Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord

eurot ning mõista nimetatud summa World Industries OÜ-lt Ferant OÜ kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud juhatuse liikme T. P. kaudu 8.01.2018, kuid kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud ega hagile vastu vaielnud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud hagejaga 27.10.2017 sõlmitud lepingust ning 9.11.2017 esitatud arve nr M 876/1 tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 9164.83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1649.67 eurot, kokku 10 814.50 eurot hageja kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 19.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni määras 1 % päevas Ferant OÜ kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-17-18969 ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Praeguses tsiviilasjas on hagejat esindanud vandeadvokaat Kaidar Sultson ja advokaat Carel Kivimaa. Seega on hagejal õigus nõuda teda menetluses esindanud esindajate kulude hüvitamist. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hagiavalduse esitamiselt kui hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 800 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Samuti on põhjendatud kuluks kohtutäiturile makstud ettemaksu arve summas 338 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitanud hageja menetluskulude avaldusele vastuväited. Hageja on esitanud kohtule õigusabi kulu suuruseks 1862.50 eurot (ilma käibemaksuta), kuid vastav summa ei ole haginõude keerukust ning hagiavaldust silmas pidades põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulistele esindajatele, arvestades siinkohal, et, õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks, samuti ei ole aga tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul kokku 5 tunni eest (hagiavaldus on 5-leheküljeline, sellest sisuline osa on ca pool) 750 eurot (150 eurot tund, ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ole kindlasti põhjendatud puuduste kõrvaldamise ja kohtule esitamise ning enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse koostamise eest õigusabi tasu väljamõistmine kostjalt. Antud menetlustoimingud on hageja pidanud tegema enda hooletusest/teadmatusest, mitte kostjast olenevatel põhjustel. Seega vähendab kohus neid menetluskulusid 3.18 tunni võrra. Kohus ei pea selles asjas samuti vajalikuks õigusteenuseks, mille vastaspool peaks hagejale hüvitama, dokumentide kohtule saatmist, e-toimikus vastuvõtmist ja kliendile edastamist. Kohus leiab, et dokumentide kohtule saatmine sisaldub olemuslikult dokumendi koostamise ajakulus, sest dokument koostataksegi selleks, et see kohtule esitada. Lisaks on dokumendi saatmine/e-toimikusse sisestamine pigem tehniline töö, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja nende toimingute tasustamine samaväärselt õigusalaseid eriteadmisi nõudva õigusteenusega ei ole põhjendatud. Sama kehtib ka volikirja ja täitmisavalduse koostamise ja kohtutäiturile edastamise kohta. Kokku vähendab kohus hagejale menetluses osutatud õigusteenuse hüvitamisele kuuluvat ajakulu 7.28 h võrra ehk kokku kohus vähendab hageja taotletavat õigusabi kulu hüvitist 1112.50 € võrra. Kohus selgitab, et õigusabi vajaja on vaba endale valima õigusabi teenust osutavat advokaati, kes osutab õigusabi oma büroos kehtestatud hinnakirja alusel, õigusabi kulude kandmise risk jääb õigusabi kasutajale. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja menetluskulude hüvitatavaks suuruseks kokku 1888 eurot (750 + 800 + 338), mis tuleb kostjalt välja mõista.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-17-18969 TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.