Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik B2 KAPITAL SIA esitas 9.08.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1075,87 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 6.12.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 2.01.2018 esitas B2 KAPITAL SIA Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 893,49 eurot, intressi 101,46 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot, viivise 54,40 eurot ning viivise põhinõudelt alates 3.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõude aluseks on kostja ja Ferratum Bank p.l.c vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel kostja sai laenu kokku summas 1304 eurot (19.07.2016 summas 300 eurot ning 31.10.2016 summas 1004 eurot). 3.05.2017 loovutati nõue kostja vastu hagejale. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale 25.01.2018 isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 ja § 173 lõikeid 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 200 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 140 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud määras. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul

põhjendatud õigusabikulu hüvitamine summas 120 eurot (õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 100 eurot) (TsMS § 175). Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 320 euro ulatuses. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.