2.Mõista kostjalt XXXX välja ühiselt XXXX ’i (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) kasuks käsundita asjaajamisel tehtud kulutused summas 3575 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja XXXX kanda. 3.2 Mõista kostjalt XXXX hageja XXXX kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 325 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline
2-17-17875 taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXXX esitas Harju Maakohtule 28.11.2017 hagi XXXX vastu käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste 3575 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista välja kostjalt ühiselt XXXX’i (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) kasuks käsundita asjaajamisel tehtud kulutused summas 3575 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.24.10.1997 sõlmiti hageja ja kostja vahel abielu, kuid pooled ei sõlminud abieluvaralepingut ning nende vahel oli abielu kestel varaühisus. Abielu kestel soetasid hageja ja kostja korteriomandi aadressil XXXX. Korteriomand oli soetatud perekonna huvides ning läks hageja ja kostja ühisomandisse. Korteriomandi ostmiseks sõlmiti hageja ning AS-i Hansapank (AS Swedbank) vahel laenuleping nr XXXX laenulimiidiga 61 817 eurot. Laenulepingu tagatiseks seati elamumaale hüpoteek summas 1 110 000 krooni (70 941,93 eurot). Alates 16.01.2012 sooritas laenumakseid jooksvalt XXXX’i isa XXXX. Kokku on ta tasunud ajavahemikus 16.01.2012 kuni 16.10.2014 AS-le Swedbank 8550 eurot. XXXX tasus laenumakseid olemata laenulepingus kohustatud isik, et vältida panga nõude pööramist oma poja ning kostja kinnisasjale. Laenulepingu pooled ise polnud piisaval määral võimelised laenumakseid sooritama. XXXX tegeles kostja huvides, kuna laenulepinguga soetatud kinnisasjal lasus panga hüpoteek ning laenulepingu poolte maksevõimetuse tõttu oleks XXXX’i tegevuse olemata jäämisel panga nõue kostja ning XXXX’i poja vastu pööratud kinnisasjale. XXXX näol on tegemist käsundita asjaajajaga. XXXX polnud kohustatud laenumakseid sooritama tulenevalt lepingust või seadusest.
3.Varaühisuse põhimõtte kohaselt kannavad abikaasad ühiskohustusi võrdsetes osades. Käsundita asjaajaja ehk hageja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikuks täies ulatuses, kuna laenumaksete sooritamisega toetas ta endale lähedast isikut. Kuna pool XXXX’i sooritatud laenumaksetest oli ühiskohustusena hõlmatud kostja kohustusest AS Swedbank ees, võib XXXX nõuda kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist pooles ulatuses, st summas 4275 eurot (8550/2=4275). XXXX on kahjuks surnud 28.06.2015 ning XXXX’i rahaline nõudeõigus kostja vastu on üle läinud XXXX’ile ja XXXX’le, kuna viimased on XXXX’i pärijad pärimisseaduse alusel. XXXXile ja XXXX on ühisvõlausaldajad. Tsiviilasjas nr 2-14-60114 on tehtud kohtuotsus, mis on seotud ühislaenu jäägi jagamisega seisuga 27.05.2014. Seega nõuab hageja käsundita asjaajamisel tehtud kulutusete hüvitamist perioodil 16.01.2012 kuni 27.05.2014 summas 3575 euro (1/2 üldsummast 7150 eurot), mis ei olnud ning ei ole seotud tsiviilasjas nr 2-14-60114 lahendatud nõudega.
4.23.01.2018 esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles jääb oma nõude juurde. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et käsundita asjaajamisega seotud asjad on seotud esitaja isikuga ja seega ka lahutamatud temast. Õigused ja kohustused, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna, on näiteks ettevõtte juhatuse liikme positsioon, töölepingujärgsed töötaja kohustused või
2 (8)
2-17-17875 mittevaralise kahju nõue. Hageja on seisukohal, et käsundita asjaajamisest tulenev nõudeõigus on selline õigus, mis võib üle minna ja tegelikult läheb üle ühelt isikult teisele. Antud juhul läks selline nõudeõigus pärandajalt (XXXX’ilt) üle pärijatele (XXXX’ile ja XXXX’le).
5.Vaidlust ei ole selle üle, et korteriomandi (hageja ja kostja ühisvara) ostmiseks sõlmiti hageja ning AS-i Hansapank (AS Swedbank) vahel laenuleping nr XXXX. Järelikult laenukohustused, mis tulenevad laenulepingust nr XXXX on ühiskohustused perekonnaseaduse mõttes. Alates 16.01.2012 on laenumakseid jooksvalt sooritanud XXXX. XXXX tasus laenumakseid olemata laenulepingus kohustatud isik, et vältida panga nõude pööramist oma poja ning kostja kinnisasjale. Kuna tegemist oli ühiskohustusega perekonnaseaduse mõttes, siis järelikult vastas selline asjaajamine soodustatu (sh kostja) huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikuks täies ulatuses, kuna laenumaksete sooritamisega toetas ta endale lähedast isikut.
6.Hageja jaoks on arusaamatu, kust on kostja saanud sellised andmed, et XXXX’il puudus kavatsus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Kostja peab oma väiteid tõendama, vastasel juhul on tegemist paljasõnalise väitega. XXXX’il oli piisavalt aega oma nõude esitamiseks kostja vastu. See, et XXXX ei ole isiklikult pöördunud kostja poole, ei tähenda automaatselt, et tal sellist kavatsust ei olnud. Hoopis vastupidi - XXXX avaldas pidevalt oma abikaasale XXXX’le, et soovib esitada vastava nõude kostja vastu. Hageja on seisukohal, et asja lahendamiseks ei oma tähtsust, kas XXXX’il oli eluajal soov nõuda kostjalt käsundita asjaajamise eest kulutuste hüvitamist või mitte. Olukorras, kus selline nõudeõigus (käsundita asjaajamisest nõudeõigus) on pärijatele üle läinud, läks pärijatele üle ka õigus otsustada kas ja millal vastava nõude esitada.
7.Seoses tsiviilasjaga nr 2-14-60114 selgitas hageja, et hageja ja kostja abielu lahutati 30.03.2009. Pärast abielu lahutamist ei olnud hageja ja kostja võimelised korteriomandi soetamiseks võetud laenu tagasi maksma, mistõttu ütles pank lepingu üles ning hageja ja kostja suhtes algatati täitemenetlus. Täitemenetluse käigus võõrandati korteriomand aadressil XXXX. Võõrandamisest saadud rahaga tasuti võlgnevus AS Swedbank ees osaliselt. Seisuga 27.05.2014 ehk pärast kinnistu võõrandamist oli hageja võlgnevus (laenujääk koos sissenõudekuludega) 9450 eurot. Pärast kinnistu võõrandamist pole kostja tasunud laenu tagasimakseid. Hageja leidis, et antud olukorras oli seaduslik ja otstarbekas jätta laenukohustuse selle abikaasa kanda, kes siiamaani on faktiliselt tagasimakseid teostanud (s.o hageja), mõistes teiselt abikaasalt (s.o kostja) laenu maksva abikaasa kasuks välja hüvitise 50% laenu maksva abikaasa kanda jäänud laenukohustuste kogusummast. Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-14-60114 hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4725 eurot. Kostja ei ole kohtuotsust täitnud.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja esitas 25.12.2017 vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista hagi ja leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata ning jätta kohtukulud hageja kanda. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja soetasid korteriomandi ja puudub vaidlus ka selle osas, et XXXX teostas ajavahemikul 16.01.2012 kuni 16.10.2014 väljamakseid AS-le Swedbank summas 8550 eurot. Kostja leiab, et hagejal puuduvad õiguslikud alused hagi esitamiseks.
3 (8)
2-17-17875
9.Kostja on seisukohal, et käsundita asjaajamisega seotud asjad on seotud esitaja isikuga ja seega ka temast lahutamatud. Pärandi vastuvõtmisega satub pärija täpselt samasse õiguslikku positsiooni, mis oli pärandajal surma hetkel. Pärandajal XXXX’il ei esinenud kostja suhtes võlaõiguslikke pretensioone. Kostjale teadaolevalt puudus XXXX’il kavatsus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Vastupidise tõendamiseks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Seega, kui asjaoludest nähtuvalt ei olnud asjaajamisele asumisel käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal kulutuste hüvitamise nõudeõigust.
10.Maksete tasumist ei saa pidada piisavaks tõendiks, et XXXX’i tegevuses esinevad käsundita asjaajamise tunnused. Tegemist on hõimlase poolt hooliva käitumisega. Aidates noort peret rasketel aegadel ei saa pidada võõra asja ajamiseks. Käesolevas asjas jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tugineb hageja. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et temal on XXXX’i selgelt väljendatud soov nõuda kostjalt käsundita asjaajamise eest kulutuste hüvitamist. Käesoleval ajal on võimatu tuvastada, kelle kasuks konkreetselt XXXX tegutses, kuna isik on kahjuks surnud. Kostja on seisukohal, et XXXX’i väljamaksed on teeninud XXXX’i huve, kuna kostja elas nimetatud korteriomandis vaid ühe aasta ja mis sellest omandist on käesolevaks hetkeks saanud, kostja ei tea. Hageja kasutas omandit ainuisikuliselt.
11.Käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid kohustusi ja kohustada teda selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud. Kostja ei ole XXXX’i tegevust käsundita asjaajamises heaks kiitnud. Esitatud hagis puuduvad tõendid, mis viitaksid, et XXXX tegutses kostja huvides. Kõnealusel juhul heakskiitu (nõusolekut), mis on antud pärast käsundita asjaajamise alustamist, ei ole. Seega leiab kostja, et antud hagi on perspektiivitu ja tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas esitas hagiavalduse ainult XXXX. Kostja on seisukohal, et käesolevas asjas saavad hagi esitada kaaspärijad, kelleks on Maria ja XXXX. 29.01.2018 seisukohas jäi kostja oma esialgse vastuse juurde ning palub jätta XXXX ’i hagi rahuldamata ning kõik kohtukulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 33, tl 39). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada ja põhjendab seda alljärgnevalt.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja soetasid abielu ajal (abielu tõend, tl 4) korteriomandi, mis läks hageja ja kostja ühisomandisse. Korteriomandi ostmiseks sõlmiti 05.05.2006 hageja ja AS-i Hansapank (AS Swedbank) vahel laenuleping nr XXXX ja tagatiseks seati elamumaale hüpoteek summas 1 110 000 krooni (70 941,93 eurot) (lepingud, tl 4 pöördel10). Samuti puudub vaidlus selle üle, et XXXX on tasunud eelpool toodud laenulepingu alusel makseid ajavahemikus 16.01.2012 kuni 16.10.2014 AS-le Swedbank kokku summas 8550 eurot (konto väljavõte, tl 12-13 pöördel). XXXX suri 28.06.2015 ning tema kaaspärijateks on XXXX ja XXXX (tl 25).
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
4 (8)
2-17-17875 Hageja on esitanud kostja vastu käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõude summas 3575 eurot, mille palub välja mõista ühiselt XXXX’i ja XXXX kasuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on pooltevahelise võlasuhte olemasolu. Hagi kohaselt tuleneb kostja kohustus XXXX’i pärijatele raha maksmiseks lepinguvälisest võlasuhtest, s.o käsundita asjaajamisest. Kohus kontrollib, kas hageja nõue võib tuleneda VÕS §-st 1023.
15.VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
16.Käesolevas asjas on hageja XXXX, olles abielus kostja XXXX’iga, sõlminud laenulepingu, mille alusel omandasid pooled ühisvarasse korteriomandi. Hageja selgitab, et kuivõrd pooled ei olnud võimelised laenumakseid tasuma, siis tasus hageja isa XXXX need nende eest kokku summas 8550 eurot. Hageja on seisukohal, et kuna pool XXXX’i sooritatud laenumaksetest oli ühiskohustusena hõlmatud kostja kohustusest AS Swedbank ees, võib XXXX nõuda kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist pooles ulatuses, st summas 4275 eurot. Hageja leiab, et XXXX tasus laenumakseid olemata laenulepingus kohustatud isik, et vältida panga nõude pööramist oma poja ning kostja kinnisasjale. Hageja arvates XXXX tegeles ka kostja huvides, kuna laenulepinguga soetatud kinnisasjal lasus panga hüpoteek ning laenulepingu poolte maksevõimetuse tõttu oleks XXXXi tegevuse olemata jäämisel oleks panga nõue kostja ning XXXXi poja vastu pööratud kinnisasjale. Kostja on seisukohal, et pärandajal XXXX’il ei esinenud kostja suhtes võlaõiguslikke pretensioone ja XXXX’il puudus kavatsus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Samuti ei ole kostja XXXX’i tegevust käsundita asjaajamises heaks kiitnud ja kostja arvates puuduvad tõendid, mis viitaksid, et XXXX tegutses kostja huvides. Kostja hinnangul on võimatu tuvastada, kelle kasuks konkreetselt XXXX tegutses, kuid samas leiab, et XXXX’i väljamaksed on teeninud XXXX’i huve, kuna kostja elas laenuga ostetud korteriomandis vaid ühe aasta.
17.Riigikohus on 15.01.2015 lahendis nr 3-2-1-118-14 p-s 15 selgitanud, et poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest. Kohus leiab, et XXXX on sooritanud teiste isikute kasuks laenumakseid ja ta polnud kohustatud laenumakseid sooritama tulenevalt lepingust või seadusest, samuti puudus tal õigus või kohustus tegu teha. Seega on täidetud käsundita asjaajamise eeldused, et käesolevas asjas on tegemist teise isiku kasuks millegi tegemise ehk võõra asja ajamisega ning asjaajamine peaks olema toimunud ilma seadusest või lepingust tuleneva õiguse või kohustuseta tegu teha. Kohus nõustub hagejaga, et XXXX tegeles ka kostja huvides, kuna laenulepinguga soetatud kinnisasjal lasus panga hüpoteek ning laenulepingu poolte maksevõimetuse tõttu oleks XXXX ’i tegevuse olemata jäämisel panga nõue kostja ning hageja
5 (8)
2-17-17875 vastu pööratud kinnisasjale. Väide, et kostja elas väidetavalt ostetud korteriomandis vaid ühe aasta (mida kostja ei ole tõendanud), ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuivõrd tegemist oli poolte ühisvaraga. Kuna pooled ei vaidle, et laenukohustuse näol oli tegemist ühiskohustusega, siis järelikult vastas selline asjaajamine soodustatu, s.o nii hageja kui ka kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.
18.Kostja leiab, et ei ole andnud heakskiitu (nõusolekut) pärast käsundita asjaajamise alustamist. Kohus märgib, et käsundita asjaajamist saab VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes heaks kiita mh kaudse tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes (vt nt Riigikohtu 05.11.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14 p 13). Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, millest nähtuks, et ta ei olnud nõus XXXX’i poolt laenumaksete sooritamisega ja seetõttu saab kostja tegevusest kohtu arvates kaudse tahteavaldusena järeldada asjaajamise heakskiitmist VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes. Riigikohtu 15.05.2013. a otsuse tsiviilasjas nr 3-21-57-13, p 12 kohaselt on käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 järgi tegemist siis, kui isik teeb midagi teise isiku, s.o soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse või pannud kohustuse tegu teha. Seega saab õigussuhte kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks, kui isik ajab teise isiku asja, olemata selleks lepingu või seaduse järgi kohustatud. Käsundita asjaajaja võib täita kolmanda isikuna teise isiku kohustuse (VÕS § 78) või teha muu teo teise isiku kasuks. Eelnevalt tuvastatud asjaoludel leiab kohus, et XXXX’i käitumist saab kvalifitseerida kui käsundita asjaajamist ja XXXX on käsundita asjaajaja VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes.
19.Kostja esitas seisukoha, et käsundita asjaajamisega seotud nõue on seotud esitaja isikuga ja seega on see ka temaga lahutamatult seotud. Hageja nimetatuga ei nõustunud ja leidis, et kostja on seadust valesti tõlgendanud ning käsundita asjaajamisest tulenev nõudeõigus on selline õigus, mis võib üle minna ja läkski üle ühelt isikult teisele. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Isiku surma korral läheb surnud isiku vara (pärand) pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi üle pärijatele. PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Hageja on esitanud kohtule pärimistunnistuse nr 2810 (tl 25), mille kohaselt on XXXX’i vara pärijateks XXXX ja XXXX, kes on seega surnud pärandaja õigusjärglasteks. Kohus leiab, et käsundita asjaajamisest tulenev nõudeõigus saab pärandajalt pärijatele üle minna, kuna see nõudeõigus ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõude puhul on tegemist võõrandatava õigusega, sh on seda ka võimalik pärandada.
20.PärS § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 1 ja kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti ning kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust. Kostja hinnangul saavad hagi esitada kaaspärijad XXXX ja XXXX ühiselt, kuna kaasomanike vahel on kõik õigused ja kohustused võrdsed. Hageja omakorda viitas VÕS §-le 72 ning leidis, et XXXX ja XXXX on ühisvõlausaldajad. VÕS § 72 lg 1 sätestab, et kui mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt, on võlgnikul õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt. Kui sama jagamatu kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, võib iga võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt, kui võlausaldajad ei ole solidaarvõlausaldajad (VÕS § 72 lg 2). Iga ühisvõlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas võlgnetava
6 (8)
2-17-17875 eseme hoiustamist või müüki, üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt. Muud asjaolud, mis puudutavad üksnes ühte ühisvõlausaldajat, ei kehti teiste ühisvõlausaldajate suhtes (VÕS § 72 lg 3). Kohus nõustub hagejaga, et XXXX ja XXXX on ühisvõlausaldajad ning hagejal oli käesolevas asjas õigus esitada hagi, kuivõrd hagis taotletakse käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist kaaspärijatele ühiselt.
21.VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. VÕS § 1023 lg 3 sätestab, et kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16 p-s 32 leidnud, et nõudeid VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 järgi ei ole, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks (VÕS § 1018 lg 2 ja § 1026 lg 1) või kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist (VÕS § 1023 lg 3) (vt Riigikohtu 15.01.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 17; 08.04.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-15, p 14; 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 12).
22.Kostja on seisukohal, et pärija satub pärandi vastuvõtmisega täpselt samasse õiguslikku positsiooni, mis oli pärandajal surma hetkel. XXXX’il ei esinenud kostja väitel kostja suhtes võlaõiguslikke pretensioone ja kostjale teadaolevalt puudus tal kavatsus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist ning vastupidise tõendamiseks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Hageja on seisukohal, et kostja pole tõendanud, et XXXX’il puudus kavatsus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Hageja hinnangul ei oma asja lahendamiseks tähtsust, kas XXXX’il oli eluajal soov nõuda kostjalt käsundita asjaajamise eest kulutuste hüvitamist või mitte. Olukorras, kus selline nõudeõigus (käsundita asjaajamisest nõudeõigus) on pärijatele üle läinud, läks pärijatele üle ka õigus otsustada, kas ja millal vastava nõude esitada. Pärimise teel saadud nõude esitamine on kaaspärijate valik ja soov, mistõttu ei oma asjas tähtsust, kas XXXX oleks nimetatud nõude esitanud või mitte. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1023 lg 1 käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist. Kohus märgib, et kuigi kostjal ja XXXX’il ei olnud kokkulepet, kuidas ja mil viisil kulutused hüvitatakse, ei saanud sellest järeldada, et XXXX ’i poolt tasutud laenumakseid ei tule üldse hüvitada.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud ning hageja nõue käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste väljamõistmiseks tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel rahuldada. Pärandaja XXXX on teinud kulutusi laenulepingujärgseteks makseteks ajavahemikus 16.01.2012 kuni 16.10.2014 AS-le Swedbank kokku summas 8550 eurot, millest pool oli ühiskohustusena hõlmatud kostja kohustusest AS Swedbank ees, mistõttu võis hageja nõuda kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist pooles ulatuses, s.o summas 4275 eurot. Hageja taotleb hagiavalduses kulutuste hüvitamist väiksemas summas, s.o 3575 eurot (vt tl 24 pöördel). Hageja selgitab, et tsiviilasjas nr 2-14-60114 on tehtud kohtuotsus, mis on seotud ühislaenu jäägi jagamisega seisuga 27.05.2014.a. Seega käesolevas asjas nõuab hageja hüvitada käsundita asjaajamisel tehtud kulutused perioodil 16.01.2012 kuni 27.05.2014 summas 3 575 euro (1/2 üldsummast 7150 eurot), mis hageja kinnitusel ei olnud ning ei ole seotud tsiviilasjas nr 2-1460114 lahendatud nõudega. Kostja hageja nõutava summa suuruse ja perioodi osas vastuväiteid esitanud ei ole. Seega mõistab kostjalt XXXX välja ühiselt XXXX ’i ja XXXX kasuks käsundita asjaajamisel tehtud kulutused summas 3575 eurot.
7 (8)
2-17-17875
24.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5).
25.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
26.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Vastavalt riigilõivuseadusele kuulus hagilt hinnaga kuni 4000 eurot tasumisele riigilõiv summas 325 eurot. Kohtutoimikust nähtuvalt tasus hageja 10.04.2015 maksekorraldusega hagiavalduselt nõutava riigilõivu (tl 11). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 325 eurot. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 325 eurot. Muude menetluskulude olemasolu toimikust ei nähtu ning hageja ei ole esitanud kohtu poolt antud tähtaegadeks (vt tl 27, tl 40 pöördel) ka oma menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 325 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
27.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.