Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: XXXX Eesti filiaal ja TM Mets OÜ sõlmisid 16.02.2017 liisingulepingu nr XXXX, millega TM Mets OÜ kohustus omandama Liisinguvõtja määratud müüjalt I.V.R Trans OÜ-lt harvesteri Komatsu 931. Nimetatud liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja OÜ APPLAFORD ES TRANSPORT & LOGISTICS

(pankrotis) käenduslepingu. Lisaks sõlmisid hageja ja XXXX teise käenduslepingu samast liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. XXXX Eesti filiaal ja TM Mets OÜ sõlmisid 17.02.2017 liisingulepingu nr XXXX , millega TM Mets OÜ kohustus omandama Liisinguvõtja määratud müüjalt I.V.R Trans OÜ-lt metsa väljavedaja Komatsu 865. Nimetatud liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja OÜ APPLAFORD ES TRANSPORT & LOGISTICS käenduslepingu. Lisaks sõlmisid hageja ja XXXX teise käenduslepingu samast liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Juunis 2017 sai hagejale XXXX kaudu teatavaks asjaolu, et samade seadmete ostmist on juba varasemalt finantseerinud LHV Pank AS. Hageja ütles 06.06.2017 kõik liisinglepingud erakorraliselt üles. Hageja nõudis ülesütlemise teates kostjatelt liisingulepingu esemeks oleva vara jääkmaksumuse tasumist. Kostjad jääkmaksumust hagejale tasunud ei ole. 04.12.2017 toimunud kohtuistungil võtsid kostjad hagi õigeks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3400 eurot, hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 4000 eurot. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtu hinnangul on hageja poolt tasutud riigilõivuga kantud kulud põhjendatud. Kohus ei nõustu hageja õigusabikulude 4000 euro suurusega. Hageja on menetluskulude nimekirjas välja toonud, et hagejal kulus kostjate esialgsele vastusele seisukoha koostamise peale 6 tundi. Hageja esitas 24.08.2017 seisukoha kostjate taotluste osas (tlk 138-142). Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas välja toodud ajaline maht 6 tundi põhjendamata ning kohus loeb menetlusdokumendi koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile kulunud aja loeb kohus põhjendatuks 3100 euro ulatuses. Hageja tunnihind on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnihind mõistlik ja põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse summas 7 150 eurot. Kohus selgitab hagejale, et tagatise tagastamise kohta tuleb hagejal esitada eraldi avalduse. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.