lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-16956/15

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 13.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-16956/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1196
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Meeli Kaur

Kohtujurist

Merilin Oldekop

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16956

Tsiviilasi

Xxx hagi Xxxvastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

Hageja

esindajad

vandeadvokaat Erik Lepikson

Xxx(isikukood

xxx),

lepinguline

esindaja

Kostja Xxx(isikukood xxx) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xxx hagi Xxxvastu võlgnevuse ja viivise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud Xxx kanda.
3.Määrata Xxxmenetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg 30 päeva pärast määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Xxx(hageja) esitas 13.11.2017 hagi Xxx(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 2015. a mais 20 000 eurot laenu ning 2015. a juunis täiendavalt 5500 eurot laenu. 28.05.2015 on pooled Helsingis allkirjastanud võlatunnistuse, milles kostja kinnitab 20 000 euro suuruse laenu saamist 28.05.2015. Hagiavalduse kohaselt on kostja Soome Vabariigi kodanik. Hageja on märkinud kostja elukohaks Xxx, Tallinn 13816. Kostja on laenust tagastanud 10 000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 15 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2741,26 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
2.22.11.2017 võttis maakohus hagi menetlusse ja saatis selle hageja poolt hagiavalduses märgitud kostja aadressile Xxx, Tallinn 13816 ning elektronposti aadressile xxx. Aadressilt Xxx, Tallinn 13816 tagastati menetlusdokumendid põhjusel, et antud isik ei ela sellel aadressil. Kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist elektronposti aadressilt xxx.
3.12.02.2018 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles kostja vaidleb vastu Eesti kohtualluvusele. Kostja leiab, et vaidlus allub Soome kohtule. Kostja on märkinud enda elukohaks Xxx.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
5.Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaoleva aadressi kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-179-14, p 10).
6.Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja 2).
7.Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus). Euroopa Liidu määrused omavad riigisisese õiguse (sh rahvusvahelise eraõiguse seaduse) suhtes prioriteeti. Kostja on oma elukohaks märkinud Xxx (tl 40-41). 06.12.2017 menetlusdokumendis on hageja enda elukohaks märkinud Xxx. Esitatud andmetel ei ole pooled Venemaa Föderatsiooni kodanikud.
8.Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende

kodakondsusest. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu hagi Eesti kohtusse. Kostja on esitanud vastuväite Eesti kohtualluvuse osas, sest asja on pädev lahendama Soome kohus. Kostjal ei ole Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 1 järgi Eestis alalist elukohta. Eesti siseriiklikus õiguses sisaldub isiku elukoha mõiste määratlus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 sättes, mille kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse vastavalt TsÜS § 14 lg 4 sätestatule tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Soomes reguleerib alalise elukoha kindlaksmääramist koduvalla seadus (soome keeles kotikuntalaki). Nimetatud seaduse § 2 kohaselt on isiku koduvald see vald, kus isik elab. Juhul kui isiku enda arusaamist oma koduvallast ei ole olnud võimalik välja selgitada, loetakse tema koduvallaks seda valda, kus tal on tihe side elusaseme, peresuhete jms vastavate asjaoludega. Hageja esitatud andmetel ega ka rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis elukohta, kus kostja alaliselt või peamiselt elab. Asjaolu, et kostja tegeleb Eestis äritegevusega, ei mõjuta kohtualluvuse määramist. Kohtu hinnangul on kostja isikuks, kelle alaline elukoht Soome õiguse järgi on Soomes ning asi allub Soome kohtule.

9.Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg 1 kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Poolte poolt allkirjastatud võlatunnistus on koostatud ja allkirjastatud Soomes. Pooled leppisid kokku, et kostja laenab hagejalt 20 000 eurot ja kostja kohustub laenu tagastama 31.08.2015 (tl 7, tõlge tl 15). Kohtu hinnangul on poolte kokkuleppest tulenevaks (võlatunnistuse järgi) ja Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg 1 mõttes asjaomaseks kohustuseks hageja poolt laenu andmine kostjale. Kuivõrd võlatunnistus on koostatud ja allkirjastatud Soomes, siis on ka kohustuse täitmise kohaks Soome ning tulenevalt Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg-st 1 võib sellisel juhul hagi esitada Soome kohtusse. Kohus märgib täiendavalt, et Eesti kohtule alluks asi juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle (Brüssel I määruse uuesti sõnastatud art 26 lg 1). Käesoleval juhul on kostja kohtualluvusele vastu vaielnud.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist eraldi määrusega. Kostjal on võimalik esitada menetluskulude nimekiri 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
11.Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel taotleda hagilt makstud riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja