud leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on summas 210 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 210 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.