Harju Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Kohtujurist
Laura-Liis Sarapuu
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2018.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-18517
Tsiviilasi
XXXi hagi XXXu vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetlustoiming
nende Hageja: XXX (isikukood XXX) Hageja esindajad: vandeadvokaat Raiko Lipstok, vandeadvokaat Anet Kaasik (e-post [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht Pärnu mnt 353, Tallinn) Kostja esindajad: vandeadvokaat Annika Vait, vandeadvokaat Epp Lumiste (e-post [email protected]) Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Kinnitada XXXi ja XXXu vahel tsiviilasjas 2-17-18517 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1
XXX ja XXX lepivad kokku aadressil XXX, Tallinn, Harju maakonnas asuva kinnistu (mis on kantud Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX) kaasomandi lõpetamises alljärgnevatel tingimustel. 1.2 XXX ja XXX sõlmivad hiljemalt 23.02.2018 notariaalse võlaõigusliku müügilepingu, milles XXX ja XXX lepivad kokku, et: 1.2.1 XXX müüb ja XXX ostab XXX ́ule kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa XXX, Tallinn, Harju maakonnas asuvast kinnistust (mis on kantud Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX; edaspidi lepingu ese) hinnaga 132 000 (sada kolmkümmend kaks tuhat) eurot; 1.2.2 XXX maksab käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.1 nimetatud müügihinna XXX ́ule kahes osas:
1..2.2.1 vähemalt 10 000 eurot enne võlaõigusliku lepingu sõlmimist XXX`u arveldusarvele nr EEXXX Swedbankis või siis hoiustatuna võlaõiguslikku lepingut tõestava notari ametialasel kontol, mille osas lepivad XXX ja XXX lepingus kokku, et notar edastab müügihinna võlaõigusliku müügilepingu tõestamisest hiljemalt 3 tööpäeva jooksul XXX`u arveldusarvele nr EEXXX Swedbankis; 1..2.2.2 ülejäänud müügihinna hoiustatuna võlaõigusliku müügilepingu alusel sõlmitava asjaõiguslepingut tõestava notari ametialasel kontol, mille osas lepivad XXX ja XXX asjaõiguslepingus kokku, et notar edastab müügihinna asjaõigusliku müügilepingu tõestamisest hiljemalt 3 tööpäeva jooksul XXX`u arveldusarvele nr EEXXX Swedbankis. 1.2.3 Võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping sõlmitakse samas notaribüroos. 1.2.4 XXX ostab käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.1 nimetatud lepingu eseme seisundis „nagu see on“, olles ise pakkunud XXX`ule kokkulepitud müügihinna, samuti olles teadlik, et lepingu ese on kehvas seisundis ning et kinnistul puudub notariaalne kasutuskord. XXX`il puuduvad eeltooduga seoses XXX`u vastu nõuded ja pretensioonid ning loobub tagasivõtmatult nende esitamisest ka tulevikus. Hoolimata eeltoodust on XXX kohustatud hiljemalt lepingu eseme valduse üleandmise hetkeks: 1..2.4.1 viima tema valduses olnud korterist ära kõik isiklikud asjad (sh tehnika, mille hulka kuulub ka köögis olev tehnika) ja mööbli, välja arvatud köögimööbli; 1..2.4.2 jätma tema valduses olnud korterisse alles kõik lülitid, pistikud, valgustid (välja arvatud põranda ja laualambid) ja sanitaartehnika; 1..2.4.3 jätma korteri pärast asjade väljakolimist puhtaks ja mitte seda lõhkuma; 1..2.4.4 viima keldrist ja majandushoonest ära kõik oma asjad, sealhulgas ka ehitusmaterjalid, küttepuud jne; 1..2.4.5 jätma keldri ja majandushoone pärast asjade väljakolimist puhtaks ja mitte neid lõhkuma. Juhul, kui XXX ei täida käesolevas punktis nimetatud kohustusi, on ta kohustatud hüvitama XXX`ile kohustuste rikkumisega tekitatud kogu kahju. 1.2.5 XXX ja XXX sõlmivad käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.1 nimetatud kinnistu mõttelise osa omandi üleandmiseks notariaalse asjaõiguslepingu hiljemalt 23.03.2018. 1.2.6 Asjaõiguslepingu sõlmimise eeldusteks on, et: 1..2.6.1 XXX ja XXX on sõlminud notariaalse võlaõigusliku müügilepingu; 1..2.6.2 XXX on müügihinnast tasunud XXX ́ule vähemalt 10 000 eurot ning hoiustanud ülejäänud müügihinna ettenähtud notari ametialasel kontol; 1..2.6.3 XXX on saanud käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.1 nimetatud lepingu eset edasi kasutada ja vallata ilma, et XXX oleks selleks teinud takistusi; 1..2.6.4 XXX ei ole käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.1 nimetatud lepingu eset koormanud kolmandate isikute kasuks asjaõigustega ega kehtivate üüri- ega muude kasutuslepingutega. Eeltoodu ei hõlma üürilepingut, mille alusel kasutavad elamu teisel korrusel asuvaid ruume üürnikud ja milline üürileping ei ole sõlmitud XXX`u poolt.
1.2.7 Käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.1 nimetatud lepingu eseme valduse üleandmiseks on XXX`ul aega kuni 6 (kuus) kuud alates asjaõiguslepingu sõlmimisest. Sel ajal on XXX ́ul õigus jätkata koos oma perekonnaliikmetega lepingu eseme kasutamist ja valdamist ilma, et neil oleks kohustust selle eest XXX ́ile üüri, kasutuseelist ega muud tasu maksta. Küll aga tuleb tal tasuda enda ja oma perekonnaliikmete poolt tarbitud kommunaalteenuste eest. 1.2.8 Selguse huvides kinnitavad XXX ja XXX, et XXX`u poolt käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.1 nimetatud lepingu eseme kasutamise ja valdamise all kui ka temapoolse valduse üleandmise puhul mõeldakse neid elamus olevaid ruume ning õueala ja selle rajatisi, mida XXX on siiani oma perekonnaliikmetega kasutanud ja vallanud (elamu I korruse ruumid, ühiselt kasutatavad ruumid, õueala jms). Eeltoodu ei hõlma elamu II korruse ruume, mis on üürnike valduses. 1.2.9 Juhul kui XXX peaks tema valduses olevate ruumide valduse enne käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.7 nimetatud tähtaega vabastama, tasub XXX iga varasemalt vabastatud kuu eest XXX ́ule 500 eurot hüvitist (kuulub maksmisele iga varasemalt vabastatud kuu eest). 1.2.10 XXX teavitab eelnevalt nimetatud ruumide vabastamisest XXX ́it ekirja teel aadressile XXX. Kui XXXil peaks vastava valduse vabastamisega seoses olema nõudeid või pretensioone, tuleb need esitada 3 (kolme) tööpäeva jooksul e-kirja teel aadressile [email protected]. Vastasel korral loetakse valdus vabastatuks XXX`u poolt teavitatud kuupäeval ning valduse vabastamisega seoses puuduvad XXX’il XXX’u ja tema perekonnaliikmete vastu nõuded ja pretensioonid. 1.2.11 Juhul kui XXX peaks tema valduses olevad ruumid vabastama selliselt, et ennetähtaegse vabastamise aega ei saa arvestada täiskuus või täiskuudes (ehk siis alla või üle kuu või selliselt lisaks täiskuudele), kuulub käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.9 nimetatud hüvitis vastava nn mittetäis kuu eest tasumisele vastava proportsiooni alusel, võttes aluseks vastavas kuus olevate päevade arvu ja varasemalt vabastatud päevade arvu. 1.2.12 Rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel kuulub tasumisele viivis 0,3% tähtaegselt tasumata summalt päevas. 1.2.13 Nii XXX`il kui XXX`ul on õigus kahe- (2-) nädalase etteteatamisega (s.o täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks) käesoleva kohtumäärusega kinnitatavast kompromisslepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda, kui teine pool ei ilmu vähemalt kahel (2) korral notaribüroosse võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisele või vähemalt kahel (2) korral notaribüroosse asjaõiguslepingu sõlmimisele ning on möödunud käesoleva kohtumäärusega kinnitatavas kompromisslepingus kokku lepitud võlaõigusliku müügilepingu või asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaeg ja võlaõiguslik müügileping või asjaõigusleping jääb seetõttu sõlmimata ja ilmumata jäänud pool ei ole tõendanud ilmumist takistanud vääramatu jõu olemasolu. Kui käesoleva kohtumäärusega kinnitatavast kompromisslepingust taganemise ajaks on pooled sõlminud võlaõigusliku müügilepingu, saab kompromisslepingust taganev pool taganeda samaaegselt ka võlaõiguslikust müügilepingust. Pool, kelle rikkumise tõttu käesoleva kohtumäärusega
kinnitatavast kompromisslepingust taganeti, peab maksma teisele poolele leppetrahvi EUR 50 000 (viiskümmend tuhat eurot). 1.2.14 Lepingu sõlmimisele mitteilmumisega loetakse samaväärseks ka enne notari aega kokkulepitud müügihinna vastavas notari ametialasel kontol hoiustamata jätmine. See ei kehti juhul, kui vastav osa müügihinnast on juba enne lepingu sõlmimist XXX`u arvelduskontole tasutud. 1.2.15 Nii võlaõigusliku kui asjaõigusliku müügilepingu notari tasud ja tehingutega seotud riigilõivud tasub XXX. 1.2.16 Nii võlaõigusliku kui asjaõigusliku müügilepinguga seotud õigusabikulud kannab kumbki pool ise. 1.2.17 Pärast käesoleva kohtumäärusega kinnitatava kompromissi sõlmimist ei ole XXX ́il õigust esitada kohtusse XXX`u vastu uusi hagisid kaasomandi lõpetamiseks, välja arvatud juhul, kui toimub kompromisslepingust taganemine. Kaasomand lõpetatakse käesoleva kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis kokkulepitud tingimustel. 1.2.18 Käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.1 nimetatud lepingu eseme võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise eelduseks on, et XXX on täitnud käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.2.1 nimetatud müügihinna osa tasumise või notari ametialasel kontol hoiustamise kohustuse ning XXX ei ole lepingu eset koormanud kolmandate isikute kasuks asjaõigustega ega kehtivate üüri- ega muude kasutuslepingutega. Eeltoodu ei hõlma üürilepingut, mille alusel kasutavad elamu teisel korrusel asuvaid ruume üürnikud ja milline üürileping ei ole sõlmitud XXX`u poolt. 1.3 Pärast võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu sõlmimist ja eelnevalt nimetatud valduse vabastamist loetakse kõik XXX`u ja tema perekonna liikmete kohustused XXX`i ees täielikult ja nõuetekohaselt täidetuks. Pärast nimetatud kohustuse täitmist puuduvad XXX`il nende vastu mistahes nõuded, sh nõuded seoses tsiviilasjaga nr 2-17-18517, kaasomandi valdamisega seoses (sh kuni vabastamiseni ruumide kasutamisega seoses), ekspertiisikuludega, vaidlusaluse kinnistu hooldamise-, remontimise-, korrashoiu jm kulude kandmise kui ka muude kinnistu kaasomandite valdamise jm seotud teemadega seoses. Nimetatud välistus ei kehti käesoleva kohtumääruse punktis 1.2.4. nimetatud kahju hüvitamise nõude suhtes juhul, kui kahju on tekitatud XXX`u poolt punktis 1.2.4. nimetatud kohustuste rikkumisega. 1.4 Kohtumenetlusega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.5 Käesoleva kohtumäärusega kinnitatavale kompromissilepingule kohaldub Eesti Vabariigi materiaalõigus, st lõplikult kohaldatavaks õiguseks on Eesti Vabariigi õigus. Kompromissilepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püütakse lahendada sõbralike läbirääkimiste teel, nende ebaõnnestumisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-18517 XXXi hagis XXXu vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
Tagastada XXXile riigilõiv 150 eurot OÜ advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co arvelduskontole EE662200221014952965.
Toimetada määrus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib vastavalt poolte kokkuleppele esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXi hagi XXXu vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. 15.02.2018 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. Pooled teatasid kohtule, et on jõudnud kokkuleppele ning soovivad kompromissi kinnitamist. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust. Pooled leppisid kokku, et kompromissi kinnitavale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 2 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Seetõttu kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus hagilt riigilõivu 300 eurot. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada 150 eurot. Riigilõiv tagastatakse vastavalt hageja soovile advokaadibüroo arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.