lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-276/8

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 16.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-18-276/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1195
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2018, Pärnu

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-18-276 R. K.i hagiavaldus E. K.i vastu vallasasja väljaandmise nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx xxx xx-xx, xxxx xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx; e-post xxx)

Kostja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxx abi Anneliis Räpo (e-post xxx)

elukoht

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata R. K.i hagiavaldus E. K.i vastu vallasasja väljaandmise nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-18-276 menetlus. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates

MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.06.01.2018 esitas R. K. Harju Maakohtusse hagi E. K.i vastu vallasasja väljaandmise nõudes. Hageja märkis hagiavalduses kostja elukohaks xxxxxxxx x, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx. Harju Maakohus 08.01.2018 jättis hagiavalduse menetlusse võtmata ning saatis hagiavalduse Pärnu Maakohtule, kellele asi allub. 31.01.2018 võttis Pärnu Maakohus R. K.i hagi menetlusse ning edastas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale.
2.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
13.02.2018 edastas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja palub, et kohus jätaks hageja nõude läbivaatamata, kuna see ei allu Pärnu Maakohtule. Kostja elab ja töötab xxxxx xxxxxxxxxx ning see asjaolu oli hagejale ka teada. Samuti leiab kostja, et hageja nõuded on aegunud. Kostja kinnitab, et sõiduk on kostja poolt välja ostetud ning kostja selle tegelik omanik. Viimaks selgitab kostja, et sõiduki väärtus ei ole täna enam 500 eurot. Kostja palub kohtul jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilasi nr 2-18-276

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega.
4.Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja 2).
5.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Kostja kinnitas, et ta elab ja töötab püsivalt xxxxx xxxxxxxxxx. Kostja on selle tõendamiseks esitanud kohtule väljavõtte xxxxx elanikeregistrist ning renditöö tööhõive kokkuleppe. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tuvastanud, et E. K. elab xxxxx xxxxxxxxxx ning asjas sõlmitud kompromissist nähtub, et hageja ja kostja ühise lapse K. K.i elukoht on samuti ema juures xxxxx xxxxxxxxxx. Lähtudes eeltoodust ei ole kostjal Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 1 järgi Eestis alalist elukohta. Eesti siseriiklikus õiguses sisaldub isiku elukoha mõiste määratlus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 sättes, mille kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse vastavalt TsÜS § 14 lg 4 sätestatule tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Elukoha omamine ja töötamine viitavad püsivale elukorralduslikule seotusele vastava riigiga. Kostja elukoht on küll Rahvastikuregistri andmetel Eestis, kuid kohtu hinnangul tuleb elukoha määratlemisel lähtuda faktilisest olukorrast, mitte registrilistest kannetest isiku kohta. Füüsiliselt kuskil elamist ei takista registrikannetes vastavate muutuste tegemata jätmine. Kohtu hinnangul on kostja piisavalt esitanud tõendeid selle kohta, et kostja elukoht on xxxxx xxxxxxxxxx ning asi allub xxxxx kohtule.
7.Kohus märgib täiendavalt, et Eesti kohtule alluks asi juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle (Brüssel I määruse uuesti sõnastatud art 26 lg 1). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 p-s 11 leidnud, et kui tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Käesoleval juhul on kostja esitanud vastuväite Eesti kohtualluvuse osas, sest asja on pädev lahendama xxxxx kohus.
8.TsMS § 200 lg 1 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed.

Tsiviilasi nr 2-18-276 Hageja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt. Tsiviilasjas x-xx-xxxx 19.05.2017 toimunud kohtuistungil, kus viibis ka hageja, sai hageja teada, et alates 27.04.2017 on kostja koos lapsega püsivalt xxxxxx. Samuti on hageja edastanud 25.01.2018 Pärnu Maakohtule e-kirja, milles märgib, et kostja ei täida sõlmitud kompromissi ning laps on toodud vaid korra 3,5 kuu jooksul Eestisse. Seega on hageja esitanud kohtule teadvalt valeandmeid kostja elukoha kohta, mistõttu võttis kohus ekslikult hagiavalduse menetluse ning pole välistatud kostjale seetõttu menetluskulude tekkimine.

9.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja R. K.i kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist eraldi määrusega. Kostjal on võimalik esitada menetluskulude nimekiri 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
10.Kohtutoimiku andmetel kostja 29.01.2018 tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Seega R. K.il tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohutle nõuetekohane avaldus hiljemalt 31.12.2020. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja