Asjaõigus › Omandiasjad

Hagiavalduse kohaselt on hagejale kuuluv XXXXX kinnistu (XXX kinnistu) moodustatud 2001. aastal vahetult peale XXXXXX kinnistu (XXX kinnistu) erastamist selle jagamise tulemusena. Nimetatud kinnistute piirimärkide maastikule paigaldamine toimus kõik ühe mõõtmise käigus 2000. aastal. XXX ja XXX kinnistute piirile paigaldati piiri tähistamiseks kolm raudtoru (XXXXX katastriüksuse plaanil piiripunktid 2, 3 ja 4), millest tänaseni ühtegi säilinud ei ole. Erastaja J.P.i soovi arvestades paigaldati edaspidise kinnistu jagamise huvides täiendav piirimärk (metalltoru) selliselt, et piir jagab pooleks veekaevu (XXXXX kinnistu piiripunkt X ja XXXXXX kinnistu piiripunkt X). Kuna katastriüksuste moodustamisel oli tegemist hajaasustuse piirkonnaga, kus puudus ühisveevärk ja -kanalisatsioon, pidi kaev tagama mõlema kinnistu veevarustuse ja sihtotstarbelise kasutamise. Kinnistute vahele pole seni püsivat piiret ehitatud ning maakasutusel on lähtutud ca 15 aastat tagasi XXXXXX katastriüksuse jagamise käigus kokkulepitud piirist ja dokumentidest. Vaidlus piiri asukoha üle tekkis 25.05.2016, mil selgus, et kostja oli tellinud vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekti jaoks XXX katastriüksuse geodeetilise alusplaani, mille kohaselt ei paikne koordinaatide järgi XXXXX kinnistu piiripunkt X nii, nagu katastriüksuste jagamisel kokku sai lepitud ning plaanil ja seletuskirjas kajastatud. Kuna piirimärgid paigaldati maastikule vastavalt XXXXXX kinnistu tolleaegse omaniku J.P.i ja hageja soovile ning kanti hiljem ka katastriüksuse plaanile (plaanil poolitab piir selgelt kaevu), siis ei olnud hagejal kahtlust arvata, et piiripunktidele määratud koordinaatides võib olla eksimus. Samuti näitas veel 2016. aasta Maa-ameti geoportaalis olev ortofoto, et piir kulgeb läbi kaevu. Hageja pöördus XXX valla maanõuniku M.E. soovitusel piirimärkide taastamiseks A.U. poole, kes oli teostanud esialgse mõõdistuse. Kostjal selles osas vastuväiteid ei olnud. Maamõõtja taastas XXX kinnistuga külgneval lõigul piirimärgi vastavalt katastrimõõdistamise seletuskirjale, XXXXX ja XXXXXX kinnistu katastriüksuse plaanidele ja 2000. aastal mõõdistamise juures viibinud piirinaabrite ütlustele. Kostja ei nõustunud maamõõtja poolt taastatud piiri asukohaga XXXXX kinnistu piiripunktis X ega allkirjastanud piirlõigu kokkulepet ja mahamärkimise akti. Kostja lähtus ainult koordinaatidest ning väitis, et tema ostis XXXXXX kinnistu koordinaatide järgi ning tema kinnistu pindala väheneb, kui lähtutakse taastatud piirimärgist. Hageja märgib, et kinnistu koordinaatide järgi ostmise korral oleks kostja pidanud tellima piirimärkide taastamise juba selle omandamise ajal 2013. aastal, kuid seda ta teinud ei ole. Seega sai XXXXXX kinnistu ostmisel ja piiride looduses kättenäitamisel aluseks olla ainult katastriüksuse plaanil kujutatu. Ka tegelikus maakasutuses on lähtutud katastriüksuse plaanil kujutatud piiridest ja seletuskirjast ning kostja on sellist kinnistute valdamist aktsepteerinud. Seda kinnitab tema poolt 2013. aastal XXXX XXX/XXX elamu rekonstrueerimiseks tellitud projekt, mille asendiplaanil läbib piir kaevu. Kuna piir looduses on olnud paigas ca 15 aastat, siis ei muutuks XXXXX kinnistu piiripunkti X koordinaatide korrigeerimisel XXXXXX kinnistu tegelik valduse ulatus. 2016. aasta juulis pöördus kostja Maa-ameti kontrollmõõdistamise osakonna poole, et nad annaksid hinnangu maamõõtja poolt taastatud piirimärkide õigsuse osas. Maa-ameti 23.08.2016 vastuskirjas nr XXXX on välja toodud, et piiride taastamise käigus paigaldatud piiripunkt X vastab katastriüksuse plaanile ja seletuskirjale, kuid selle koordinaat on põhivõrgu suhtes lubamatu veaga (viga on 12 cm üle lubatu ehk kokku 62 cm). Vastuskirja kohaselt jääb katastriüksuste piiriandmeid arvestades kaevurake täielikult XXX katastriüksusele ja piiri asukoht kaevu ei poolita, kuigi seletuskirja järgi peaks poolitama, mistõttu on võimalik, et maamõõtja eksis 2000. aasta juulis teostatud mõõdistamisel piiripunktile X koordinaatide määramisel või paigaldas piirilõigul 5-6 otsenähtavuse puudumisel piirimärgi X kogemata kohta, mida arvestades piir kaevu ei poolita. Hageja märgib, et otsenähtavuse puudumist saavad tunnistada ka mõõtmise juures viibinud isikud. Tegemist oli võssa kasvanud alaga ning kaevu ümbritsesid metsikud kibuvitsad, millest osa on hageja tänaseni säilitanud. Peale Maa-ametilt vastuskirja saamist eemaldas kostja maamõõtja poolt taastatud piirimärgi X ja asus vaidlusalust maad hõivama. Alates vaidluse tekkimisest on hageja korduvalt püüdnud jõuda kostjaga kokkuleppele, kuid see pole õnnestunud. Algatatud maakorraldustoimingut ei ole ilma kostja nõusolekuta võimalik lõpetada ning maakatastris registreerida. Hageja selgitab, et kogu tema majapidamise veevarustus on rajatud lähtuvalt sellest kokkuleppest, et mõlema kinnistu pered saavad eluks vajaliku vee ühisest salvkaevust. Kostja majapidamise jaoks ei oma kaev nii suurt tähendust, sest neile on seatud nõudeks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumine ning praeguseks 2(5)

hetkeks on seatud selleks vajalik servituut ning ka kinnistusisene torustik veetud. Juhul kui hageja kaotab õiguse veehaardele, on ainukeseks võimaluseks liituda väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassiga ning maksta liitumistasu. Kuna hageja on teinud juba suured kulutused lokaalse ning hetkel toimiva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks, siis ei ole täiendavad kulutused mõistlikud ega ka lähiajal võimalikud. Kuivõrd kostja on korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult viidanud, et hagejal pole õigust veehaardele, omab piiri esialgsel kujul kindlaksmääramine hageja jaoks olulist rolli edaspidise elukvaliteedi tagamisel. Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja määrata kindlaks XXX ja XXX vaheline kinnisasja piir XXX piiripunktis X vastavalt A.U. poolt 05.07.2016 koostatud piirilõigu kokkuleppe ja mahamärkimise aktile. Hageja lisas hagiavaldusele koopiad XXXXX kinnistu ja XXXXXX kinnistu katastriüksuse plaanidest, katastriüksuse moodustamise seletuskirjast, kinnistusraamatu väljavõttest XXXXXX kinnistu omanike kohta, fotomaterjali valduse hõivamise kohta, GeoNik OÜ 27.05.2016 vastusest hagejale, 26.05.2016 elektronkirjast XXX valla maanõunikule ja ehitusnõunikule, 05.07.2016 piirilõigu kokkuleppe ja mahamärkimise aktist koos skeemiga, XXX asendplaanist, Maa-ameti 23.08.2016 vastuskirjast nr 11-7/16/13553-2 koos kontrollmõõdistamise joonisega, 10.10.2016 pöördumistest XXX valla ja kostja poole, 17.04.2017 elektronkirjast XXX valla ehitusnõunikule ja kostjale ning kostja vastustest, XXX valla maanõuniku 12.10.2016 vastusest, 10.02.2017 ettepanekust kostjale ning kostja 11.02.2017 vastusest sellele, kostja 20.04.2017 kirjast kaasomandi lõpetamiseks, XXX kinnistu geodeetilisest alusplaanist, Maa-ameti geoportaali ortofotost ja fotost piirdeaia rajamiseks kaevetööde alustamise kohta (tl 10-54). Kostja vastus Kostja ei võtnud hagi õigeks ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt ostis kostja XXXXXX kinnistu koos sinna kuuluvate rajatistega katastriüksuse plaani ja koordinaatide alusel. Kaevu kasutamise (poolitamise) soovi väljendava dokumendi on esitanud hageja, kuid sellist dokumenti, kust nähtuks, et hageja on ostnud kostjale kuuluvast kinnistust endale maad juurde sellisel määral, et kinnistu piir poolitaks kaevu, kostjal esitada ei ole. Samuti puudub pooltel kaevu kasutuskorda reguleeriv kokkulepe. Kuna hageja on ehitanud veehaarde raketest laiema kaevuümbrise ilma ehitusloata ning kaevuümbris poolitab kinnistu piire, tekitades kostjale kaasomandi talumise kohustuse, soovib kostja, et hageja likvideeriks oma ebaseadusliku ehitise kostja kinnistult. Kostja märgib, et on pakkunud hagejale nii servituudi seadmist kui veehaarde kasutuskorra seadmist, kuid hageja on neist pakkumistest keeldunud. Kostja lisas vastusele koopiad Maa-ameti 23.08.2016 vastuskirjast nr 11-7/16/13553-2 koos kontrollmõõdistamise joonisega, katastriüksuse moodustamise seletuskirjast, XXX kinnistu geodeetilisest alusplaanist ja XXXXXX kinnistu katastriüksuse plaanist (tl 72-81). 21.09.2017 kohtuistung Hageja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Maa erastamise ja jagamise ajal märgiti piir algselt maha looduses ning alles seejärel määrati piiripunktidele koordinaadid. Piirimärk pandi maha ka kaevurakke juurde. Piiri pole looduses nihutatud. Alles 2016. aastal selgus, et vaidlusaluse piiripunkti koordinaadid ei ole õiged. Hageja tellis piirimärgi taastamise, kuid kostja ei olnud sellega nõus. Kostja selgituse kohaselt ostis tema XXXXXX kinnistu väljamõõdetud koordinaatide järgi ja nende alusel kuulub kaev temale. Katastriüksuse moodustamise seletuskirja järgi jagatakse pooleks veekaev, mitte maa. Kaevu ongi kasutatud kahe kinnistu peale ühiselt, aga siiani ei ole räägitud maast. Kui koordinaadid on olnud 17 aastat muutumatud, siis praeguse hagiga tahetakse neid muuta 62 cm võrra. Sel juhul väheneks kostja kinnistu. Koordinaatide muutmisega tekitatakse kostjale kahju. Kohtu põhjendused

plaanidel on kaevu kujutatud katastriüksuste piiril asuvana ning tegelikus maakasutuses on kuni 2016. aasta kevadeni lähtutud katastriüksuse plaanil kujutatud piiridest ja seletuskirjast, rahuldab kohus hageja hagiavalduse ning määrab XXXXX kinnistu ja XXXXXX kinnistu ühise piiripunkti X (XXXXX kinnistu suhtes) asukohaks piiripunkti, mis on FIE A.U. poolt 05.07.2016 piirilõigu kokkuleppe ja mahamärkimise aktis tähistatud koordinaatidega XXX ja XXX. Kohus selgitab, et kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise ning ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2).

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.