Johanna Grupp OÜ hagi ESP Trust Company OÜ vastu 3 800 euro väljamõistmise 3 800 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Johanna Grupp OÜ (registrikood 10549922, asukoht Koovälja küla, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa), lepinguline esindaja Tiit Vajak Kostja ESP Trust Company OÜ (registrikood 10994272, asukoht Tartu mnt 84, Tallinn, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg
Viimase kohtuistungi aeg
17.01.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Johanna Grupp OÜ hagi ESP Trust Company OÜ vastu 3 800 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Johanna Grupp OÜ kanda. Välja mõista Johanna Grupp OÜ-lt ESP Trust Company OÜ kasuks menetluskulud (õigusabikulud) 1 332 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.02.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Johanna Grupp OÜ (hageja) esitas 13.11.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ESP Trust Company OÜ (kostja) vastu 3 800 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 23.12.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu üle lahendamiseks Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus saatis 23.12.2016 määrusega asja lahendamiseks kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Hageja esitas 23.02.2017 hagiavalduse kostja vastu 3 800 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.01.2011 kliendilepingu viieks aastaks, mille alusel osutas hageja kostjale ärialase nõustamise ja konsultatsioonide teenust seoses kostja puidutööstuse rajamise ja pidamisega Venemaal. Lisaks kliendilepingus kokkulepitud nõustamise teenuse osutamisele osutas hageja kostjale ka muid kaasnevaid teenuseid, nt korraldas transpordi, ning kostja pidi hagejale kaasnevate teenuste osutamisega kantud kulusid hüvitama. Hageja poolt täitis lepingut Marek Krippel. Kostja esindajateks, kellega M. Krippel suhtles olid juhatuse liige Daniel Lumi ja Hans Bayer. H. Bayeril oli kostja esindusõigus. Pooled ei pööranud tähelepanu, et 03.01.2011 leping lõppes jaanuaris 2016 ja jätkasid lepingu täitmist. Sellega pikendasid pooled lepingut ja see muutus tähtajatuks. Lepingu pikendamist tõendab see, et kostja tasus jaanuaris – juulis 2016 hageja arveid, millal 03.01.2011 kliendileping oli lõppenud. Pooled ei sõlminud täiendavaid kokkuleppeid. Pooled jätkasid koostööd samal moel, kui see seni oli toimunud. Kui asuda seisukohale, et pooled ei pikendanud 03.01.2011 lepingut, siis leppisid pooled iga kuu kohta eraldi kokku, et hageja osutab kostjale teenust 03.01.2011 lepinguga sarnastel tingimustel. Esialgselt leppisid pooled lepingus kokku, et kostja maksab hagejale tasu 5 000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Pooled leppisid juulis 2016 kokku uues tasus 3 000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Hageja esitas kostjale augustis 2016 oma sõidukulude ettemaksuarve, mille kostja tasus. Hageja esitas kostjale 23.08.2016 arve augustis 2016 osutatud nõustamise teenuse eest 3 000 eurot ja kantud taksokulude eest 166,67 eurot, kokku summas 3 800 eurot koos käibemaksuga. Hageja kandis sõidukulusid kostja esindajate H. Bayeri ja D. Lumi sõidutamiseks Venemaal. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja palub mõista kostjalt välja 3 800 eurot.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei vaidlusta kostja, et pooled sõlmisid 03.01.2011 tähtajalise kliendilepingu. Kliendileping lõppes tähtaja saamisel 03.01.2016 ja pooled ei ole lepingut pikendanud ega jätkanud lepingut samadel tingimustel. Lepingu jätkumist ei kinnita hageja kirjavahetus H. Bayeriga, sest viimane ei ole kostja juhatuse liige. H. Bayer on kostja emaettevõtte nõukogu liige. Kui hageja ja H. Bayer leppisid milleski kokku, siis selline kokkulepe on tühine, sest H. Bayeril ei ole kostja esindusõigust. Hageja töötaja M. Krippel ei ole hageja seaduslik esindaja ja tal ei ole õigust teha hageja nimel tehinguid. Hageja väidab, et pooled ei teadnud 03.01.2011 lepingu lõppemisest ning poolte tahe oli suunatud 03.01.2011 lepingu täitmisele. Seega ei saanud 03.01.2016 hakata kehtima uus leping, kuna pooltele ei saa omistada tahet sõlmida uus leping, sest sellist tahet pooltel ei olnud. Hageja väide, et pooled sõlmisid iga kuu eraldi leping teenuste osutamiseks on vastuolus hageja väitega, et poolte tahe oli suunatud 03.01.2011 lepingu täitmisele pärast lepingu lõppemist. Poolte tahe ei saa samaaegselt olla suuantud lõppenud lepingu täitmisele ja uue kokkuleppe sõlmimisele.
Kostja ei vaidlusta, et pärast 03.01.2011 kliendilepingu sõlmimist osutas hageja kostjale ärialase nõustamise teenust, kuid selleks sõlmisid pooled iga kord eraldi lepingud. Kostja on tasunud pärast 03.01.2011 lepingu lõppemist hageja esitatud arveid, kuid kõik arved olid esitatud konkreetsete teenuste eest. Samas kostja märgib, et pärast sõlmitud lepingu lõppemist 03.01.2016 osutas hageja kostjale teenuseid ja kostja tasus osutatud teenuste eest, kuna pooled ekslikult eeldasid, et sõlmitud leping kehtis. Kuna poolte tahe ei olnud suunatud uue lepingu sõlmimisele ega vana pikendamisele, siis puudus poolte vahel lepinguline suhe. Kõigi peale lepingu lõppemist osutatud teenuste eest on kostja hagejale juba tasunud. Hageja ei ole tõendanud, et tema osutas kostjale teenuseid augustis 2016, mille eest nõuab hageja kostjalt 23.08.2016 arvel toodud summade tasumist. Hageja 23.08.2016 arve kohaselt nõuab hageja tasu taksoteenuse eest. Hageja ei ole tõendanud kokkulepet, et kostja peab kulu hüvitama. Hageja väidab, et ta on esitanud kostjale augusti 2016 sõidukulude ettemaksuarve, mille kostja on tasunud. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt sõidukulude hüvitamist 23.08.2016 arves toodud summas, sest taksokulude eest on hagejale juba makstud. Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 03.01.2011 kliendilepingu (lk 63 – 65). Kohus leiab, et 03.01.2011 kliendilepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses. Lepingu kohaselt kohustus hageja osutama kostjale ärialase nõutamise ja konsultatsioonide teenust seoses kostja äritegevusega Venemaal. Kostja kohustus tasuma hagejale teenuste eest igakuist tasu 4 218,17 eurot, millele lisandub käibemaks. 01.06.2012 kokkuleppega muutsid pooled hagejale makstava tasu suurust ja kostja kohustus tasuma hagejale igakuist tasu 5 051,50 eurot. Kliendileping oli sõlmitud tähtajaks viis aastat. Lepingu kehtivus lõppes 03.01.2016. Pooled vaidlevad, kas pärast 03.01.2011 lepingu kehtivuse lõppemist on nad pikendanud/muutnud 03.01.2011 lepingut või on sõlminud uue lepingu teenuste osutamiseks või on sõlminud lepingud teenuste osutamiseks igakuiselt.
5.Kohus leiab, et pärast 03.01.2011 lepingu kehtivuse lõppemist 03.01.2016 sõlmisid pooled jaanuaris 2016 uue käsunduslepingu, mille alusel osutas hageja kostjale ärialase nõustamise ja konsultatsioonide teenust 03.11.2011 lepinguga samadel tingimustel. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ( Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-2508, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja
(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja väidab, et pooled ei pannud jaanuaris 2016 tähele 03.01.2011 lepingu lõppemist ja jätkasid lepingu täitmist. Kostja märgib ka, et pooled ei pannud tähele 03.01.2011 lepingu lõppemist alates jaanuarist 2016 ning täitsid lepingut edasi, seda küll ekslikult. Kohtu hinnangul ei ole oluline kostja poolt kohtumenetluses oma käitumisele antud tõlgendus. Kostja käitumist pärast 03.01.2011 lepingu lõppemist jaanuaris 2016 tuleb tõlgendada kooskõlas TsÜS §-ga 75 ja välistatud ei ole, et kostja avaldas tahet olla hagejaga õiguslikult seotud. Hageja on esitanud kostjale perioodil 07.01.2016 – 31.07.2016 arveid seoses kostja äritegevuse ning investeeringute korraldamisega ning teostamisega Venemaal (lk 71 – 90). Arvetest nähtub, et hageja osutas hagejale teenust seoses kostja Venemaa tütarettevõttes seadmete paigaldamise, käivitamise ja parandamisega, ning arved sisaldavad tasu eeltoodud teenuste eest. Selline tegevus oli hageja ülesandeks 03.11.2011 lepingu p 1.1 kohaselt (lk 63 – 65). Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja osutas temale arvetes märgitud teenuseid. Samal perioodil esitas hageja kostjale arveid kostjale ärialase nõustamise ja konsultatsioonide teenuse osutamise eest seoses kostja äritegevusega Venemaal. Arved nõustamise ja konsultatsioonide teenuse osutamise eest on esitatud summas 5 051,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kohustuse maksta hagejale tasu nõustamise ja konsultatsioonide teenuse eest summas 5 051,50 eurot, millele lisandub käibemaks, nägi ette ka 03.01.2011 lepingu p 2.3.1 koosmõjus lepingu 01.06.2012 lisaga 1. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja osutas temale nõustamise ja konsultatsiooni teenust arvetel märgitud perioodil. Kostja on maksnud hagejale kõik perioodil 07.01.2016 – 31.07.2016 esitatud arved (lk 96). Kohtu hinnangul väljendasid pooled eespool kirjeldatud kaudsete tahteavalduste vahetamisega soovi sõlmida jaanuaris 2016 uus käsundusleping 03.11.2011 lepinguga samadel tingimustel – hageja väljendas tahet osutada kostjale 03.01.2011 lepingus sätestatud ärialase nõustamise ja konsultatsioonide teenust, asudes alates jaanuarist 2016 seda teenust kostjale osutama 03.11.2011 lepinguga samadel tingimustel ning esitades kostjale arveid teenuse eest 03.11.2011 lepinguga samadel tingimustel; kostja avaldas nõusolekut sõlmida hagejaga käsundusleping 03.11.2011 lepinguga samadel tingimustel, taludes seda, et hageja osutas kostjale nõustamise ja konsultatsioonide teenust seoses tema majandustegevusega Venemaal ja tasudes hageja poolt esitatud arveid. Tõlgendades kostja tahteavaldust TsÜS § 75 lg 1 alusel võib asuda seisukohale, et kostja soovis sõlmida jaanuaris 2016 käsunduslepingut 03.11.2011 lepinguga samadel tingimustel, sest kostja talus alates jaanuarist 2016 hageja tegevust seoses kostjale ärialase nõustamise ja konsultatsioonide teenuse osutamisega Venemaal 03.11.2011 lepinguga samadel tingimustel ja tasus hageja poolt esitatud arveid. Kostja juhatuse liikme D. Lumi 13.07.2016 kiri M. Krippelile, kes osutas hageja nimel teenuseid kostjale, kinnitab kaudselt, et alates jaanuarist 2016 osutas hageja kostjale sama teenust, nagu oli 03.11.2011 lepinguga kokku lepitud (lk 124). D. Lumi 13.07.2017 kirjast järeldub, et alles alates juulist 2016 hageja osutatava teenuse maht ja sisu tunduvad olevat muutunud, sest kostja majandustegevus Venemaal konserveeritakse ja ei ole enam vajalik tegeleda saeveski investeerimisprojektiga. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et pärast 03.01.2011 kliendilepingu lõppemist sõlmisid pooled jaanuaris 2016 uue käsunduslepingu TsÜS § 68 lg 3, VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1 ja § 20 lg 1 alusel. Jaanuaris 2016 sõlmitud lepingus leppisid pooled kokku, et hageja osutab kostjale ärialase nõustamise ja konsultatsioonide teenust 03.11.2011 lepinguga samadel tingimustel. Seaduses ei ole sätestatud käsunduslepingule kohustuslikku vormi, nii võis selle sõlmida ka suulises vormis.
6.Hageja esitas kostjale 23.08.2016 arve augustis 2016 osutatud nõustamise ja konsultatsioonide teenuse eest 3 000 eurot ja sõidukulude eest 166,67 eurot. Arve kokku on 3 800 eurot koos käibemaksuga (lk 38). Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt tasu 3 000 eurot nõustamise ja konsultatsioonide teenuse eest. Käsundisaaja õiguse saada tasu näeb ette VÕS § 627 ja 03.01.2011 kliendilepingu p 2.2.1. Kostja kohustuse maksta hagejale tasu näeb ette ka 03.01.2011 kliendilepingu p 2.3.1. Kohus leiab, et ainuüksi sellest, et hageja esitab kostjale arve nõustamisteenuse eest, ei teki kostjale kohustust arvet tasuda. Ainuüksi arve ei tõenda kohustuse suurust (st teenuse osutamise mahtu). Kostja vaidles vastu, et hageja osutas talle nõustamise ja konsultatsioonide teenust augustis 2016 ja hageja ülesandeks oli tõendada teenuse osutamist vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas hagejale tema tõendamiskoormist 13.09.2017 kohtuistungil (lk 111 – 112). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema osutas kostjale nõustamise ja konsultatsioonide teenust augustis 2016. M. Krippeli ja H. Bayeri 01.08 - 02.08.2017 kirjavahetusest ei selgu, et M. Krippel hageja töötajana osutas kostjale nõustamise teenust augustis 2016 (lk 117 – 118). Kirjaga saatis M. Krippel H. Bayerile sõidukulude kokkuvõtte augustis 2016, mis tõendab sõidukulude suurust, kuid ei tõenda konsultatsiooni teenuse osutamist. Samas ei nõustu kohus kostja väitega, et H. Bayeril ei olnud kostja esindusõigust, mistõttu ei olnud M. Krippeli ja H. Bayeri kokkulepped kostjale siduvad. Hageja esitas kostja juhatuse liikme D. Lumi ja H. Bayeri 06.07.2016 kirjavahetuse, kus D. Lumi küsib H. Bayeri seisukohta M. Krippeli kulude hüvitamise kohta (lk 119). Kirjaga on tõendatud, et kostja pidas H. Bayerit isikuks, kellel on otsustusõigus kostja majandustegevusega seotud küsimustes. M. Krippel kooskõlastas 01.08 - 02.08.2017 kirjavahetuses H. Bayeriga oma sõidukulud Venemaale summas 1 340 eurot (lk 117 – 118). H. Bayer kiitis kulud heaks, misjärel esitas hageja kostjale 02.08.2016 sõidukulude ettemaksuarve summas 1 340 eurot, millele lisandub käibemaks (lk 67), ning kostja maksis arve 03.08.2016 (lk 96). Arvestades seda, et kostja juhatuse liige D. Lumi kooskõlastab H. Bayeriga hageja nimel kostjale nõustamise teenust osutanud M. Krippeli kulusid ja seda, et M. Krippel kooskõlastas H. Bayeriga sõidukulusid ning kostja tegi kulude ettemaksu kooskõlastatud summas, võis H. Bayeri käitumine mõjutada hagejat mõistlikult uskuma, et H. Bayerile oli antud volitus kostja nimel tehingute tegemiseks, ning kostja teadis, et H. Bayer tegutseb tema esindajana ja talub H. Bayeri sellist tegevust. H. Bayeril oli õigus esindada kostjat tehingute tegemisel TsÜS § 117 lg-te 1 ja 2 ning § 118 lg 2 alusel. Nõustamise ja konsultatsioonide teenuse osutamist kostjale augustis 2016 ei tõenda M. Krippeli ja kostja juhatuse liikme D. Lumi kirjavahetus 24.08.2017 (lk 123), sest sellest ei nähtu milliste teenuste kohta saatis M. Krippel D. Lumile kaks arvet. Lisaks ei tõenda ainuüksi arve teenuse osutamist. Nõustamise ja konsultatsioonide teenuse osutamist ei tõenda see, et kostja maksis hagejale 02.08.2016 arve alusel sõidukulud ette (lk 67, 96). Samuti ei tõenda kostjale nõustamise teenuse osutamist augustis 2016 hageja poolt esitatud passikoopia templitega piiri ületamise kohta (lk 35). Passikoopia tõendab ainult seda, et passi omanik ületas piiri, kuid koopia ei tõenda, et hageja osutas kostjale nõustamisteenust augustis 2016. Passikoopiast ei selgu passi omanik. Hageja lepingulise esindaja seletus, et pass kuulub M. Krippelile, ei ole tõend. Seega ei ole võimalik passikoopiat siduda hagejaga või M. Krippeliga, kes osutas hageja nimel kostjale nõustamise ja konsultatsioonide teenust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema osutas kostjale ärialase nõutamise ja konsultatsioonide teenust augustis 2016. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt tasu 3 000 eurot, millele lisandub käibemaks nõustamise ja konsultatsioonide teenuse eest augustis 2016.
7.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt sõidukulud augustis 2016. Hageja märgib, et poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu kohaselt pidi hageja korraldama kostja esindajatele transpordi ja kandma kostja esindajate transpordikulusid Venemaal. Kostja kohustus hüvitama hagejale kantud kulusid. Hageja palub välja mõista kostjalt 166,67 eurot, millise kulu kandis hageja selleks, et korraldada kostja juhatuse liikme D. Lumi ja H. Bayeri transport Venemaal augustis 2016. Hageja esitas tõendi kulu 11 750 rubla kandmise kohta (lk 121). Kohus on eelmises punktis asunud seisukohale, et pooled sõlmisid jaanuaris 2016 uue käsunduslepingu samadel tingimustel, nagu need olid 03.01.2011 kliendilepingus. Hageja käsundi sisu näeb ette 03.01.2011 kliendilepingu p 1.1. Märgitud punkti kohaselt oli käsundi sisuks see, et hageja osutab kostjale ärialase nõustamise ja konsultatsioonide teenust seoses kostja majandustegevusega Venemaal eesmärgiga suurendada kostja ja tema Venemaa tütarettevõtete väärtust. 03.01.2011 kliendilepingu p 3.2 kohaselt on hagejal õigus esitada kostjale täiendavaid arveid käsundi osutamiseks vajalike täiendavate tegevuste eest ja p 3.3 järgi hüvitab kostja poolte kokkuleppel hagejale käsundi täitmisega kaasnevad reisikulud. 03.01.2011 kliendilepingus ei leppinud pooled kokku, et hageja käsundisse kuulub ka see, et hageja pidi korraldama kostjate esindajatele transpordi ja kandma kostja esindajate transpordikulusid Venemaal. Hageja ei ole tõendanud, et tema ülesandeks oli 03.01.2011 kliendilepingu alusel korraldada kostjate esindajatele transport ja kanda kostja esindajate transpordikulusid Venemaal, ning et kostja kohustus hüvitama hagejale kantud kulusid. Seega ei saanud selline hageja ülesanne olla ka poolte vahel jaanuaris 2016 sõlmitud käsunduslepingu sisuks. Samuti hageja poolt kostjale perioodil 07.01.2016 – 31.07.2016 esitatud arved ei tõenda, et hageja oleks korraldanud märgitud perioodil kostja esindajatele transpordi ja kandnud kostja esindajate transpordikulusid Venemaal. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli väljakujunenud tava, et hageja korraldab kostjate esindajatele transpordi ja kannab kostja esindajate transpordikulusid Venemaal, ning kostja hüvitab hagejale kantud kulusid. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel jaanuaris 2016 sõlmitud käsunduslepingu järgi oli hageja ülesandeks korraldada kostjate esindajatele transport ja kanda kostja esindajate transpordikulusid Venemaal, ning et kostja kohustus hüvitama hagejale kantud kulusid. Seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt jaanuaris 2016 sõlmitud käsunduslepingu alusel kostja esindajate sõidutamiseks Venemaal augustis 2016 kantud transpordikulude hüvitamist. Kohus selgitas hagejale 13.09.2017 kohtuistungil (lk 111 – 112), et tema nõude aluseks võib olla ka käsundita asjaajamine ja et kui hageja soovib sellele tugineda, tuleb tal tõendada, et täidetud on käsundita asjaajamise eeldused. 29.09.2017 seisukohas avaldas hageja, et tema ei soovi tugineda käsundita asjaajamisele. Kuivõrd hageja ei soovi käsundita asjaajamisele tugineda, et kontrolli kohus hageja transpordikulude hüvitamise nõuet käsundita asjaajamise alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt transpordikulud 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks augusti 2016 eest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud summas 1 428 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
10.Kohus, analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja poolt välja toodud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 2,2 h, mis lepingulisel esindajal kulus 27.03.2017 ning 17.04.2017 menetlustoimingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades hagiavalduse koos lisadega (lk 31 - 39) ja kostja 27.03.2017 taotluse (lk 49) sisu ja mahtu, tuleb kostja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hagiga tutvumiseks, analüüsimiseks, taotluse ning kostja vastuse koostamiseks lugeda kokku 2 h. Kohus on seisukohal, et osaliselt ei ole põhjendatud ka kostja lepingulise esindaja 16.10.2017 menetlustoimingule kulunud aeg mahus 3,4 h. Arvestades hageja haginõude tervikteksti koos lisadega (lk 113 - 124) ning kostja 16.10.2017 menetlusdokumendi (lk 128 - 130) sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja 16.10.2017 menetlustoimingu ajakuluks tuleb lugeda 3h. Kohus leiab, et kõik ülejäänud kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad vastavalt menetluskulude jaotusele vastaspoolelt väljamõistmisele. Seoses eeltooduga tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 11,1h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 1 332 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude (õigusabikulude) rahaliseks suuruseks 1332 eurot.
11.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.