Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
1(6)
Tsiviilasi nr 2-17-2101 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tööinspektsiooni Tallinna Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 10.01.2016.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2549/16 rahuldati hageja avaldus osaliselt ning mõisteti kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitisena 300 eurot. Kuna hageja ei nõustunud TVK 10.01.2016.a otsusega, esitas hageja 09.02.2017.a kohtule hagi kostja vastu töökohustuste rikkumisest tekkinud kahju summas 1575 eurot hüvitamiseks. Kostja ei vaidlustanud TVK 10.01.2016.a otsust. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti menetlusosaliste vahel 27.04.2012.a tähtajatu tööleping nr 655, mille kohaselt kostja asus tööle bussijuhina. Töölepingu punkti 2.2 kohaselt oli töötaja töö sisu reisijate vedu liini- ja tellimusveol ja piletite müük konduktorita liinidel. Töölepingu lahutamatu osa on autobussijuhi ametialased eeskirjad (ametijuhend). Ametijuhendi p 1.2 kohaselt peab juht teadma ja on kohustatud täitma: i) piletimüügi, kassaterminali ja sularaha kasutamise korda; j) tööandja käskkirju, korraldusi ja juhendeid, mis reguleerivad juhi tööd ning p 5.2 kohaselt kohustub bussijuht müüma ja väljastama pileteid. Tööandjal on sõlmitud A OÜ-ga tööjõurendi leping. Kostja oli informeeritud ja nõustus sellega, et täitis lepingus nimetatud töökohustusi A OÜ-s alates 2012.a. A OÜ-l on sõlmitud Harjumaa maakonnaliinide teenindamiseks avaliku teenindamise leping (ATL) ning kostja teenindas selle lepinguga ettenähtud marsruuti. Harju Maavalitsus teostas piletimüügiprotsessi kontrollimise riiklikku järelevalvet ja tuvastas selle raames ATL rikkumised. Vastavalt ATL punktile 8.3.2 on piletimüügiga seonduvate kohustuste rikkumine käsitletav olulise lepingurikkumisena. Vastavalt ATL punktile 8.4 võib olulise lepingurikkumise korral tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada vedaja tasusummat iga olulise rikkumise eest 1500 euro võrra. 07.10.2016.a kirjaga nr 6-1/120-2 H (edaspidi ÜTK) teatas, et järelevalve kaamera salvestiste failide kohaselt augustikuus on toimunud kuus olulist rikkumist, kus bussijuhid võtavad reisijatelt vastu sularaha, aga ei müü piletit, bussijuht prindib pileti asemel välja aruande. Samas kirjas on ÜTK otsus teha OÜ-le A septembrikuu Läänesuuna lepingu tasusumma vähendamine summas 2250 eurot, mille alus on ÜTK 22.09.2016.a kirjas nr 6-1/120-1 välja toodud augustikuu kuus juhtumit. A AS-le (kasutajaettevõtja) oli töötajate töökohustuste rikkumiste tõttu põhjustatud varaline kahju 2250 eurot. 03.11.2016.a suunas kasutajaettevõtja oma nõude summas 2250 eurot töölepingu seaduse (TLS) § 76 alusel hageja vastu, mille kohta pooled sõlmisid kahju hüvitamise kokkuleppe, mida hageja on maksnud kinni. Menetlusprotokollide kohaselt on rikkumised toimunud 01.08.2016.a, 03.08.2016.a ja 08.08.2016.a. 01.08.2016.a ja 08.08.2016.a oli tööl kostja ning tema poolt on teostatud augustikuus viis rikkumist ja 03.08.2016.a bussijuht C poolt üks rikkumine (protokoll 6-1/203). Kõik kuus rikkumist on piletimüügiprotsessi rikkumised, mida teostasid kaks bussijuhti ja seoses millega hagejale on tekitatud kahju 2250 eurot. Arvestades, et kostja oli teostanud viis olulist rikkumist, on sissenõutav 1875 eurot. Kostja käitus ametikohale lubamatult ja on korduvalt jätnud reisijale nõuetekohase pileti väljastamata, kuigi oli reisijalt raha saanud. Tegemist oli tahtliku töökohustuste rikkumistega ja kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest täies ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja märkis, et ta on kõik oma võlgnevused hagejale tasunud. Kostja lahkus hageja juures töölt 15.09.2016.a omal soovil. Töölepingu lõppemisel tasaarvestati hageja personalijuhi juhendamisel kostja lõpparvega kogu kostja võlgnevus ja teatati, et kostjal ei ole firma ees võlgnevusi. Hageja ei ole maininud konkreetset kahju summat, mida kostja viie pileti müügi rikkumisega talle tekitas. 20.09.2016.a
2(6)
Tsiviilasi nr 2-17-2101 avaliku teenindamise lepingu rikkumise teate kohaselt tuvastati kokku 43 piletimüügiga seonduvat kohustuste rikkumise episoodi, ei ole tõendatud, et kostja oleks ühe rikkumisega tekitanud hagejale kahju on 375 eurot ning viie rikkumisega kokku 1875 eurot. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 01.12.2017.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja töökohustuste rikkumine (üks rikkumine 01.08.2016.a ja viis rikkumist 08.08.2016.a) oleks hagejale kahju tekitanud. Kohus ei nõustunud hagejaga, et on leidnud tõendamist, et just kostja poolt 01.08.2016.a (üks rikkumine) ja 08.08.2016.a (viis rikkumist) toime pandud rikkumistega on hagejale tekitatud kahju 1875 eurot. Kui lähtuda hageja enda käsitlusest, et kostja on toime pannud 01.08.2016.a ja 08.08.2016.a töökohustuste rikkumised, on kostja poolt toime pandud kokku kuus rikkumist, mitte viis rikkumist nagu väidab hageja – 01.08.2016 oli üks rikkumine ja 08.08.2016 oli kokku viis rikkumist. Hageja käsitluse kohaselt pani lisaks kostjale veel üks hageja töötaja augustis 2016.a toime ühe rikkumise. Seega peaks 2250 eurot jagama vähemalt seitsme rikkumisega (nendest kuus on väidetavalt toime pandud kostja poolt), mis teeb hageja enda arvestuse järgi ühe rikkumise hinnaks 321 eurot, mitte 375 eurot. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et just kostja töökohustuste rikkumisega 01.08.2016.a ja 08.08.2016.a oleks hagejal tekkinud kahju 1875 eurot. He 20.09.2016.a kirja nr 6-1/120-1 rikkumise teatest nähtub, et kokku oli menetluses 43 piletimüügiga seonduvat kohustuste rikkumise episoodi, kuna tegemist on olulise rikkumisega, võib tellija esitada leppetrahvi nõude või vähendada vedaja tasusummat 1500 euro võrra. Harju maakonna läänesuuna avaliku teenindamise lepingu 18.12.2012 lisa 5: III kvartali tasusumma vähendamine, millest nähtub, et tasusumma on vähendatud 2250 euro võrra augustis 2016.a toimunud rikkumiste eest, ÜTK kiri 07.10.2016.a nr 6-1/120-2. Kohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et hageja on tasunud OÜ-le A 2250 eurot, ei tõenda seda, et tegemist on 2016.a augustis kostja poolt toime pandud rikkumistega seotud kahjuga. Tõenditest nähtub, et enne 30.08.2016.a on tuvastatud kokku 43 rikkumist. Ei ole tõendatud, et avaliku teenindamise lepingu lisa 5 alusel tasusumma vähendamine 2250 euro võrra on seotud just ainuüksi kostja rikkumistega 2016.a augustis ning lisaks veel ühe hageja töötaja ühe rikkumisega. Kohtul ei ole tekkinud veendumust, et 2016.a augustis pani kõik rikkumised, v.a ühe, toime just kostja. On tuvastatud, et enne 30.08.2016.a oli välja selgitatud kokku 43 rikkumist, kuid ei ole tõendeid selle kohta, et nendest 43-st rikkumisest pani 2016.a augustis rikkumised toime ainult kostja ning ühe veel üks hageja töötaja. Kohus viitas VÕS §-le 137 ja § 138 lg-le 1. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, kuidas on hageja nõue seotud just kostja poolt 2016.a augustis toime pandud rikkumistega. Hageja lähtub kostja poolt tekitatud kahju tuvastamisel mitme isiku poolt tekitatud kahju kogusummast ning on jaganud vastava kahju rikkumiste arvule, samas ei ole leidnud tõendamist, et nimetatud kahju summa on tekkinud ainuüksi kostja rikkumistest (v.a veel ühe hageja töötaja rikkumine). Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt töökohustuste rikkumine oleks põhjustanud hagejale 1875 eurot kahju. Käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist põhjuslik seos hagejale tekitatud kahju suuruse ja kostja tegevuse vahel, mistõttu ei pea kostja hüvitama hagejale tekkinud kahju. Arvestades, et kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks töökohustuste rikkumise tõttu hagejale kahju tekitanud, ei analüüsinud kohus, kas kostja on töölepingut rikkunud TLS § 74 lg 2 kohaselt hooletuse tõttu ning kas ja millisel määral töötaja vastutab tööandjale tekitatud kahju eest; samuti kas ja milline süü vorm esineb kostjapoolses töölepingu rikkumises VÕS § 104 alusel.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-17-2101 Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi ja jäetakse kõik menetluskulud kostja kanda. 07.10.2016.a kirja nr 6-1/120-2 esitas hageja TVK vaidluses, mille toimik oli kohtule menetluse algusest alates kättesaadav. Seetõttu on kohus ebaõigesti väitnud, et seda tõendit menetluses esitatud ei ole. Esimesest kirjast (6-1/120-1) nähtub, et kokku on teatele eelnevalt pandud toime 43 rikkumist, sh kuus rikkumist on toimunud augustikuus (protokollid 202-206). Tasusumma vähendamise 07.10.2016.a teate nr 6-1/120-2 lõpus on ka selgelt viidatud 6-1/120-1 teatele (kuigi kuupäev on valesti märgitud) ja öeldud, et selles kirjas märgitud 6 augustikuu rikkumise eest (mis saavadki olla üksnes protokollides 202-206 märgitud rikkumised, mille hageja ka TVK-le esitas) määrati A-le leppetrahv 2250 eurot. Iga rikkumise eest oli lepingu kohaselt õigus nõuda leppetrahvi summas 1500 eurot, aga kuna leppetrahvi vähendati iga rikkumise puhul 75%, oli lõplik summa kuue rikkumise eest kokku 2250 eurot. Hageja esitas ka menetluse kestel maksekorralduse koopia, millest nähtus, et hageja on A-le tasunud 2250 eurot (leppetrahvi summa, mille A pidi ÜTK-le tasuma). Seega bussijuhtide poolt pandi 2016.a augustikuus toime kuus rikkumist. Oktoobris 2016.a vähendas ÜTK A septembrikuu tasusummat 2250 euro võrra ehk rakendas A suhtes leppetrahvi augustikuus toime pandud rikkumiste tõttu (kiri 6-1/120-2). Hageja pidi vastavalt 03.11.2016.a kahju hüvitamise kokkuleppele antud summa hageja töötajate poolt toime pandud rikkumiste tõttu ka A-le hüvitama. Seega, kõiki hageja poolt esitatud tõendeid kogumis hinnates on ilmselge, et hagejale on tekkinud kokku kahju 2250 euro ulatuses ja see kahju tekkis just augustis 2016.a töötajate poolt toime pandud rikkumiste tagajärjel, mida kinnitab eeskätt 07.10.2016.a tasusumma vähendamise kiri nr 6-1/120-2. Antud dokument on vastupidiselt kohtu väitele olnud kohtule juba menetluse algusest peale kättesaadav, kuna dokument esitati juba töövaidluskomisjonile ning sestap on kohtu sellekohane järeldus põhjendamatu ning kohus on jätnud analüüsimata asjas olulise tõendi. Isegi kui antud tõendit ei oleks töövaidluskomisjoni toimikus olnud või kohtule muul viisil edastatud, oleks kohus pidanud selgitamiskohustuse raames hageja tähelepanu sellele juhtima. Hageja on menetluses pidevalt antud dokumendile viidanud ning sellele tuginenud, mistõttu oli kohtu väide tõendi esitamata jätmise kohta hagejale üllatuslik. Hageja märkis hagis, et kostja pani augustis toime viis rikkumist ja on terve menetluse selle seisukoha juurde jäänud. Kostja on ka ise mitmel korral tunnistanud, et tema pani toime need viis rikkumist, mh on kostja 11.07.2017.a esitatud seisukohas märkinud: „Samas pole hageja poolt mainitud konkreetset summat, millega mina oma 5 piletiga tekitasin kahju firmale“. Samuti nähtub 10.10.2017.a kohtuistungi protokollist, et kostja on toime pannud 5 rikkumist. Protokolli teisel leheküljel vastab kostja hageja selgitustele, et kostja on toime pannud 2016.a augustis viis rikkumist: „Viiest rikkumisest võib-olla 2 olid minu poolt tahtlikud rikkumised, kuid teised ei olnud tahtlikud. /.../ Enne töövaidluskomisjoni pöördusin Ühistranspordikeskuse poole küsimusega, et kas minu 5 rikkumist on tõesti väärt 1875 eurot“. Seega on kohus põhjendamatult jõudnud järeldusele, et kohtul ei ole tekkinud veendumust, et 2016.a augustis pandi toime kõik rikkumised v.a ühe just kostja. Nii ÜTK 20.09.2016.a kirjast nr 6-1/120-1 kui ka hageja poolt kohtule esitatud selgitustest jääb arusaamatuks, millest kohus järeldab, et augustis pandi toime hoopis seitse rikkumist. Ei hageja ega kostja ei ole seda kordagi väitnud. Kuna kostja on ka varasemalt selliseid rikkumisi toime pannud ja nende tagajärjel tekkinud kahju hagejale hüvitanud, pidi kostja olema teadlik, et selliste rikkumiste korduval toimepanekul võib hagejal tekkida taas kahjunõue kostja vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
4(6)
Tsiviilasi nr 2-17-2101
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse, maakohtu määrus tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 646 ja § 656 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hageja kui tööandja on hagiavalduses palunud mõista kostjalt kui töötajalt välja töökohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitise summas 1575 eurot. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja töökohustuste rikkumine oleks hagejale kahju tekitanud. Sisuliselt on maakohus leidnud, et kahju hüvitamise eelduseks olev põhjuslik seos on tõendamata. Maakohus põhjendas seda mh sellega, et MTÜ H 07.10.2016.a kirja nr 6-1/120-2 ei ole hageja käesolevas asjas tõendina esitanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuni 31.12.2017.a kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 6 alusel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse, kusjuures esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks (sama säte on ka kehtivas töövaidluse lahendamise seaduses). TVK toimikust nähtub, et hageja esitas eelnimetatud tõendi TVK-le (TVK toimik lk 48) ning TVK toimik on võetud asja materjalide juurde. Seega oleks kohus pidanud seda arvestama kohtusse esitatud tõendina. Nimetatud tõendist nähtub hageja poolt hagiavalduses märgitu, et leppetrahvi kohaldati tellija 22.09.2016.a kirjas nr 120-1 välja toodud augustikuu kuue juhtumi eest (korrutades 1500 eurot kuuega ja 25 protsendiga). Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust, jättes arvestamata tõendiga, mis oli esitatud TVK-le ja mille kohus oli asja materjalide juurde võtnud koos TVK toimikuga. Hageja on toonud hagiavalduses selgelt välja asjaolud ja tõendid, millest nähtub, et kostjalt nõutav kahju hüvitise aluseks olev summa maksti kostja rikkumistest tulenevalt: 07.10.2016.a kirjas teatas MTÜ H, et augustikuus on tuvastatud kuus olulist rikkumist, kus bussijuhid võtavad reisijatelt vastu sularaha, aga ei müü piletit, vaid prindivad aruande, ning et tellija vähendab sellest tulenevalt tasusummat 2250 euro võrra augustikuu kuue juhtumise eest (TVK toimik lk 48), mistõttu oli A OÜ saanud kahju töötajate kohustuste rikkumisest 2250 eurot, mille hüvitamist A OÜ nõudis 03.11.2016.a hagejalt, mille kohta pooled sõlmisid kahju hüvitamise kokkuleppe (TVK toimik lk 12), mille kostja täitis (tl 11). Täiendavalt on hageja välja toonud, et menetlusprotokollide nr 6-1/202, 6-1/203, 6-1/204, 6-1/205, 6-1/206 (tl 77) kohaselt on rikkumised toimunud 01.08.2016.a ja 08.08.2016.a, millal oli sõidulehtede-volituste järgi tööl kostja (TVK lk 62 ja 63). Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus hinnanud hageja poolt kohtu ette toodud kõiki asjaolusid ja tõendeid (nii TVK-le kui ka maakohtule otse esitatud tõendid) ega ole põhjendanud, miks ta hageja poolt esitatud asjaolude ja tõenditega asja lahendamisel ei arvestanud. Osaliselt tõendite arvestamata jätmine võis kaasa tuua ebaõige lahendi.
7.Täiendavalt märkis maakohus ebaõigesti, et hageja kahjuarvestus on ebakorrektne. Hageja tõi hagiavalduses selgelt välja, et ta nõuab kostjalt hüvitist viie rikkumise eest kuuest rikkumisest, mis pandi töötajate poolt augustikuus toime. Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et kostja pani toime viis rikkumist ja kuuenda rikkumise pani toime teine töötaja. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, et augustikuus oleks toime pandud seitse rikkumist. Samuti on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta kostja selgitused istungil, mille kohaselt kostja tunnistas, et viiest rikkumisest olid kaks rikkumist tahtlikud. Juhul kui kostja võtab kasvõi osaliselt omaks mingid asjaolud (TsMS § 231 lg 2) või võtab osaliselt hagi õigeks (TsMS § 440 lg 1), peab kohus sellega otsuse tegemisel arvestama ning sisuliselt hindama kõiki kostja väiteid, vajadusel paludes kostjal täpsustada enda väiteid ja avaldusi.
8.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et maakohus märkis enda 19.04.2017.a määruses ebaõigesti, et hageja peab esitama kohtule nõude samas summas, mis TVK-le. Maakohus tõlgendas valesti ITVS § 24 lg 3. Nimetatud sätte viimase lause kohaselt võib hagis küll esitada
5(6)
Tsiviilasi nr 2-17-2101 üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile, kuid sama sätte lause 1 määrab kindlaks nõude ulatuse, millega võib kohtusse pöörduda. Juhul kui TVK rahuldab avalduse osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks üksnes TVK poolt rahuldamata osas. Vastasel juhul tekiks TVK-sse esitatud nõude rahuldatud osas ja selle uuel esitamisel maakohtusse ja maakohtu poolt hagi rahuldamisel kaks täitedokumenti (nii TVK otsus kui ka maakohtu otsus). TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ei võta kohus hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses. TVK poolt rahuldatud osas oleks TVK otsust saanud vaidlustada üksnes kostja. Kostja seda asja materjalidest nähtuvalt ei teinud, vaid on nimetatud summa hoopis tasunud (tl 52). ITVS § 24 lg 3 viimase lause mõte ei ole see, et hageja peab esitama sama nõude samas summas, vaid et hageja ei tohi esitada uusi nõudeid. Käesoleval juhul nõudis hageja 1875 eurost 1575 euro väljamõistmist samal alusel, mis ta esitas ka TVK-le. Seega on 1575 euro kahju hüvitise nõude puhul tegemist sama nõudega, mida vaatas läbi ka TVK.
9.Eeltoodust tulenevalt rikkus kohus asja menetlemisel oluliselt menetlusõigust, jättes asjas esitatud tõendid hindamata ja põhjendamiskohustuse täitmata. Nimetatud menetlusõiguse olulised rikkumised on toonud kaasa selle, et maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, mh kas kostja rikkus töölepingut tahtlikult või hooletuse tõttu ja millisel määral vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest. TsMS § 646 alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Maakohus on käesoleval juhul jätnud olulises ulatuses hindamata tõendid, täitmata põhjendamiskohustuse ning tuvastamata asja lahendamiseks olulised asjaolud. Seega on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, mis toovad ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise. TsMS § 656 lg 1 ja lg 2 alusel võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsuse ja saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks ise uut lahendit teha, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine või ka puudumise tuvastamine rikuks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Käesoleval juhul on asi maakohtus olulises osas lahendamata. Kuivõrd apellatsioonkaebuses palus hageja, et ringkonnakohus teeks ise uue otsuse, millega rahuldaks hagi, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
10.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause).
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.