Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-106569
Tsiviilasi
OSAÜHINGU MASCARENA hagi Groupage Cargo Service OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 15. detsembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Groupage Cargo Service OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OSAÜHING MASCARENA (registrikood 10854482), lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir Kostja (määruskaebuse esitaja): Groupage Cargo Service OÜ (registrikood 11246247), seaduslik esindaja juhatuse liige SŠ Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Jätta rahuldamata kostja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Harju Maakohtu 15. detsembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Määrata hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude summaks ringkonnakohtus 90 eurot ja mõista see summa kostjalt Groupage Cargo Service OÜ välja hageja OSAÜHING MASCARENA kasuks. Kohustada kostjat tasuma menetluskulude hüvitiselt hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
OSAÜHING MASCARENA (hageja) esitas 30. märtsil 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Groupage Cargo Service OÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kuivõrd kostja vaidles nõudele vastu, andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluse korras. Hageja esitas 26. mail 2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla väljamõistmiseks. Hageja esitas 18. oktoobril 2017 maakohtule avalduse hagist loobumiseks ja asja menetluse lõpetamiseks. Kostja tasus 12. oktoobril 2017 hagejale põhinõude ja pool tasutud riigilõivust (200 eurot). Kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjal ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamiseks hagist loobumise tõttu, kuid ta ei nõustunud hageja menetluskulude kandmisega. Hagejal ei olnud põhjust esitada hagi maksetähtaja ületamise tõttu, kuna poolte vahel oli väljakujunenud arvete maksmise praktika. Kontoväljavõtetest aastatest 2014–2016 nähtub, et maksetähtaeg oli 3–6 kuud, mõnikord rohkemgi. Kostja ei hoidunud kõrvale võla tasumisest, vaid soovis saldo kooskõlastamist.
Maakohus võttis 15. detsembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hagist loobumise vastu ja lõpetas asjas menetluse. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda. Hageja esitas esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles esitatud nõudele vaidles kostja tervikuna vastu. Seetõttu lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Menetluse jätkumiseks kohustus hageja esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Eeltoodust tulenevalt oli hagi esitamine vajalik. Hageja nõude aluseks olevatest arvetest nähtub, et kostjale oli iga arvega määratud maksetähtaeg. Öeldu ei kinnita kostja väidet selle kohta, et arve tasumine pärast maksetähtaega oli hageja poolt aktsepteeritav tava. Kuivõrd kostja tasus hagejale põhinõude ja poole riigilõivust hagimenetluse kestel, on põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kostja jääb selle juurde, et hagejal ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja põhiseisukoht on jätkuvalt, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ja hageja vahel kujunes arvete maksmise praktika. See tõestab, et arve tasumine pärast maksetähtaega oli hageja poolt aktsepteeritav tava.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis hagejale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 22. jaanuari 2018 määrusega lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. 2 (3)
Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse dokumentaalsete tõendite (arve-saatelehed nr 285.19.03 ja 886.14.3) vastuvõtmiseks. Toimikust nähtub, et samad tõendid esitati ka maakohtus (tl 33–34). Vastavalt TsMS § 238 lg 1 p 2 mõttele ei võta kohus vastu korduvalt esitatud tõendeid. Eeltoodud kaalutlustel ei võta ringkonnakohus nimetatud tõendeid vastu. Käesolevas punktis käsitletud lisasid ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja kostjale tagastada (vt nt Riigikohtu 1. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 37). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagetud kohustuse täitmise tähtaeg ei olnud enne hagi esitamist möödunud. Hageja pöördus kohtusse põhjendatult ja kostja rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi esitamist. Ka sel juhul peab menetluskulud TsMS §-s 162 avalduva üldise põhimõtte järgi kandma kostja. Käesolevas asjas on hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutanud eesmärgi ning seega on kostja TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 9. märts 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13, ja selles viidatud 15. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Kostja tasus kohtumenetluse käigus hagejale võla. Seega saab lugeda kostja TsMS § 168 lg 5 mõttes hageja nõude täitnuks ja menetluskulud tuli selle sätte järgi jätta kostja kanda. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb need kindlaks määrata hageja nimekirja alusel. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastamisele aega 0,75 t tunnihinnaga 120 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja sisu, saab hageja lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks ning see oli vajalik hageja huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Hageja esindajaks on advokaat, kelle tunnitasu 120 eurot ei saa pidada ülemäära kõrgeks. Seega on avaldajate õigusabikulude suuruseks 90 eurot ( = 0,75 × 120), mis tuleb TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab kostja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.