Tsiviilasja nr Tsiviilasi Hagi hind Menetlusosalised esindajad
Asja lahendamine
ja
nende
Tartu Maakohus Susann Liin Tartu, 24. aprill 2025 Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post [email protected]) 2-24-122709 Aktiva Finance Group OÜ hagi V.L vastu 396 euro 29 sendi ja kõrvalnõuete saamiseks 760 eurot 39 senti Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX-i), lepinguline esindaja Pavel Butsenko (Julianus Inkasso OÜ, e-post XXX) Kostja V.L (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 05.11.2024 hagi V.L vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista V.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 666 eurot 36 senti, millest põhivõlg on 396 eurot 29 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja 05.11.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 240 eurot 7 senti.
3.Mõista V.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis 0,065% päevas põhivõlalt (396 eurot 29 senti) alates 06.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud V.L kanda.
5.Mõista V.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 465 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (465 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. V.L-ile toimetada kohtuotsus kätte Ametlike Teadannete vahendusel. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 12.06.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.L (kostja) vastu 450 euro 43 sendi saamiseks, tuginedes sellele, et kostja rikkus Elisa Eesti AS-ga (teenusepakkuja) sõlmitud liitumislepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu tekkisid teenusepakkujal tema vastu nõuded ning teenusepakkuja loovutas enda nõuded talle. Pärnu Maakohus tegi kostjale 17.06.2024 määrusega makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 04.10.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu Maakohus jättis hagi 10.10.2024 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja esitas 05.11.2024 hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 396 eurot 29 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 240 eurot 7 senti 19.04.2022–05.11.2024 eest ning alates 06.11.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni lepingujärgne viivis 0,065% päevas põhivõlalt (396 eurot 29 senti). Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud ning seadusjärgse viivise neilt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hagiavalduse järgi sõlmisid teenusepakkuja ja kostja 06.01.2021 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks liitumislepingu nr 10891678, 31.05.2021 AS Mobiil-ID lepingu nr 11011766 ning 04.07.2021 sõlmisid nad reisikindlustuse lepingu nr 11167540 (lepingud). Lepingute järgi osutas teenusepakkuja teenuse osutamise lepingu kohaselt kostjale teenuseid ning kostja kohustus nende eest tasuma vastavalt igakuistele arvetele. Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, kui ta jättis järjestikku kolm arvet tasumata (arve nr 2033225967 18.01.2022 (osaliselt), arve nr 2033553405 18.02.2022 ja arve nr 2033858809 18.03.2022). Kostja kohustuste rikkumise tõttu esitas teenusepakkuja kostjale 18.03.2022 ülesütlemisteatise ning kuivõrd kostja võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul hiljemalt 2
25.03.2022 ei tasunud, luges teenusepakkuja lepingu 26.03.2022 Teenusepakkuja loovutas enda nõuded kostja vastu 01.03.2024 hagejale.
ülesöelduks.
Hageja palub kostjalt välja mõista 666 eurot 36 senti, mis hõlmab: 396 eurot 29 senti põhivõlg nelja arve eest (maksetähtpäevad 18.01.2022– 18.04.2022); 30 eurot sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi (20.03.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 04.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 29.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot);
240 eurot 7 senti, mis on 05.11.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised põhivõlalt 396 eurot 29 senti; viivis 0,065% päevas põhivõlalt (396 eurot 29 senti) alates 06.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni; 772 eurot menetluskulud (245 eurot riigilõiv, 20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses, 507 eurot õigusabikulud).
3.Tartu Maakohus võttis 27.11.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kohus püüdis menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostjale kätte toimetada isiklikult, kuid edutult. Kuna hageja oli taotlenud menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist TsMS § 317 lg 1 kohaselt juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale dokumente kätte toimetada, luges kohus hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetatuks 29.03.2025 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Kohtuasja materjalide juures olevast õiendist nähtuvalt (dtl 103) tehti enne hagimaterjale kostjale avalikku kättetoimetamist järgmised toimingud:
21.11.2025 saadetud päring Tallinna Linnavaraametile. Kohtu andmetel on kostja elukohaks varasemalt olnud sotsiaalpind aadressil xxxxxxxxxxxxx/x– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX. Päringule vastati 22.11.2024, kostja sel aadressil ei elanud ja muid andmeid kostja kohta ei olnud. 18.11.2024 helistatud telefoninumbril XXX (rahvastikuregistris kehtiv alates 07.11.2023). Numbriga ei saanud ühendust. Samal numbril helistatud 05.12.2024. Soome telefoninumber +xxxxxxxxxxxxxxxx kehtiv alates 29.07.2022) ei olnud kasutusel. xxxxxxxx (rahvastikuregistris kehtiv alates 28.02.2018) numbriga ei saanud ühendust. XXX (kehtiv alates 04.05.2016) ei saa ühendust. 27.11.2024 AET-i kaudu kättetoimetatavaks tehtud. Helistatud ühise lapse ema K. P. telefoninumbril XXX 18.11.2024, 03.12.2024 ja 28.01.2025. Telefon kutsub, kuid pannakse kinni. 03.12.2025 saadetud kostjale teavitus Facebooki vahendusel. Kostja ei ole vastanud. Rahvastikuregistrist ei nähtu lähedasi, Maksu- ja Tolliameti andmebaasis ega töötamise registris (MTA, TÖR) uusi andmeid ei ole. 30.12.2024 saadetus päring Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveameti andmekogu kohaselt on seisuga 01.01.2024 isiku elukohana nimetatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x–xxx ja telefonina XXX. Uut infot ei selgunud. 29.01.2025 tehtud päring Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja sideasutustele. 30.01.2025 tehtud päring krediidiasutustele. Uut infot päringutest ei selgunud.
3
06.03.2025 e-kirjale aadressil XXX ei vastanud. 13.03 telefoninumber XXX teenuse kasutamine ebaõnnestus, +xxxxxxxxxx ei ole kättesaadav, xxxxxxx ei vasta ja pannakse kinni, XXX kutsuma ei hakka, kinnine toon.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus lähtub sellest, et hageja on hagiavalduses märkinud, et ta soovib, et vajadusel toimetaks kohus kostjale hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 kohaselt kätte avalikult ning asi lahendataks tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 kohaselt ka siis, kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada. Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 444 lg 3 alusel ilma põhjendava osata.
5.Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda ning määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja on esitanud hagiavaldusega koos menetluskulude nimekirja (dtl 25), milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 772 eurot, mis hõlmab: 245 eurot riigilõiv (180 + 65) 20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 507 eurot õigusabikulud (3 × 169) Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud menetluskulud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja kinnitas, et nii hageja kui hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslased, mistõttu on neil õigus saada käibemaksu tagastust ning lepingulise esindaja arve on seetõttu arvestatud TsMS § 172 lg 10 järgi käibemaksuta.
6.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 245 eurot (180 + 65), selle tasumise kohustus tuleneb seadusest. Samuti 20 eurot, mis on menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, mida hagejal on õigus nõuda TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 järgi. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 järgi hagimenetluse kulude hulka.
7.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, 4
keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
8.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu kaks tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega ning põhjendatud ajakulu kaks tundi hõlmab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja analüüsimist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning dokumentide esitamist kohtule.
9.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 465 eurot (riigilõiv 245 eurot + kiirmenetluse kulu 20 eurot + esindajakulu 200 eurot). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
10.Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.