Xxxxhagi OÜ Balti Teenused vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, e-post xxxx); Kostja: OÜ Balti Teenused (registrikood 11517930, asukoht Olevimägi 16, 10123 Tallinn ); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Liisi Kents (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus Xxxxhagis OÜ Balti Teenused vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks.
2.Tagastada riigilõiv 62,50 eurot Xxxxarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Välja mõista Xxxx OÜ Balti Teenused kasuks menetluskulud 1 620 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
5.Kohtumääruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on Xxxx hagi OÜ Balti Teenused vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks.
2.15.01.2018 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hageja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.23.01.2018 esitas kostja enda seisukoha, milles ei vaidle hagist loobumisele vastu, kuid palub kostja menetluskulud hagejalt välja mõista summas 1 620 eurot.
4.06.02.2018 esitas hageja enda seisukoha, milles jääb 15.01.2018 esitatud seisukohtade juurde. Hageja märgib seoses kostja menetluskuludega, et menetluskulud ei tohiks ületada hagihinda ning kostja 23.01.2018 seisukoha kolmas lehekülg on seisukoht menetluskulude osas, mis ei peaks kuuluma hüvitamisele.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus Xxxx hagis OÜ Balti Teenused vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks tuleb lõpetada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lõpplahendit teinud, on hagejal TsMS § 429 lg 1 alusel õigus hagist loobuda. TsMS § 429 lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et TsMS § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmise, puuduvad.
7.Kohus selgitab, et TsMS §-s 432 kohaselt menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
8.Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 2 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses hagist loobumisega. Hageja on hagiavalduse esitamise tasunud riigilõivu 125 eurot. Hageja taotlusel kuulub Xxxx arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot.
9.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-28-12 p-s 15 märkinud, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu 28. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).
10.Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt oleks kohtul võimalik jõuda arusaamani, et kostja on hageja nõude kohtumenetluse ajal rahuldanud (TsMS § 168 lg 5). Samuti lähtub kohus asjaolust, et kohus on juba 25.08.2017 määruses hagejale selgitanud, et hageja nõue ei ole perspektiivikas ning teinud ettepaneku hagist loobumiseks (tlk 70-71). Hageja jätkas vaatamata kohtu antud selgitustele täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamist ning seeläbi menetluskulude suurendamist. Kohtu hinnangul ei esine ka TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eelduseid, kuna esitatud asjaoludest ei
ilmne, et kostja oleks käesolevas asjas põhjustanud hageja poolt kohtusse pöördumise vajaduse. Hagejal on käesolevas asjas lepinguline esindaja ning vaatamata asjaolule, et kostja oli hagejale varasemate aastate vältel tasu maksnud, oli hagejal enne kohtusse pöördumist võimalik viia läbi õiguslik analüüs, kas hageja nõue on sisuliselt põhjendatud. Seega on põhjendamatu hageja väide, et antud tsiviilasi oli põhjustatud kostjast.
11.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud, mis koosnevad lepingulise esindaja kulust summas 1 620 eurot.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 06.06.2017 kliendiga suhtlemiseks, materjalide läbitöötamiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 1 tund ja 20 minutit, 07.06.017 vastuse koostamiseks 4 tundi ja 20 minutit (tlk 43-45), 09.08.2017 hageja 17.07.2017 seisukohaga tutvumiseks 20 minutit (tlk 50-51), 10.08.2017 seisukoha koostamiseks hageja 17.07.2017 seisukohale 4 tundi ja 30 minutit (tlk 65-68), 28.08.2017 Harju Maakohtu 25.08.2017 määrusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks 20 minutit (tlk 70-71), 08.09.2017 hageja 07.09.2017 dokumendiga tutvumiseks 10 minutit (tlk 7374), 25.09.2017 seisukoha koostamiseks hageja 07.09.2017 dokumendile 1 tund ja 30 minutit (tlk 85-88) ja 23.01.2018 seisukoha koostamiseks hagist loobumise osas 1 tund (tlk 104-105).
14.Kohus leiab, et eelnimetatud kostja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohtu hinnangul on kostja esindaja dokumendid asjakohased ning õiguslikult argumenteeritud, seega põhjendatud kostja esindaja poolt nimetatud ulatuses. Kohus ei nõustu hagejaga osas, et menetluskulud antud menetluses ei tohi ületada hagihinda. Riigikohus on lahendi nr 32-1-4-15 p-s 14 märkinud, et tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist nö tüüpilise võla vaidlusega, vaid asjaõiguslikust lepingust tuleneva vaidlusega, mis oma sisult on keerukam kui keskmine laenulepingust tulenev vaidlus. Hageja on menetluse kestel esitanud arvukalt mahukaid menetlusdokumente, millele kostjal oli kohustus põhjalikult vastata. Seega on antud juhul põhjendatud hagejalt välja mõista menetluskulud suuremas ulatuses kui seda on hagihind (hagihind 721,82 eurot). Kohus märgib ka, et kostja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kostja esindaja 23.01.2018 menetlustoimingud on seotud üksnes hagist loobumisele seisukoha esitamisega, seega kostja esindaja 23.01.2018 menetluskulud ei hõlma menetluskulude nimekirja koostamist ning puudub alus vastavas osas kostja menetluskulude vähendamiseks. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 13 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kostja nõuavad menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
15.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 13 tundi ja 30 minutit ning tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta), on õigusabikulud ilma käibemaksuta 1 620 eurot.
16.Tulenevalt eeltoodust kohustab kohus hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 1 620 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
18.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.