Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas kostja vastu hagi taotledes kaubamärgi XXXX (nr XXXX) osas õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamist klassi 2 osas KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on alates 1948 tegutsev spetsiaalkemikaalide tootmise ja sellega seotud tehnilise teabe andmisega tegelev keskmise suurusega (160 töötajat) ettevõte. Hageja silikoone ja puidukaitsevahendeid tähistavate kaubamärkide ühiseks tunnuseks on nendes tähise XXXX sisaldumine. Kostja tegutseb alates 1948 Soomes värvide tootjana. Hagejale kuulub Euroopa Liidus registreeritud kaubamärk XXXX. 05.02.2014 esitas kostja taotluse kaubamärgi XXXX registreerimiseks klassi 2 kuuluvate kaupade ja klassi 37 kuuluvate teenuste osas. Patendiamet avaldas teate kaubamärgi registreerimise kohta kaubamärgilehes nr XXXX. TOAK jättis 31.07.2017 otsusega hageja avalduse kostja kaubamärgi registreerimise otsuse vaidlustamises rahuldamata. Hageja arvates on Eesti tarbijad harjunud esitähte X nägema viitena millelegi, mis lisaks tavapärasele toimimisele toimib ka arvutivõrgu vahendusel, sh paberivabalt, sh riik - e-riik, valimised - e-valimised, residentsus - e-residentsus, taristu - e-taristu, pood - e-pood, teenused e-teenused, tervisetõend - e-tervisetõend. Sisuliselt võib mistahes tavakäibe objekti või tegevuse nimele lisada tähe X ja see on Eesti tarbijatele koheselt mõistetav sama objekti- või tegevusena arvutivõrgus/arvutivõrgu vahendusel. Seega ei ole esitäht X liidetuna varasemale kaubamärgile eristusvõime aspektist tugev kaubamärgielement. Visuaalselt on kaubamärgid sõnalised tähised. Hageja kaubamärk koosneb 4 tähest, kostja kaubamärgile on lisatud täht XXXX vs XXXX. Lisatud tähte X võivad tarbijad tajuda viitena XXXX internetiversiooni tähisena. Kaubamärkide kokkulangevus on 80%, mis on enam kui piisav tähistest sarnase visuaalse üldmulje loomiseks. Kaubamärgid on visuaalselt sarnased. Foneetiliselt häälduvad kaubamärgid XXXX ja XXXX. Kostja kaubamärk XXXX hääldub sisuliselt viisil, mis loob foneetilise mulje nagu oleks kaubamärgile XXXX lisatud kirjeldav täht X viitamaks internetikeskkonnas kasutatavale kaubamärgile. Hageja kaubamärk on kostja tähises foneetiliselt selgelt tajutav, mistõttu kaubamärgid on foneetiliselt sarnasaed. Kontseptuaalselt ei oma kumbki kaubamärk Eesti tarbija jaoks mõistetavat, selget tähendust. Tegemist on tähenduseta väljamõeldud sõnadega. Hageja vaidlustab kostja õiguse kaubamärgile XXXX klassi 2 kaupade osas. Hageja kaubamärgi kruntvärvid ja värvid puidu kaitsmiseks ja detiivseks töötlemiseks hõlmavad kostja taotletava kaubamärgi dispersioonvärve. Seega taotleb kostja tähist XXXX kaupade osas, mis on identsed hageja varasema kaubamärgi XXXX kaupadega. 28.12.2017 menetlusdokumendis jääb hageja hagiavalduses esitatu juurde. TOAKi otsust hageja ei vaidlustanud, otsuse esitas hageja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks (TÕAS §38 lg 2). Hageja ei ole esitanud nõuet klassi 37 teenuste osas, sest ta on kaotanud selles osas ärilise huvi. Asjakohatu on kostja argumentatsioon seoses hageja veebilehe väljatrükilt nähtuva XXXX kaubamärkide väljatöötamise käekirjaga. Hageja registreeritud kaubamärgi XXXX õiguskaitse ulatuse määrab ära kaubamärgi reproduktsioon ja kaupade ning teenuste loetelu, mitte väidetav kaubamärkide väljatöötamise käekiri. Asjakohatu ja eksitav on kostja vastuses jäetav mulje nagu oleks hageja kaubamärk XXXX kaitstud vaid puidu kaitsmiseks ja dekoratiivseks töötlemiseks

ettenähtud värvide ja puidukaitsesoolade osas. Hageje kaubamärgi kaupade loetelusse kuuluvad ka õli- ja veepõhised kruntvärvid üldiselt, s o hagejale kuulub ainuõigus kaubamärgi XXXX kasutamiseks mh veepõhiste kruntvärvide osas. Vastoluline ja eksitav on kostja väide nagu sisaldaks vaidlustatud tähis XXXX eristavad esiosa XXXX- ja varasem kaubamärk eristavat esiosa XX-. Kostja on ise korduvalt tunnistanud, et kostja kaubamärk on terviklik tähis, s o ei ole eraldi esile tõstetud ega eraldi rõhutatud mistahes elementi. Seega ei ole kostja tuginenud visuaalse võrdlemise alusprintsiibile, mille kohaselt tuleb kaubamärke võrrelda tervikuna (XXXX, p 25). Paljasõnaline on kostja väide Eesti tarbijate teadmisest iidse XXXX rahvamuusikapilli nimetuse XXXX teadmise kohta, tõendamata on kostja väide hageja kaubamärgi XXXX mõistmisest hageja nime esitähtedest moodustuva lühendina. Mõistetamatu on kostja väite ja tõendi seos seoses Eesti tarbija mõistmisest sõna XXXX tuletamist sõnadest dekoraator, dekoratsioon või dekoratiivne. Kostja vastuväited Kostja arvates on hagiavaldus paljasõnaline, järeldused meelevaldsed ja nõuded põhjendamata. Kostja leiab, et Patendiameti ja TOAKi otsuste järeldused on õiged ja põhjendatud kaubamärkide vahel konflikti puudumise osas. Hageja taotleb kaubamärgi XXXX õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamist üksnes klassi 2 kaupade suhtes. Klassis 37 taotletud teenuste osas on hageja vaidlusest loobunud asudes sisuliselt seisukohale, et kostja kaubamärk XXXX on registreeritav. Kostja arvates ei esine õiguskaitset välistavat asjaolu tema kaubamärgi XXXX osas. Kaubamärgid XXXX ja XXXX on visuaalselt erinevad. Mõlemad on sõnamärgid. Varasem kaubamärk, ehk hageja kaubamärk koosneb neljast tähest (XXXX), kostja taotletav kaubamärk viiest tähest (XXXX). Taotletava kaubamärgi eesosa ei ole varasemaga identne, mis selgelt eristab seda hageja kaubamärgist ja loob erineva visuaalse üldmulje. Ehkki neli tähte on samad, ei tekita see sarnast üldmuljet, kuna kostja kaubamärgi esimene täht X puudub hageja kaubamärgis. Nimetatud erinevus on oluline kuna tegemist on lühikeste kaubamärkidega. Mida lühem on märk seda kergemini tajub tarbija selle üksikuid elemente, mistõttu on erinevused silmatorkavamad kui pikemate tähiste puhul. Tarbija tähelepanu köidab koheselt tähise algusosa, mille kaudu ta tähist nägemismälus meelde jätab (XXXX, p 56). Kaubamärgid on erinevad ka foneetiliselt. Kostja tähise moodustavad tähed XXXX, mida hääldatakse [XXXX]. Seejuures on eesti keeles rõhk sõna esimesel häälikul ehk X-l, mis hageja kaubamärgis puudub. Erinevus on ka silpide arvus. Varasem kaubamärk on kahesilbiline, kostja tähis kolmesilbiline. Silpide erinevast arvust ja häälikulisest koosseisust tulenevalt on tähiste hääldus erineva rütmiga - hageja kaubamärgi hääldus on lühike ja järsk, kostja tähise hääldus pikem ja pehmem. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga kaubamärkide tähendusliku erinevuse puudumise kohta. Sõna XXXX tähendab paljudes keeltes, sh eesti keeles iidset XXXX rahvamuusikapilli, mida XXXX kutsutakse harfiks. Hageja kodulehelt nähtub, et hageja on tähise XXXX tuletanud oma ärinime ja hageja asukoha nimetuse kombinatsiooni „XXXX“ esitähtedest. XXXX on asula Saksamaal, kus hageja tegutseb. Sarnast kontseptuaalset seost kostja märgi puhul ei ole. Sõna XXXX puhul torkab tarbijale silma eesliide XXXX, mis on lähedane eestikeelse sõnaga XXXX, mida sageli kasutatakse erinevate ökotoodete ja -kaupade puhul. Lisaks võib suur osa Eesti tarbijatest arvata, et tehissõna XXXX on tuletatud eestikeelsest sõnast DEKORAATOR või DEKORATSIOON või DEKORATIIVNE (kaunistav, ehis-, ilu; maaliline, kaunis).

Asjaolu, et kaubamärk XXXX algab tähega X, ei saa automaatselt tähendada, et see võiks viidata XXXX nimetusele. Vastasel juhul oleksid kõik X-tähega algavad sõnad seostatavad XXXX või mõne muu elektroonilisel teel teostatava toiminguga. Hageja varasem kaubamärk hõlmab puidukaitsesoolasid, veepõhiseid kruntvärve, samuti värve, glasuure ja värvipastasid, mida kasutatakse kitsamalt üksnes puidu kaitsmiseks ja dekoratiivseks töötlemiseks. Kostja poolt taotletud dispresioonvärvid on üks värvide eriliike. Dispresioonvärvid kujutavad endast viskoosset vedelikku, millel on sünteetiline sideaine. Sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud ehk hajutatud polümeer. Pärast vee lendumist värvikihist sulavad polümeeripiisakesed kokku, mille tulemusel moodustub ühtlane kiht. Dispersioonvärve ei samastata õlipõhiste kruntvärvidega, samuti mitte glasuuride, värvipastade ega puidukaitsesooladega. Dispersioonvärvid on keskkonnale ja tervisele täiesti ohutud. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, jätab hagi rahuldamata. KaMS §-s 10 on sätestatud suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud (kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused). KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Hageja taotleb kostja nimele registreeritud sõnalise kaubamärgi XXXX (lk 18, 19-20) osas KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamist Nizza klassifikatsiooni klassi 2 kaupade osas. KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel ei saa kostja nimele registreeritud kaubamärk omada õiguskaitset kaubamärgina seetõttu, et see on äravahetamiseni sarnane hageja sõnalise kaubamärgiga XXXX (lk 16-17), mis on saanud õiguskaitse kostja kaupadega identsete kaupade tähistamiseks ja esineb tõenäosus et tarbija ajab segamini vaadeldavad kaubamärgid. KaMS § 10 lg 2 järgi ei arvestata § 10 lg 1 p-des 2-6 sätestatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid, kui on olemas varasema kaubamärgi omaniku või muu varasema õiguse omaniku kirjalik luba. Sellise loa olemasolu ei ole pooled väitnud. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest (toote individualiseerimine). Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). Vastavalt WIPO juhiste („Introduction to Trademark Law and Practice. The Basic Concepts”, Genf 1993) punktile 6.2.2 on kaubamärk äravahetamiseni sarnane varasema kaubamärgiga, kui neid kasutatakse samaliigiliste kaupade tähistamiseks ja kaubamärk on varasema kaubamärgiga

nii sarnane, et on tõenäoline tarbija eksitamine kauba päritolu suhtes. Oluline pole ei eksitamise tahtlus ega ka tegelik eksitamine, vaid selle tõenäosus. Euroopa Kohtu praktika kohaselt kujutab endast äravahetamise tõenäosust risk, et tarbijad eeldavad kaupu või teenuseid pärinevat samalt ettevõttelt või asjaoludest sõltuvalt majanduslikult seotud ettevõttelt (C-342/97, p 17). Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas on tõenäoline, et kaubamärkide sarnasus võib tarbijat eksitada kauba päritolu suhtes. WIPO juhiste p 6.2.2.1. kohaselt tarbija üldjuhul ei kõrvuta kaubamärke. Keskmisel tarbijal on ka keskpärane mälu. Esmapilgul tarbija tavaliselt ei märka kaubamärkide vahelisi erinevusi, mida ta pakutavat toodet hoolikamalt uurides võiks tähele panna, seega on otsustav kaubamärgi esmamulje. Põhimõtteliselt sama seisukoht tuleneb ka Euroopa Kohtu praktikast (nt C-251/95, p 23). Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kaubamärkide suurem sarnasuse aste võib kompenseerida kaupade väiksema sarnasuse astme ja vastupidi (C-342/97, p 19). Nii hageja kui kostja kaubamärgi puhul on tegemist identsete või samaliigiliste kaupadega, mis kuuluvad 15.06.1957.aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelist klassifikatsiooni käsitleva Nizza kokkuleppe klassi 2 (värvid, värnitsad, lakid; korrosioonitõrje- ja puidukaitsevahendid; pigmendid; sööbehapped; töötlemata sisekujundajaile, trükkaleile ja kunstnikele mõeldud leht- ja pulbermetallid), ning kostja kaubamärgi registreerimiseks puudub hageja nõusolek. Tuleb hinnata, kas kostja kaubamärk assotsieerub hageja varem registreeritud kaubamärgiga ning on sellega äravahetamiseni sarnane. Vastavalt KaMS § 12 lg 1 p-le 2 on kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks registrisse või Büroo rahvusvahelisse registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (vt Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-2-1-110-02, p 7). Vastavalt KaMS § 12 lg 2 p-le 2 määratakse kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes registrisse või Büroo rahvusvahelisse registrisse kantud kaupade ja teenuste loeteluga. Kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatavate kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse, sh assotsieerumise hindamisel hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, kuid seejuures pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele (C-342/97, p 25). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97, p 17; C-251/95, p 18, 19). Segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu kohtuasjade T-292/01 p 47, T-296/02 p 62). Väljakujunenud Euroopa kohtupraktika kohaselt tähendab segiajamise tõenäosus seda, et avalikkus võib uskuda, et asjaomased kaubad või teenused pärinevad samast ettevõttest või omavahel majanduslikult seotud ettevõtetest. Segiajamise tõenäosust tuleb nimetatud kohtupraktika kohaselt hinnata üldiselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus neid märke ning kaupu ja teenuseid tajub, ning arvestades kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige märkide sarnasuse ning tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vahelist vastastikust sõltuvust (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-185/02 p-d 49-50). Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-22/04 p 20). Kaupade laadist tulenevalt moodustavad asjaomase avalikkuse lõpptarbijad. Nii hageja kui kostja kaup ei ole tarvitamiseks igapäevaselt kõikidele inimestele. Lõpptarbijateks on inimesed, kes tegelevad nt sisekujundamise, trükkimise, kunstnikutööga). See tähendab, et avalikkuseks ei ole keskmine tarbija, vaid teatud töö tegemisega seotud tarbija. Nimetatud valdkonna tarbija on oma teadmisi arvestades keskmisest tarbijast informeeritum ja tähelepanelikum. Segiajamise

tõenäosus seisneb selles, et asjaomane avalikkus võib arvata, et kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime. Segiajamise tõenäosus KaMS viidatud sätte tähenduses eeldab, et kaubad on identsed või sarnased. See eeldus on käesolevas asjas täidetud, kuna tegemist on identsete ja/või samaliigiliste kaupadega. Sama on kaupade olemus, otstarve, kasutamisviis. Kuna taotletava kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja varesema kaubamärgiga tähistatavad kaubad on samaliigilised, identsed, tuleb kontrollida, kas kõnealuste märkide vaheline sarnasus on piisavalt suur järeldamaks, et nende kaubamärkide segiajamine ei ole tõenäoline. Segiajamise tõenäosuse hindamisel lähtub kohus vastuolus olevate märkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse puhul nende märkide tekitatavast lähtudes Euroopa praktikast (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-292/01 p 47). Sarnasuse analüüsil arvestab kohus asjaomase avalikkuse tajumist. Kohus arvestab asjaomase avalikkuse tajumise puhul asjaoluga, et kuna tegemist on mitte igapäevaselt kõikide inimeste poolt kasutatavate kaupadega, on kaupade kasutajad keskmisest teadlikumad ja tähelepanelikumad. Euroopa Kohtuasja C-342/97 p 26 kohaselt on keskmine tarbija hästi informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik; käesoleval juhul on asjassepuutuv tarbija keskmisest tarbijast informeeritum ja tähelepanelikum. Visuaalse ja foneetilise sarnasuse osas leiab kohus, et hageja ja kostja kaubamärgid ei ole sarnased määral, mis võimaldaks neid segi ajada. Visuaalselt ja foneetiliselt on kaubamärgid erinevad. Hageja kaubamärk XXXX koosneb neljast tähest, kostja tähis XXXX viiest tähest. Arvestades sõnade lühidust, on praktika kohaselt igal tähel suurem tähtsus kui pika sõna puhul. Lühike sõna jääb tarbija mälupilti kergemini. Foneetiline erinevus seisneb selles, et kostja tähise puhul hääldub sõna alguses ka „X“ täht, mis muudab häälduse erinevaks – [XXXX vs XXXX]. Hageja omistab ülemäärast tähtsust kostja tähise esimesele tähele „X“ kirjeldades seda kui arvutivõrgu vahendusel toimivale viitamisena. Tegelikkuses ei kasutada arvutivõrgu vahendusel toimiva tähistamiseks mitte suurt trükitähte „X“, vaid tähte „x“ ( nii suur kui väike täht), millele on lisatud kirjavahemärk „-„ ehk „x-„ (käesoleval juhul oleks see x-XXXX või X-XXXX, mitte

XXXX).

Kontseptuaalse sarnasuse kohta märgib kohus, et Eesti asjaomase tarbija jaoks oma kumbki sõna selget ja kindlaksmääratud tähendust (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-292/01 p 54). Kohus ei nõustu kostjaga sõnale XXXX antud tähenduse osas. Ei ole tõenäoline, et XXXX tähendust paljudes keeltes, sh eesti keeles XXXX rahvamuusikapillina (harfina) teavad asjaomased tarbijad Eestis; seda võivad teada muusikaga tegelejad Eestis. Ka ei ole põhjust arvata, et asjaomane tarbija teaks, et hageja kaubamärk XXXX tuleneb hageja ärinime ja asukoha kombinatsioonist „XXXX“. Kauba ostmisel ei tee tarbija kaupa tähistavat kaubamärki nähes üksikasjalikku analüüsi tuvastamaks kaubamärgi tekkimise alusideed. Tõenäoliselt huvitab asjaomast tarbijat kaubamärk tuvastamaks kaubamärgi kaudu kauba kvaliteeti. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et tema tähise XXXX puhul oleks põhjendatud siduda seda sõnadega dekoraator või dekoratsioon või dekoratiivne ja et tarbija võiks sõna XXXX puhul arvata, et sõna sisaldab eesliidet XXXX öko tähenduses. Kostja selline tõlgendus on meelevaldne. Kuna kõnealusel juhul Eesti tarbija jaoks võrreldavatel kaubamärkidel semantiline sisu on kaheldav, tuleb eristusvõime hindamisel omistada rõhku visuaalsele ja foneetilisele aspektile. Kaubamärkide sõnalisele sarnasusele hinnangu andmisel tuleb lähtuda kaubamärgi sõnaliste osade kui terviku võrdlemisest. Lisaks selle tuleb silmas pidada, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on kaubamärgi reproduktsioon, mis tähendab, et kaubamärki tuleb vaadata sellisena, nagu see on registreerimiseks esitatud. Tervikuna võrreldes on kaubamärgid sõnalises osas foneetiliselt ja kirjapildilt erinevad. Tervikuna hinnates on sõnad „XXXX“ ja „XXXXEKO“ erinevad nii kirjapildilt kui kõlalt.

Kohus leiab, et kõnealused kaubamärgid on üldmuljelt piisavalt erinevad, et eristada ühe tootja kaupu teise omadest ning seetõttu ei esine kaubamärkide segiajamise tõenäosust, sh vaidlustatud kaubamärgi assotsieerumist varasema kaubamärgiga. Tsiviilasjahind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud Kostja esitas menetluskulude nimekirja 28.12.2017. Kostja menetluskuludeks on nimekirja kohaselt 2415 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. Menetluskulud käibemaksu ei sisalda. Kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist hagejalt. Kostja esindamiseks on lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: 1) Kohtueelses menetluses: - 10.03.2016 hageja vaidlustusavaldusega tutvumine, analüüs, seisukoha kujundamine, sellega seotud kirjavahetus kliendiga, 1h vaidlustusavaldusele vastuse koostamine ja TOAKile esitamine, 3,25 h, kokku 765 eurot; - 01.08.2016 vaidlustusavalduse täiendavate seisukohtadega tutvumine, analüüs, seisukoha kujundamine, raport kliendile, 1h, 180 eurot; - 07.03.2017 TOAKi menetlusteate ja hageja lõplike seisukohtadega tutvumine, analüüs, seisukoha kujundamine, sellega seotud kirjavahetus kliendiga, fikseeritud tasu 60 eurot, kostja lõplike seisukohtade koostamine ja TOAKile esitamine, 2 h, 420 eurot; - 03.08.2017 TOAKi otsusega tutvumine, raport kliendile, fikseeritud tasu 60 eurot. 2) Kohtumenetluses: - 27.11.2017 hagiavaldusega tutvumine, analüüs, seisukoha kujundamine, raport kliendile, 1,5 h; hagiavastuse koostamine ja esitamine kohtule, 4 h, kokku 990 eurot. Hageja esitas seisukoha kostja menetluskulude kohta 22.01.2018. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu (lk 70-72) viidates TSMS § 175 lg-le1 (põhjendatud ja vajalik ulatus), Riigikohtu määrustele 3-2-1-39-16 (p 13, esindamisele kulunud aja ja tööühiku hinna hindamine), 3-2-1-115-14 (p 14, mõistlik tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta). Kohustuslik kohtueelne menetlus algas 2015 lõpus, kostja esitas vastuse vaidlustusavaldusele 10.03.2016, mõistliku tunnitasumäär oleks 130 eurot arvestades tarbijahinnaindeksit 2016 võrrelduna aastaga 2011 (6,3%). Arvesse tuleb võtta, et käesolev menetlus ei olnud menetluslikult ega sisuliselt tavapärasest keerukam ega mahukam. Vaidlus puudutab vaid ühte asjaolu (KaMS§ 10 lg 1 p 2), pooled ei ole menetlusega venitanud, esitanud määruskaebusi ega asjatuid taotlusi. Esitatud menetlusdokumentide ja tõendite maht ei olnud tavapärasest suurem, asi lahendatakse kirjalikus menetluses. Kostja on kohtueelses ja kohtumenetluses esitanud vaid 3 menetlusdokumenti. 07.12.2017 määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjaliku menetluse. Samas määruses (resolutsiooni p 2) määras kohus pooltele tähtaja kõigi seni esitamata asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste, sh menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja sai määruse kätte 08.12.2017, esitas seisukoha kostja menetluskulude kohta ja hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 22.01.2018. Seega pärast kohtu määratud tähtaega. 09.02.2018 esitas hageja taotluse hageja hilinenult esitatud 22.01.2018 dokumendi menetlusse võtmiseks. Taotluse kohaselt lähtus hageja kohtumääruses märgitud kohtuotsuse teatavaks tegemise ajast arvestades, et kostjale jääks piisav aeg esitada oma seisukohta hageja menetluskulude kohta. Kostja esitas vastuväited 29.01.2018. Hageja hilinenult esitatud menetluskulude nimekiri ei ole kaasa toonud asja lahendamise viibimist.

TsMS § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Hageja ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, vaid hilinenult esitatud menetlusdokumendi arvesse võtmist (TsMS § 331 lg 1). Hageja arvestas taotluse esitamisel asjaoluga, et kohtu poolt määratud tähtaeg on möödunud ning tema dokumendi menetlemine ei põhjusta menetluse viibimist. Kohus hagejaga ei nõustu. Hagejal ei ole õigust jätta kohtu määratud tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks tähelepanuta selle tõttu, et hageja arvates jääb kostjale piisav aeg oma seisukoha esitamiseks juhul, kui hageja esitab oma menetlusdokumendi hilinemisega. Hagejal puudus taotlusest nähtuvalt TsMS § 331 lg-s 1 märgitud mõjuv põhjus dokumendi esitamiseks pärast kohtu määratud tähtaega. Hagejal puudub alus arvata, et tema dokumendi hilinemisega esitamine ei oleks põhjustanud menetluse venimist. Kohtu menetluses ei ole samaaegselt vaid hageja ja kostja vaheline vaidluseasi. Kohus menetleb pidevalt kõiki kohtu menetluses olevaid asju. See eeldab töö korraldamist selliselt, et see oleks võimalik, mis tähendab, et kohus on planeerinud aja erinevates asjades menetlustoimingute tegemiseks ja kui mõni menetlusosalistest ei järgi kohtu määratud tähtaega menetlustoimingu tegemiseks ja kui kohus seda aktsepteerib, peab kohus menetlustoimingute, mille tegemine oli planeeritud, tegemise aega muutma ka teiste menetluses olevate asjade puhul. TsMS § 66 sätestab, et menetlusosalisel ei ole õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata ja kui kohus ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. Käesoleval juhul aga hageja hilinemisega esitatud avalduse mittemenetlemine hageja õigusi ei mõjuta arvestades, et seoses hagi rahuldamata jätmisega kohus hageja menetluskulusid kindlaks ei määra ja hageja vastuväited kostja menetluskuludele ei oma tähtsust, kuna TsMS-st (§ 174 lg 1, § 175 lg 1) ja kohtupraktikat tulenevalt peab kohus ka ilma hageja vastuväiteteta hindama kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, tunnitasumäära põhjendatust, menetluse keerukust ja mahtu. Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2032,50 eurot ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2032,50 euro suuruses, sh kohtueelse menetluse osas 1207,50 eurot ja kohtumenetluses osas 825 eurot. Arvestades kohtupraktikat on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada tunnitasumääraks nii kohtueelses kui kohtumenetluses 150 eurot. Toiminguteks kulunud aeg, mille hageja on menetluskulude nimekirjas esitanud, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kuigi hageja esitas hagi vaid ühe materiaalõiguse sätte alusel, tuli kostjal esitada asjakohane analüüs kaubamärkide võrdlemise kohta hinnates neid erinevatest aspektidest, analüüsida muuhulgas kohtupraktikat. Kaubamärgi vaidlus on põhjendatult oma eripära tõttu kohtupraktikas hinnatud keerulisemaks kui enamus muid vaidlusi. Sellest tulenevalt on õigustatud tunnitasumäärana 150 euro kohaldamine. Menetluskulude suuruse määramisel arvestab kohus asjaoluga, et kostja on 07.03.2017 ja 03.08.2017 toimingute puhul lähtunud mitte tunnitasumäärast, vaid fikseeritud tasust (60 eurot). TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel mõistab kohus hagejalt välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni kostjale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.