Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 16. veebruar 2018. a
Tsiviilasja number
2-17-6950
Tsiviilasi
E.J. hagi A.P. kindlakstegemiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2017. a otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
A.P. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. jaanuar 2018. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): A.P. (isikukood XXX), esindaja Armand Mark Vastustaja (hageja): E.J. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.P. apellatsioonkaebus rahuldamata.
vastu
kinnisasjade
piiri
2.Jätta Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2017 otsus muutmata.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud A.P. kanda. E.J. l menetluskulud puuduvad. Asendada kohtuotsuse avalikustamisel poolte nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoodi, sünniaega ega aadressi.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.E.J. (hageja) esitas 3. mail 2017 Tartu Maakohtule hagi A.P. (kostja) vastu kinnisasjade piiri kindlakstegemiseks. Hageja palub määrata kindlaks kinnisasja asukohaga XX Räni alevik Ülenurme vald Tartu maakond ja kinnisasja asukohaga XX Räni alevik Ülenurme vald Tartu maakond vaheline piir XX piiripunktis 3 vastavalt FIE A.U. poolt 5. juulil 2016 koostatud piirilõigu kokkuleppe ja mahamärkimise aktile. Hagiavalduse kohaselt on hagejale kuuluv P. kinnistu (XX ) moodustatud 2001. aastal vahetult peale X. kinnistu (XX ) erastamist selle jagamise tulemusena. Kinnistute piirimärgid paigaldati maastikule aastal 2000. XX ja 221 kinnistute piirile paigaldatud piiri tähistamise kolm raudtoru (P. katastriüksuse plaanil piiripunktid 2, 3 ja 4) ei ole säilinud. Maa erastaja J.P soovil paigaldati edaspidise kinnistu jagamise huvides täiendav piirimärk (metalltoru) selliselt, et piir jagab pooleks veekaevu (P. kinnistu piiripunkt 3 ja X. kinnistu piiripunkt 5). Kuna katastriüksuste moodustamisel oli tegemist hajaasustuse piirkonnaga, kus puudus ühisveevärk ja -kanalisatsioon, pidi kaev tagama mõlema kinnistu veevarustuse ja sihtotstarbelise kasutamise. Kinnistute vahele ei ole püsivat piiret ehitatud ning maakasutusel on lähtutud ca 15 aastat tagasi X. katastriüksuse jagamise käigus kokkulepitud piirist ja dokumentidest. Vaidlus piiri asukoha üle tekkis 25. mail 2016, mil selgus, et kostja oli tellinud vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekti jaoks XX katastriüksuse geodeetilise alusplaani, mille kohaselt ei paikne koordinaatide järgi P. kinnistu piiripunkt 3 seal, kuidas sai katastriüksuste jagamisel kokku lepitud ning plaanil ja seletuskirjas kajastatud. Maamõõtja taastas XX kinnistuga külgneval lõigul piirimärgi vastavalt katastrimõõdistamise seletuskirjale, P. ja X. kinnistu katastriüksuse plaanidele ja 2000. aastal mõõdistamise juures viibinud piirinaabrite ütlustele. Kostja ei nõustunud maamõõtja poolt taastatud piiri asukohaga P. kinnistu piiripunktis 3 ega allkirjastanud piirlõigu kokkulepet ja mahamärkimise akti. Piir on looduses olnud paigas ca 15 aastat. P. kinnistu piiripunkti 3 koordinaatide korrigeerimisel ei muutu X. kinnistu tegelik valduse ulatus. Maa-amet on 23. augusti 2016 kirjas nr 11-7/16/13553-2 selgitanud, et piiride taastamise käigus paigaldatud piiripunkt 3 vastab katastriüksuse plaanile ja seletuskirjale, kuid selle koordinaat on põhivõrgu suhtes lubamatu veaga (viga on 12 cm üle lubatu, kokku 62 cm). Kirja kohaselt jääb katastriüksuste piiriandmeid arvestades kaevurake täielikult XX
katastriüksusele ja piiri asukoht kaevu ei poolita. Peale Maa-ametilt vastuskirja saamist eemaldas kostja maamõõtja poolt taastatud piirimärgi 3 ja asus vaidlusalust maad hõivama. Maakorraldustoimingut ei ole ilma kostja nõusolekuta võimalik lõpetada ning maakatastris registreerida. Hageja majapidamise veevarustus on rajatud lähtuvalt kokkuleppest, et mõlema kinnistu pered saavad eluks vajaliku vee ühisest salvkaevust. Kostja on korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult viidanud, et hagejal pole õigust veehaardele, mistõttu on piiri esialgsel kujul kindlaksmääramine hageja jaoks oluline edaspidise elukvaliteedi tagamisel.
2.Kostja hagi õigeks ei võtnud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja ostis X. kinnistu koos sinna kuuluvate rajatistega katastriüksuse plaani ja koordinaatide alusel. Kaevu kasutamise (poolitamise) soovi väljendava dokumendi on esitanud hageja, kuid sellist dokumenti, kust nähtuks, et hageja on ostnud kostjale kuuluvast kinnistust endale maad juurde sellisel määral, et kinnistu piir poolitaks kaevu, ei ole hageja esitanud. Poolte vahel puudub kaevu kasutuskorda reguleeriv kokkulepe. Hageja on ehitanud veehaarde raketest laiema kaevuümbrise ilma ehitusloata ning kaevuümbris poolitab kinnistu piire, tekitades kostjale kaasomandi talumise kohustuse. Kostja soovib, et hageja likvideeriks oma ebaseadusliku ehitise kostja kinnistult. Kostja on pakkunud hagejale nii servituudi kui veehaarde kasutuskorra seadmist, kuid hageja on pakkumistest keeldunud. Katastriüksuse moodustamise seletuskirja järgi jagatakse pooleks veekaev, mitte maa. Kaevu on kasutatud kahe kinnistu peale ühiselt, aga räägitud ei ole maast. Kui koordinaadid on olnud 17 aastat muutumatud, siis praeguse hagiga tahetakse neid muuta 62 cm võrra. Sel juhul väheneks kostja kinnistu. Koordinaatide muutmisega tekitatakse kostjale kahju.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 11. oktoobri 2017 otsusega hageja hagi kostja vastu kinnisasjade piiri kindlakstegemiseks ja määras P. kinnistu (kinnistu nr X, asukoht XX Räni alevik Ülenurme vald Tartu maakond) ja X. kinnistu (kinnistu nr X, asukoht XX Räni alevik Ülenurme vald Tartu maakond) ühise piiripunkti nr 3 (P. kinnistu suhtes) asukohaks piiripunkti, mis on FIE A.U. poolt 5. juulil 2016 piirilõigu kokkuleppe ja mahamärkimise aktis tähistatud koordinaatidega X-6470646,93 ja Y-656220,70. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 300 eurot. Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale kuulub P. kinnistu ja kostjale X. kinnistu ning vaidlusaluseks piiripunktiks on P. kinnistu piiripunkt 3 ja X. kinnistu piiripunkt 5. Maakohtu hinnangul on käesolevas asjas täidetud AÕS § 129 lg 2 esimese lause kohaldamise eeldused, P. ja X. kinnistute vahelise piiri asukoht on võimalik kindlaks teha üldiste reeglite (kaardid, plaanid, registrites leiduvad andmed jne) alusel. Maakohus selgitas, et piirivaidluse lahendamisel on plaaniks eelkõige katastriüksuse plaan, mis on katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel (Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 10 lg 1 teine lause). Katastriüksuse moodustamisel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses (mitte ei määrata piire looduses kaardistatud piiride alusel). Maakohus leidis, et esitatud P. ja X. katastriüksuse plaanidelt (tl 10, 11, 81) nähtub, et piir plaanidel poolitab kaevu (P. katastriüksuse piiripunkt 3 ja X. katastriüksuse piiripunkt 5). Katastriüksuse moodustamise seletuskirja (tl 12, 77) kohaselt paigaldati ja mõõdistati edaspidise kinnistu jagamise huvides täiendav piirimärk (metalltoru) erastaja J.P soovi arvestades selliselt, et piir jagab pooleks veekaevu. Seda, et tegelikus maakasutuses lähtuti katastriüksuse plaanidel kujutatud piiridest ja seletuskirjast ning seda aktsepteeris esialgselt
ka kostja, kinnitab kostja poolt X elamu rekonstrueerimiseks tellitud projekt, mille asendiplaanil läbib piir olemasolevat salvkaevu (tl 22). Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud lähtuda kehtivast kohtupraktikast, mille kohaselt katastriüksuse moodustamisel maastikul paika pandud piiridest ei ole alust kõrvale kalduda ainuüksi põhjendusega, et (täpsustatud) mõõdistusandmetel peaks piirimärgid olema mujal, eriti kui väljakujunenud piiridest on pikema aja vältel lähtutud (vt Riigikohtu 12. juuni 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 25). Katastrimõõdistamise seletuskirjas on märgitud, et XX piirimärk 3 (XX piirimärk 5) paigaldati erastaja soovi arvestades selliselt, et piir jagaks veekaevu pooleks ja ka XX ja 221 katastriüksuste plaanidel on kaevu kujutatud katastriüksuste piiril asuvana ning tegelikus maakasutuses on kuni 2016. aasta kevadeni lähtutud katastriüksuse plaanil kujutatud piiridest ja seletuskirjast. Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise ning ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2). Maakohus märkis, et seaduses ei ole sätestatud maakatastri andmete õigsuse eeldust. Kui AÕS § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, siis õigsuse eeldusega ei ole kaitstud kinnisasja iseloomustavad faktilised andmed, kuivõrd registriosa esimesse jakku kantud andmed kinnistu katastritunnuse, sihtotstarbe, asukoha ja pindala kohta ei ole kanneteks kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 2 teise lause järgi. Heauskselt ei saa omandada kinnistu koosseisu andmeid, sest AÕS § 561 kaitseb kinnistusraamatu seisu ega hõlma kinnistut või selle kasutamist iseloomustavaid faktilisi andmeid.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagiavaldus rahuldamata või alternatiivselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et maakohus on rikkunud menetlusnorme ja ei ole hinnanud asjaolusid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Tõendatud ei ole ja 7. juulil 2000 piiriprotokollist ei nähtu, et kinnistu edaspidise jagamise huvides on mõõdistatud ja paigaldatud täiendav piiripunkt. Hageja ei ole esitanud X. katastriüksuse plaani enne selle jagamist. Maakohus ei ole tuvastanud, et algmõõdistamise punkt 8, mis seletuskirja järgi mõõdistati piirimärgiks ja kuhu paigaldati metalltoru, asub koordinaatide järgi asukohas, millega arvestades jääb kaev katastriüksuse piirile. Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kas J. P oli 19. veebruari 2001 avalduse järgi soov jagada veekaev pooleks. Käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud J. X. 19. veebruaril 2001 avaldust. J.P soovi ei kinnitata T.K. 5. veebruari 2001 seletuskiri, millest selgub üksnes asjaolu, et maamõõtja teostas piiristamise geodeetilised tööd 4. juulil 2000. Põhjendatud ei ole AÕS § 129 lg 2 alusel katastriüksuste piiride muutmine. Hageja, kes omandas P. kinnistu 2001, on ise pahatahtlikult likvideerinud piirmärgid, s.h ei ole täitnud AÕS § 128 lg 2 nõudeid. Asjasse puutumatu on maakohtu seisukoht, et maakasutuses on lähtutud kuni 2016 kevadeni katastriüksuste piiridest ja seletuskirjast. Maa-ameti 23. augusti 2016 hinnangust ja geodeetilisest alusplaanist tuleneb, et katastriüksuse piiriandmeid arvestades jääb kaevurake täielikult XX katastriüksusele, s.o kostjale kuuluvale X. kinnistule. Arvestades J.P nõustumusega 19. veebruari 2001 katastriüksuste piiri kohta, 19. veebruaril 2001 koostatud piiriprotokolliga ja Maa-ameti 23. augusti 2016 kirjaga, ei saa asuda
seisukohale, et J. P. soovis 19. veebruaril 2001 esitatud avaldusega jagada looduses moodustatavate katastriüksuste vahel kaev piiriga pooleks. Põhjendatud ega tõendatud ei ole seisukoht, et maamõõtja on eksinud X. ja P. katastriüksuste vahelise piiripunkti koordinaadi määramisel. Maamõõtja on eksinud kaevu märkimisega katastriüksuste piirile, kuna tegelikult jäi see mõõdistamisel moodustatud X. katastriüksusele J.P soovi kohaselt. Eeldada tuleb, et maakatastris olemasolevad andmed on õiged. Maakohus ei arvestanud Maa-ameti 23. augusti 2016 seisukohaga, et taastatud metalltoru piiripunktis nr 3 asub koordinaatidele vastavast asukohast 0,62 m põhja-kirde suunas ja ületab mõõdistamise ajal nõutud mõõdistamistäpsust. Maakohtu otsus on vastuolus seadusega. Notar on 8. märtsil 2001 tõestanud kinnistu jagamise avalduse ning ostu-müügilepingu, mille kohaselt omandas hageja X. kinnistu jagamisel tekkiva P. kinnistu J. P. Lepingu p-s 2.1.2 kinnitab müüja, et müüdaval kinnistul ei paikne ehitisi ega rajatisi ning sellel ei ole varjatud puudusi ega vigu. Punktis 3.3 on kinnitatud, et jagamisel tekkiva ja alles jääva kinnistu kohta on maamõõtja poolt koostatud ja riigi maakatastri pidaja poolt kinnitatud plaanid ning Tartu maakatastri poolt välja antud õiendid, mis on lepingu lahutamatuteks lisadeks. Müügilepingu punktist 2.1.3 järeldub, et J. P oli teada, et P. kinnistule ei jää rajatist, s.o kaevu. Kostja taotleb ringkonnakohtul võtta apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid asja juurde. Kostjal puudub juriidiline haridus ja maakohtu menetluses puudus õigusteadmistega esindaja. Peale asja lahendamist maakohtus lubas Tartu maakataster kostjal tutvuda katastriüksuste plaanide ja muude dokumentidega. Kostjale sai Tartu Linnaarhiivist alles peale maakohtu otsuse tegemist teatavaks ja kättesaadavaks 8. märtsil 2001 sõlmitud kinnistu jagamise avaldus ning ostu-müügileping ja selle lisaks olnud X. katastriüksuse 19. veebruari 2001 jagamise plaan. Hageja on jätnud need teadlikult ja pahatahtlikult asja juurde esitamata.
5.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda. Tõele ei vasta kaebuse punktis 4 esitatud väide, et alles peale asja lahendamist maakohtus sai kostja tutvuda katastriüksuse plaanide ja muude dokumentidega. Hageja märgib, et kostja esitas piirikokkuleppe sõlmimiseks toimunud kohtumisel 2016. aasta juunis nii X. kui P. katastriüksuse plaanid, jagamist puudutava seletuskirja ja jagamiseelse X. kinnistu katastriüksuse plaani. Seega oli kostjal juba sel hetkel teada, kust vajalikke dokumente küsida. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja on kõnealuseid dokumente teadlikult varjanud ja pahatahtlikult esitamata jätnud. Hageja valduses ei ole apellatsioonkaebuse lisas 1 ja 2 nimetatud dokumenti kunagi olnud. Kostja on kaebusele lisanud kinnistu jagamise avalduse ja ostu-müügilepingu fotokoopiad eraldi lehtedena ilma selle tegelike lisadeta. Tegemist on kohtu tahtliku eksitamisega. Hageja lisas oma vastusele tervikliku dokumendi. Joonis kinnitab kaevu jagamist. Ostu-müügilepingu punktis 3.3 on silmas peetud ostu-müügilepingu lisas olevaid õiendeid ja plaane, mitte kõiki maakatastris olevaid maamõõtja poolt koostatud plaane. Ostu-müügilepingu punkti 4.2. järgi ostab ostja punktis 4.1 nimetatud kinnistu koos selle oluliste osadega. Kinnistu oluline osa on kujutatud katastriüksuse plaanil. Kuna mõlemale kinnistule jäi ainult pool kaevu, siis ei osanud tehingu osapooled sellele tähelepanu pöörata. AÕS § 151 mõistes muutus kaev jagamisega piirirajatiseks. Menetluse käigus ei esitanud kostja ühtegi tõendit kinnitamaks oma väidet, et ta on ostnud kinnistu olulise osana kaevu. Vastavat tõendit ei ole lisatud ka apellatsioonkaebusele. Kõik kostja poolt esitanud tõendid kattusid juba hageja poolt esitatud tõenditega. Seega toetusid pooled suuresti samadele põhidokumentidele. Kostja esitatud X. jagamise plaan on
erastamisjärgne katastriüksuse plaan, mida suurendades on näha, et piiripunkte 2 ja 6 ühendav joon läbib selgelt veekaevu. Kostja toetus väitele, et ostis kaevuga kinnistu plaanide ja koordinaatide järgi. Kostja selgitas kohtuistungil, et katastriüksuse plaanil oli kaev pooleks ja seda kinnitati kostjale ka kinnistu ostmisel. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Hageja süüdistamine AÕS § 128 lg 2 järgi piirimärkide hävitamises on alusetu. Kaevu asukoht looduses ei ole muutunud ning plaanil on piirimärk nr 3 kujutatud kaevu kõrval. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja viited T. K seletuskirjale ja täiendavale piiripunktile (algmõõdistuse punkt 8). Vastavas dokumendis sellise numbriga piiripunkti ei mainita. Kaebuse punktis 3.3. väidab kostja uue asjaoluna, et hagi lisas 3 oleva T. K 21. veebruari 2001 seletuskiri ei kinnita J.P soovi kaev piiriga pooleks jagada. Puudub igasugune loogiline selgitus, miks peaks maamõõtja kirjutama seletuskirja omaniku tahtele vastupidiselt. Selguse huvides esitas hageja J.P avalduse. Hagi esemeks ei ole veekaevu kasutus, vaid piiri kindlaksmääramine. Juhul kui maa jagamisel oleks kokku lepitud ainult kaevu kasutusõiguses nagu väidab kostja, siis oleks sõlmitud kasutuskord või seatud servituut ning see ei kajastuks katastrimõõdistamise dokumentidel ning ei väljenduks plaanidel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
7.Hageja nõuab kostja vastu esitatud hagis kinnisasja piiri kindlaksmääramist. Maakohus rahuldas hagi ja määras hagejale kuuluva P. kinnistu asukohaga XX Räni alevik Ülenurme vald Tartu maakond ja X. kinnistu asukohaga XX Räni alevik Ülenurme vald Tartu maakond ühise piiripunkti nr 3 (P. kinnistu suhtes). Haldusmenetluses vajalikke tahteavaldusi piiride kindlakstegemiseks saab menetleda ka hagimenetluses, kui pooltel on kas naabrussuhtest või heast usust tulenev kohustus aidata kaasa piirivaidluse lahendamisel (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-6712, p 26). AÕS § 129 esimese lõike kohaselt peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha, seega võimaldab AÕS § 129 lg 1 esitada hagi kinnisasja piiri kindlakstegemiseks. Praegusel juhul on hageja menetluses tõendanud, et kostja ei soovi korrigeerida piiripunkti 3 koordinaate, et viia see kooskõlla väidetava tegeliku olukorraga, seega on hagejal õigustatud huvi nõude esitamiseks. P. kinnistu moodustati hageja väitel peale X. kinnistu erastamist selle jagamise tulemusena, kostja ei ole nimetatut menetluses vaidlustanud. Katastriüksuse moodustamise 21. veebruari 2001 seletuskirja kohaselt on piiristamistööde käigus paigaldatud ja mõõdistatud edaspidise kinnistu jagamise huvides täiendav piirimärk erastaja (asja materjalide järgi J. P.) soovi arvestades selliselt, et piir jagab pooleks veekaevu. Tegemist on A.U. Maamõõdubüroo maamõõtja poolt allkirjastatud dokumendiga. Nimetatud seletuskiri on üheselt arusaadav, selge ning tõendab asjaolusid, mis olid piiristamistööde aluseks. Kostja apellatsioonkaebuse
väited, et hageja ei ole J.P soovi menetluses tõendanud (apellatsioonkaebuse p 3.2 ja 3.3.), on paljasõnalised, kunstlikud ja õiguslikult põhjendamata. Oluline ei ole see, kas J. P. on väljendanud maamõõtjale soovi kirjalikus avalduses või piiristamistööde käigus. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks seletuskirjas avaldatu mitteõiguspärasusele.
8.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse normi ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Maamõõtja A.U. märkis 10. juunil 2016 maha katastriüksuste ühised neli piiripunkti (tl 18 jj), piiripunktide kooskõlastamise juures viibis Ülenurme valla maanõunik M.E.. Maa-ameti 23. augusti 2016 kostjale edastatud selgituse kohaselt (tl 23 jj) ei ole hageja tellimusel maamõõtja A.U. poolt XX ja XX ühisele piirile (vastavalt piiripunkti nr 3 ja nr 5) taastatud piirimärk (metalltoru) katastriüksuste piiriandmetega vastavuses, arvestades katastriüksuste moodustamise ajal kehtinud mõõdistamistäpsuse nõudeid. Seega on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus katastriüksuse dokumendid on vastuolulised. Maa-ameti seisukoha järgi pidi XX ja XX katastrimõõdistamise seletuskirjades sisalduva info ja katastriüksuste plaanide graafilise osakohaselt katastriüksuste ühine piir poolitama veekaevu ning metalltoru ongi taastatud selliselt, et piir poolitaks ühisel piirilõigul veekaevu. Maa-ameti selgituse järgi on võimalik, et maamõõtja eksis 2000. a juulis teostatud mõõdistamisel piiripunktile nr 5 koordinaatide määramisel või paigaldas piirilõigul 5-6 otsenähtavuse puudumisel piirimärgi nr 5 kogemata kohta, mida arvestades piir kaevu ei poolita. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et nii P. kui X. kinnistu erastamisjärgse katastriüksuste plaani järgi (tl 10, 11) läbib piir kaevu. Kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt on hageja jätnud olulise ja asjakohase tõendi (19. veebruari X. katastriüksuse jagamise plaani) kohtule esitamata, ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja ei saa esitada dokumente, mis on kostja valduses. Kostja ringkonnakohtule esitatud X. katastriüksuse jagamise plaani järgi poolitab piir kaevu. Hageja ja kostja esitasid kinnistu ostumüügilepingu, hageja esitas kinnistu jagamise avalduse. Nimetatud lepingu lisaks on katastriüksuse plaanid, mille järgi poolitab piir kaevu. Kostja ei ole tõendanud, et lepingu lisaks oli ka X. katastriüksuse jagamise plaan. Kostja väited lepingus märgitud kinnisasja pindala kohta ei ole asjakohased, praeguse menetluse esemeks ei ole küsimus müüdud kinnistu lepingutingimustele mittevastamisest. Hageja esitas ringkonnakohtule J. X. maakatastrile esitatud avalduse. Avaldus ei sisalda ühtegi piiri puudutavat väidet, mistõttu ei tõenda nimetatud dokument asjaolusid, mis olid piiristamistööde aluseks. Kostja väited kaevu asukoha määramise vajaduse kohta ei ole asjakohased. Nõue on esitatud piiri määramiseks, kaevu asukoha muutumisele võrreldes katastriüksuste jagamise ajaga ei ole menetluses pooled tuginenud. Iseenesest on õige kostja ringkonnakohtus väljendatud seisukoht, et ka katastrijärgsed piirid omavad menetluses tähtsust. Ekslik on aga kostja väide, et müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisel kinnitas J. P. soovi lähtuda üksnes katastriüksuse plaanidel märgitud koordinaatidest (lepingu punktid 3.3 ja 3.4). Käibes puudub üldjuhul nii vajadus kui ka võimalus kontrollida erialateadmisi ning tehnilisi seadmeid nõudva mõõtmise õiguspärasust.
9.Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis.
Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus nii katastrimõõdistamise seletuskirjades, katastriüksuste plaanides ning ka maakasutuses on järgitud 2016 aastani katastriüksuse plaanilt tulenevast piirist, on maakohus õigesti rahuldanud hagi ning määranud kinnistute ühise piiripunkti. Maakohus on õigesti leidnud, et maakatastri andmete õigsuse eeldamiseks puudub õiguslik alus, seega ei ole põhjendatud kostja väited kinnistu omandamisele selle koordinaatide alusel. Katastriüksuse plaanil poolitas piir kaevu. Katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. Kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-67-12, p 24).
10.Kostja apellatsioonkaebuse viited AÕS § 129 lõike 2 eelduste puudumisele ei ole õiguslikult põhjendatud. Nimetatud sätte kohaldamine ei eelda kinnistute vahelist püsivat piiret, kohus on õigesti tuginenud senisele valduse ulatusele. Kostja esitatud piiriprotokollis on kirjeldatud piiri kulgemist ning märgitud, et piiripunktid on looduses tähistatud metalltorudega. Hageja on selgitanud, et kaevu kõrval olev raudtoru eemaldati tollaste naabrite kokkuleppel kaevu ümbrise renoveerimise käigus (tl 16), kostja ei ole sellele ühtegi põhjendatud vastuväidet esitanud. Kostja ei ole tõendanud apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et ta on menetluse ajal taotlenud tõenditega tutvumist ning talle ei ole seda võimaldatud. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse asendada kohtuotsuse avalikustamisel poolte nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoodi, sünniaega ega aadressi.
11.Maakohus on põhjendatult jätnud TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. alusel Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud kostja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad. Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.