2-17-14807
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2018. a Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-17-14807
Tsiviilasi
XXX’a avaldus RJJ Holding OÜ pankroti väljakuulutamiseks Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Võlausaldaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Võlgnik: RJJ Holding OÜ (registrikood 12881299, asukoht Lõõtsa 2, 11415 Tallinn; juhatuse liige Reido-Olavi Jaam, isikukood XXX, elukoht XXX, Tallinn, e-post [email protected]) Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts (IK XXX, asukoht Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; tel. 5026 222; faks 660 1761; e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
22. jaanuar 2018. a.
Resolutsioon
Truutsile. Väljamakse teostada OÜ-le Autente B2C (registrikood 14305499, arvelduskonto EE642200221067364526, Swedbank AS). Menetlusosaliste menetluskulud
RJJ Holding OÜle ei ole edastatud TVK otsust seega puudub RJJ Holding Oül ametlik otsus antud vaidluse kohta. Otsuse kätte toimetamisel kaebab RJJ Holding OÜ otsuse edasi. Kohtutäituri poolt edastatud info, et täitedokumendid on edastatud tähitud kirjaga ei vasta tõele, samuti puuduvad tõendid, et kohtutäitur oleks dokumendid saatnud. Ametlikes teadaannetes puudub info antud täitemenetluse alustamise kohta. Kuna täitedokumente ei ole edastatud ega AT avaldatud siis puudub põhjus maksejõuetuse välja kuulutamiseks. Sissenõudja ei ole esitanud nõuetele ja allkirjastatud pankrotihoiatust ettevõttele. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 8 984,02 eurot, vara puudub. Võlgniku kohustus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees moodustab 674,65 eurot, endiste töötajate ees 3 577,50 eurot, võlgnevus tarnijatele moodustab 4 731,87 eurot. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingu maksejõuetus tekkis 2016. aastal, kui võlgniku teenuseid müüdi väga vähesel määral. Võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2017. a suvel, mil võlgnik ei suutnud maksta töötajate töötasusid ning lõpetas tegevuse. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige Reido-Olavi Jaam on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liikmel Reido-Olavi Jaam’al on kehtiv seos ka Teeme Projekt OÜ-ga (registrikood 11519254, pankrotis) ja Teeme Transport OÜ-ga (registrikood 12378985, pankrotis). Kohtu hinnangul on juhatuse liige oma kohustusi rikkunud tahtlikult, kuivõrd korduvates pankrotimenetlustes osalemise tõttu on juhatuse liige teadlik oma äriseadustikus ning pankrotiseaduses sätestatud kohustustest. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse esitamata. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige Reido-Olavi Jaam on rikkunud PankrS § 85 lg 1 ja § 87 lg 1 sätestatud kohustusi ning ei ole täitnud oma teabeandmise kohustust, siis ei ole võimalik kindlaks teha maksejõuetuse tekkimise täpseid põhjuseid. Raamatupidamise ja juhtimise dokumentatsiooni ei ole ajutisele haldurile esitatud, nende asukoht on väidetavalt juhatuse liikme kodus. Maksejõuetuse põhjus on PankrS § 22 lg 5 tähenduses muu asjaolu. Haldur ei välista dokumentide puudumise tõttu raskete juhtimisvigade olemasolu või kuriteo tunnuste olemasolu võlgniku juhatuse liikme tegevuses. 3(4)
Ajutise halduri aruande kohaselt ei esitanud võlgnik ajutisele haldurile raamatupidamisdokumente. Samuti on registripidajale esitamata majandusaasta aruanded alates 2015. aastast. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatus ei ole esitanud registripidajale alates 2015. aastast majandusaasta aruandeid, võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Kuna puudub raamatupidamisdokumentatsioon, siis on olemas võimalus, et selle olemasolul ja ajutise halduri valdusesse jõudmisel võivad ilmneda asjaolud, mis toovad välja tagasivõitmise alused või vara tagasinõudmise võimalused. Juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõuete esitamise võimalused vajaksid täiendavat analüüsi pankrotimenetluse käigus. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 765 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 2 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. PankrS §§ 23, 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 767 eurot ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul on rahalised vahendid puuduvad, seega kuulub PankrS § 150 lg 4 § TsMS § 172 lg 3 alusel riigi arvelt Jüri Truutsile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Reido-Olavi Jaam’ale. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja XXXa menetluskulu moodustab riigilõiv 10 eurot. Tulenevalt Pankrs § 150 lg 4 4(4)
jätab kohus võlausaldaja menetluskulu täies ulatuses võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
5(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.