Muud

Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11). Asjaolud ja menetluse käik Avaldaja esitas võlausaldaja maksejõuetusavalduse võlgniku suhtes. Avaldaja taotles võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist. Avalduse kohaselt mõisteti võlgnikult Serena Holding OÜ kasuks välja rahaline nõue (25.02.2016.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1461257). Serena Holding OÜ loovutas nõude avaldajale. Kohtuotsusega mõisteti välja põhinõue 16 436,05 eurot ning kõrvalnõuded 16 436,05 eurot. Nõuded muutusid sissenõutavaks 19.10.2016. Avaldaja edastas võlgnikule pankrotihoiatuse 24.11.2023. Võlgnik ei ole siiani võlgnevust tasunud. Avaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu.

Kohus võttis avalduse 29.01.2025.a määrusega menetlusse, sest avaldaja põhistas võlgniku maksejõuetuse. Kohus kohustas avaldajat tasuma deposiiti. Avaldaja tasus deposiidi 29.01.2025. Kohus edastas asja materjalid 30.01.2025 võlgnikule ning andis talle vastuväite esitamiseks tähtaja 21 päeva kirja kättesaamisest. Võlgnik palus menetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning alternatiivselt kuulutada pankrot välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik selgitas, et tal puudub igasugune vara peale töötasu 500 eurot (bruto) kuus. Tööandjaks on xxxxx Saun OÜ ja võlgnik töötab 1/2 koormusega. Kogu sissetulek kulub igapäevakuludele. Võlgnik on abielus alates august 2024 ja abikaasade varasuhteks on lahusvara. Võlgnikul puudub vara, mida oleks võimalik tagasi võita. Võlgnikul puudub vara, millega katta pankrotimenetluse kulusid. 27.02.2025.a määrusega nimetas kohus võlgnikule usaldusisiku. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Varanimekirja kohaselt puudub võlgnikul registreeritud vara. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 500 eurot kuus. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku eeldatavalt 41 981,67 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks ja juba ligemale 10 aastat ka sundtäitmisel. Usaldusisik on leidnud, et võlgnik on maksejõuetu ja puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse läbi viimiseks. Usaldusisiku sõnul ei soovi võlgnik enda kohustusi täita. Usaldusisik leidis, et võlgniku maksejõuetus on seotud mh oma vara varjamisega ning tema suhtes toimuvates täitemenetlustes nõuete rahuldamise tahtliku takistamisega. Usaldusisik märkis, et võlgnik saab väheldast töötasu enda abikaasa ettevõttest xxxxx Saun OÜ. Äriühing on kasumiga tegutsev ning selle majanduslik seisund võimaldaks võlgnikule maksta ka suuremat töötasu. Võlgniku selgituste kohaselt puudub tal soov oma elu- ja töökorralduses ning seega ka sissetulekutes muudatusi teha. Võlgnik kasutab igapäevasteks arveldusteks ka välisriigi krediidiasutuste kontosid. Nende andmetest on näha, et võlgnikul on olnud perioodil 2020-2025.a lisaks töötasu ka muid laekumisi, nt virtuaalvaradega kauplevatelt äriühingutelt. Seega on suur tõenäosus, et võlgnikule on täitemenetluste ajal kuulunud ka virtuaalvara. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot või menetlus lõpetada, kuna võlgnik on oma vara varjanud ja tahtlikult takistanud täitemenetlustes nõuete rahuldamist. Kohus kuulas võlgniku ära 03.04.2025. Võlgnik oli seisukohal, et ta pole vara varjanud, vaid maksejõuetuse põhjuseks on nooruse rumalusest antud laenud. Võlgnik arvas, et on terve töövõimeline inimene. Ta selgitas, et töötab osaliselt kuna elab maapiirkonnas ning abikaasa on täiskohaga tööl ja on tihti öövalves. Kodune korraldus ja lastega toimetamine on võlgniku peal. Valgamaal töötasu täiskohaga töö eest oleks umbes 1000-1100 eurot. Maakohas elada ja kaugemal tööle käia oleks kulukam (transpordikulud). Võlgnik tegeleb tööotsingutega. Võlgnik selgitas virtuaalvarade ja välisriigi krediidiasutustes olevate kontodega seonduvat. 07.04.2025.a määrusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi ja selle tasumise tähtaja. Deposiidi maksis avaldaja 22.04.2025. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine (FIMS § 18 lg 2 p 2). FIMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FIMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi avalduse ja selle lisad, usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgnikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot, sest võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara oma kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulekuks on 500 eurot kuus. Muu vara puudub. Võlgniku kohustused on vähemalt 41 000 eurot. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Kuna avaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20.05.2025 algusega kell 15.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 800 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 8 tundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 81,97 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 655,74 eurot, millele lisandub käibemaks 144,26 eurot, kokku 800 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. Usaldusisik taotles tasu väljamaksmist avaldaja tasutud deposiidist. Kohtu hinnangul on see PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 lause 3 alusel võimalik. Usaldusisikule tuleb teha väljamakse summas 800 eurot avaldaja poolt 29.01.2025 tasutud deposiidist. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. Võlausaldaja palus jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kohus märgib, et ei saa menetluskulusid jätta võlgniku kanda, sest pankrotimenetluse kulud (PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes riigilõiv ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa) kantakse pankrotivara arvelt (PankrS § 150 lg 2).

Võlausaldaja menetluskuludeks on riigilõiv ja pankrotimenetluse kulude ettemaks. Võlausaldajal ei olnud lepingulist esindajat ja sellega seonduvalt kulusid ei tekkinud. Kohus leiab, et võlausaldaja kuludest on põhjendatud riigilõiv 420 eurot ning ettemaks 1800 eurot usaldusisiku tasu ja kulude katteks. Võlausaldaja on tasunud nimetatud summad vastavalt seaduses sätestatule (TsMS § 139 lg 2, RLS § 59 lg 9, FIMS § 12 lg 5) ning vastavalt 29.01.2025.a ja 07.04.2025.a määrustele. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja menetluskulud kindlaks summas 2220 eurot (420+800+1000). Võlgniku kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.