4.Jätta Nordkisa OÜ menetluskulud 15% ulatuses I L ja 85% ulatuses Nordkisa OÜ enda kanda.
5.Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1(11)
2-17-7277 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Eelnev menetlus Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 3440 eurot. Töövaidluskomisjoni 04. aprilli 2017 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/339/17 mõistis töövaidluskomisjon kostjalt välja hageja kasuks hageja saamata jäänud töötasu perioodi eest oktoober-detsember 2016 summas 4516,50 eurot. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni
04.aprilli 2017 otsusega ning palub hagi läbi vaadata hagimenetluse korras. Hageja nõue ja faktilised asjaolud Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (TVK t.l.-2), mida kohus luges hagiavalduseks, ning hagiavalduse täienduse (t.l.-35-36) kohaselt töötas hageja kostja juures puusepana, töö tegemise koht oli Rootsis, töö tegemise aeg 17. oktoober 2016 kuni 15. detsember 2016, kokku moodustas tööaeg 420 tundi. Tööleping tööandjaga ehk kostjaga oli suuline, töötasu oli kokku lepitud 12 eurot tunnis, tööandja maksab palga hageja pangakontole üks kord kuus. Kostja on maksnud hageja pangakontole kokku 1600 eurot (bruto), so 95 töötunni eest. Hageja leiab, et hagejal jäi saamata töötasu 325 töötunni eest kokku 4516,50 eurot (bruto). Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud täitmata enda kohustused, mis tulenevad poolte vahel suuliselt sõlmitud töölepingust. Hageja märgib, et 15-eurone tunnitasu on Rootsis puuseppadele makstav keskmine töötasu. Internetist saadud avalike andmete põhjal (http://www.lonestatistik.se/ loner.asp/yrke/Snickare-1026) moodustab Rootsis puusepa (rootsi keeles Snickare loner) keskmine töötasu (rootsi keeles medellön) 24 474 rootsi krooni, (ligikaudu 2500 eurot), mis teeb keskmiseks töötasuks 15 eurot tunnis. Hageja pidas igapäevaselt tööpäevikuid, kuhu tegi märkmeid tehtud töötundide kohta. Kuigi töötundide arvestuse kohustus lasub tööandjal, tööandja seda ei teinud ning töötaja võttis enda kanda töötundide arvestuse, et hiljem saaks kindlaks teha tegelikult töötatud tunnid. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu 2016. aasta oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu eest brutosummas 4516,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle, et hageja asus kostja juures tööle 19. oktoobril 2016 ning hageja viimane tööpäev oli 15. detsember 2016. 2(11)
2-17-7277 Kostja väitel töötas hageja kostja juures oktoobris 2016 kokku üheksa tööpäeva tööajaga kaheksa tundi päevas, kokku 72,0 tundi; novembris 2016 töötas hageja kokku 22 tööpäeva tööajaga kaheksa tundi päevas, kokku 176,0 tundi; detsembris 2016 töötas hageja kokku 10 tööpäeva tööajaga kaheksa tundi päevas, kokku 80, 0 tundi. Seega töötas hageja kostja juures mitte rohkem kui 328,00 tundi. Täiendavalt selgitab kostja, et hageja esitatud tööaja arvestuse lehelt perioodi kohta 17. oktoober 2016 kuni 27. oktoober 2016 nähtub, et hageja on ise kirjutanud enda töötundide arvuks kokku 102 tundi, kusjuures nimetatud arvestuses ja hageja poolt kohtule esitatud tehtud tööde arvestuses on mitmed erinevused. Hageja on 17. oktoobril 2016 töötamise ajaks märkinud 6 tundi, kuigi tööaja arvestuse lehel on ta märkinud, et sel päeval tegi ta tööd 5 tundi; 22. oktoobri 2016 osas on hageja töötamise ajaks märkinud 11 tundi, kuigi tööaja arvestuse lehel on ta märkinud, et sel päeval tegi ta tööd 9 tundi. Samuti ei kattu hageja poolt tehtud töö, sest hageja on kohtule esitatud tööde loetelus märkinud, et
20.oktoobril 2016 oli tema tööks mööbli paigaldamine 3 korteris, hageja paigaldas ja kinnitas ülemised kapid, sama on hageja tööaja arvestuse lehel märkinud, et sel päeval paigaldas ta liiste trepikodades 3 ja 9 asetsevates korterites; 21. oktoobril 2016 oli hageja tööks põskede paigaldamine akendele neljas korteris, kuigi tööaja arvestuse lehel on hageja märkinud, et sel päeval paigaldas ta kappe trepikodades 3 ja 9 asetsevates korterites; 22. oktoobril 2016 oli hageja tööks akende põskede tegemine ülejäänud korterites, kuigi tööaja arvestuse lehel on hageja märkinud, et sel päeval paigaldas ta köögi kubusid trepikodades 3 ja 9 asetsevates korterites; 25. oktoobril 2016 oli hageja tööks viies korteris kappide lõpuni tegemine, kuigi tööaja arvestuse lehel on hageja märkinud, et sel päeval paigaldas ta liiste trepikodades 3 ja 9 asetsevates korteris; 26. oktoobril 2016 oli hageja tööks ülemiste kappide väljasaagimine ja vahetükkide kinnitamine kõigis korterites, kuigi tööaja arvestuse lehel on hageja märkinud, et sel päeval paigaldas ta liiste trepikodades 3 ja 9 asetsevates korterites; 27. oktoobril 2016 oli hageja tööks neljas korteris väljatõmmete ja kappidele piirlaudade paigaldamine, kuigi tööaja arvestuse lehel on hageja märkinud, et sel päeval paigaldas ta kappide lisaplaate. Tööaja arvestuse lehel 17. oktoobrist kuni 27. oktoobrini 2016 on hageja seega teinud tööd vähem esitatust, hageja poolt 23. novembril 2017 esitatud arvestuse järgi on hageja saanud kokku 105 töötundi, arvestamata ka lõunavaheaegasid ja puhkepause, kuigi kostja arvestuse järgi on faktiliseks arvuks 102 töötundi, millest omakorda kuuluvad maha arvestamisele veel ka lõunapausid. Kostja kinnitab veel kord, et kõik tööd, mis käsitlevad perioodi 17. oktoober kuni 27. oktoober 2016, olid tükitöö arvestuse järgi tasustatavad, mitte aga tunnihindega. Kostja ei kinnita, et hageja oleks tööülesandeid täitnud 28. ja 29. oktoobril 2016, sest tööaja arvestuse lehtedel ei ole ka hageja ise neid päevi tööpäevadena kirja pannud. Perioodil 31. oktoober kuni 12. november 2016 on hageja märkinud töötundide arvuks 109, kusjuures tööaja arvestuse lehel on märgitud tööajaks 97,5 tundi, millest kuuluvad maha arvestamisele veel ka lõunavaheajad. Samuti ei kattu tehtavate tööde nimekiri sel ajavahemikul, nii praktiliselt kõigil tööpäevadel. Kostja kinnitab, et 07. novembril 2016 ei täitnud hageja tööülesandeid ning töötundide arvestusse ei saa seda lisada. Veelgi enam, nii 01. novembril 2016 kui ka 09. novembril 2016 oli tööaja tabelis kirjeldatud tööde puhul tegemist jällegi tükitööga, mistõttu töötasu arvestusse ei saa liita nende päevade töötunde. Tööaja arvestuse lehel 13. kuni 24. novembrini 2016 on hageja märkinud, et hageja tegi sel perioodil tööd kokku 112 tunni ulatuses, kusjuures 23. novembri 2017 menetlusdokumendis on hageja arvestanud antud ajaperioodil enda töötundideks 103 töötundi. Vaatamata sellele, et hageja 3(11)
2-17-7277 ei ole 24. novembril 2016 märkinud sel päeval töö tegemist, on tööaja arvestuse lehel ka see päev kostja poolt tööpäevana fikseeritud. Samas on hageja jätnud tööaja arvestusest maha arvamata lõunapausid. Veel kinnitab kostja, et trepikodades 3 ja 9 asetsevates korterites fikseeritud tööde puhul oli tegemist tükitööga. Ka ei kattu hageja poolt 23. novembri 2017 menetlusdokumendis esitatud tööde loetelu tööaja arvestuse lehel kirja panduga. Tööaja arvestuse lehel 28. novembrist 2016 kuni 08. detsembrini 2016 on hageja fikseerinud enda
23.novembri 2017 menetlusdokumendis, et sel perioodil on ta tööd teinud 91 töötunni ulatuses. Tööaja arvestuse lehel on hageja ise aga märkinud sel perioodil tööajaks kokku 44,5 töötundi, millest ajatööna on käsitletavad ainult 26 tundi, sest trepikodades 3 ja 9 asetsevates korterites tehtavad tööd olid tükitööd. Perioodil 01. kuni 03. detsember 2016 ei ole hageja tööülesandeid täitnud ning seda perioodi ei saa nõudes ka käsitleda. Lõunapausid on samuti hagejal maha arvestamata. Samuti ei kattu hageja poolt 23. novembri 2017 menetlusdokumendis esitatud tööde loetelu tööaja arvestuse lehel kirja panduga. Tööaja arvestuse lehel 10. kuni 11. detsember 2016 on hageja omakäeliselt kirja pannud, et ta paigaldas uksi kokku 11 töötunni ulatuses. Kuna hageja poolt teostatud töö oli ebakvaliteetne, siis praaktööd tellija vastu ei võtnud ning hagejal puudub alus nõuda sel perioodil töötasu. Hageja 23. novembri 2017 menetlusdokumendis märgitud 09. detsembri 2016 tööaega 5 tundi, 14. detsembri 2016 tööaega 2 tundi ja 15. detsembri 2016 tööaega 1 tund kostja ei aktsepteeri, sest neil päevil hageja ei täitnud tööülesandeid kostja juhendamisel ega kostja tööobjektil. Hageja on kinnitanud, et tal oli kostjaga kokkulepe, et talle makstakse töötasuks 12,00 eurot tunnis netotöötasuna. Ühtegi tõendit, millel selline hageja omakasupüüdlik seisukoht tugineb, ei ole hageja poolt esitatud. Kostja väitel on kostja hagejaga kokku leppinud netotöötasu suuruseks 8,0 eurot tunnis, sest hageja töötas ehitustöödel abitöölisena. Kostja ongi hagejale välja maksnud töötasu arvestusega 8,00 eurot tund netotunnitasuna. Kostja on enda poolse arvestuse järgi hagejale üle kandnud töötasu summas 1600,00 eurot ehk töötasu 200,0 töötunni eest, so rohkem kui ühe täiskalendrikuu normtöötundide eest hagejal saada olnud töötasu summa. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta on vaidlusalusel perioodil kogu aeg tööl olnud, tehes seejuures veel meeletul hulgal ületunde. Kostja palub jätta hagi rahuldamata menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja möönab, et oli täitnud osaliselt kostja esitatuid tööaja arvestuse lehti, kuid need esitatud lehed ei kajasta kõiki tegelikke asjaolusid ning kostja ei ole esitanud ka kõiki tööaja arvestuse lehti. Need esitatud lehed olid täidetud mitte igapäevaselt, vaid tagantjärele. Pealegi on sinna juurde kirjutatud märkused ning töötunnid maha tõmmatud, millest hageja ei ole teadlik ning tõenäoliselt on need hiljem tööandja poolt lisatud. Kostja esitatud tööaja arvestuse lehed on lühendatud vorm tegelikest asjaoludest sh kirjeldatud töödest, kuna lahtrid on väga väikesed, aga päeva jooksul pidid töötajad tegema mitmeid töid. Ühekorraga tehti 15 korteri renoveerimist ning saavutati nende vastuvõtmist kvaliteedikomisjoni poolt. Algselt tööde kajastamine ühe või kahe lausena ei äratanud kahtlust, kuid hiljem selgus, et tööandja kasutab seda enda huvides. Seetõttu pidas hageja paralleelelt tööandjaga enda tööpäevikuid. Tööpäevikuid pidas hageja kuupäevaliselt, kuhu tegi igapäevaselt märkmeid tehtud töötundide kohta. Tööandja ei maksnud töötasu ning töötajad pidid ise kütust soetama, et objektidele tööle saada, kuna elamiskohast objektini oli ca 100 km. Hageja töötas pea kogu aeg lõunata, kuna selleks ei olnud lihtsalt raha. 4(11)
2-17-7277 Kostja väidab, et. Hageja ei nõustu sellega, et suuremas osas oli tegemist tükitööga, kuna hageja värbamisel tööle lubas kostja maksta tunnitasu, samuti oli seda kogu tööperioodi jooksul ka maininud. Mingisugust kokkulepet tükitöö osas ei olnud. Kokkuleppeliselt tööandjaga pidi hageja töötasu olema 12 eurot tunnis (neto), 15,30 eurot/bruto. Kostja esitatud arvestuste järgi oli hageja teinud kokku 375 töötundi. Kuigi kostja oli tasunud hagejale vaid 95 töötunni eest. Seega isegi kui nõustuks kostja esitatud andmetega, on hagejal töötasu täies ulatuses saamata. Kostja ei esitanud kõiki töölehti, puudu on 28. oktoobri, 29. oktoobri, 25. novembri, 26. novembri, 1. kuni 3. detsembri 2016 töölehed. Ka ei esita kostja selle kohta, et hageja töö oli ebakvaliteetne, ühtegi tõendit (näiteks pretensioon, ehituspäevik vm vastav dokument), põhjendusteks on vaid paljasõnalised väited. Kuna Interneti vahendusel (http://www.lonestatistik.se/loner.asp/yrke/Snickare-1026) saadud andmete põhjal on Rootsi puuseppa (rootsi keeles Snickare loner) keskmine töötasu (rootsi keeles medellön) 24 474 rootsi krooni, mis teeb umbes 2500 eurot, mis teebki keskmiseks töötunni hinnaks 15 eurot. Arvestused on toodud lähtudes normtundidest so 8 h päevas ja 40 h nädalas. Hageja aga tegi ületunde, mida tõendab tema poolt peetud tööpäevikutega ning ka kostja enda esitatud tööaja arvestuste lehtedega. Hageja jääb enda nõuete juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid suulise töölepingu, töölepingut kirjalikult ei vormistatud. Pooled leppisid kokku, et töö toimub Rootsis, ehitusel. Hageja asus tööle 17. oktoobril 2016 ja hageja viimane tööpäev oli 15. detsember 2016. Selle aja eest on kostja maksnud hagejale hageja pangakonto kaudu töötasu 1600 eurot (netotöötasu). Peamine vaidlus seisneb selles, kas kostja on hagejale kogu palga välja maksnud või mitte. Sealjuures vaidlevad pooled selle üle, kuidas oli kokku lepitud palgatingimused, s.o kas töötasu arvestus oli töötuni põhine või sisaldas ka arvestust tükitöö alusel. Samuti vaidlevad pooled ühe töötunni maksumuse üle, kas see oli kokku lepitud kaheksa või kaksteist eurot (netotöötasu). Vaidluse all on ka töötundide hulk, mille eest on hagejal õigus saada töötasu. Kohus määrab kohaldatava õiguse poolte lepingulisele suhtele, kuna asjaoludest nähtuvalt on hageja ainus töökoht olnud Rootsis ehk väljaspool Eesti Vabariiki, teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008 määruse (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I) art 8, art 3 ja art 10, 11 alusel ning arvestades lepingupoolte käitumist kohtueelses menetluses töövaidluskomisjonis ja kohtumenetluses, kus pooled tuginesid Eesti Vabariigi õigusnormidele ja ei esitanud Eesti õiguse kohaldamise osas vastuväiteid, järeldab kohus, et poolte vaidlusele kohaldub Eesti õigus. Hageja väitel leppisid pooled kokku, et hageja tööaja arvestus on töötunni põhine. Kostja sellega ei nõustunud ja väitis, et osa tööst oli arvestatud tükitöö alusel. 5(11)
2-17-7277 Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandjal kohustus pidada tööaja arvestust. Lähtuvalt TLS § 43 lg 1 ja lg 2 eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Kostja esitatud tööaja tabelite kohaselt on tööaja arvestus toimunud tunnitöö põhiselt, välja arvatud kuupäevad 01. november 2016 ja 09. november 2016. Hageja väitel ei ole kostja koostatud tabelid õiged, kuna sinna on hiljem juurde kirjutatud. Hageja selgitas kohtuistungil, et täitis ise kostja poolt esitatud tabelid ja seejärel andis need kostjale üle. Hageja esitatud tööaja tabelitest (t.l.-37-44) selgub, et töötaja ise on samuti pidanud tehtud töö kohta arvestust ja seda töötundide alusel. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli kokkuleppe tükitöö arvestuse osas. Kostja tõenditest ei selgu, millised olid tükitöö arvestamise alused, milliseid töid kuidas tasustati jne. Töövaidluskomisjoni istungil (TVK t.l.-28) antud tunnistaja S.B ütlused tõendavad, et tunnistaja töötas koos hagejaga ja tööandjaga oli kokku lepitud tunnitasu 12 eurot netotöötasu. Kohus järeldab, et poolte vahel ei olnud kokkulepet tükitöö tegemiseks ning hageja tööaega tuleb arvestada tunnipõhiselt. Hageja väitel oli kokku lepitud töötasu suuruseks 12 eurot tunnis netotöötasuna. Kostja vaidleb vastu ja väidab, et kokku oli lepitud töötasu 8 eurot tunnis neto. TLS § 29 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Töövaidluskomisjoni istungil (TVK t.l.-28) antud tunnistaja S.B ütlused kinnitavad, et tööandjaga oli kokku lepitud tunnitasu 12 eurot netotöötasu. Kostja oma väidete kinnituseks tõendeid ei esitanud. Kohus nõustub hageja arvestustega viitega Interneti lehele (http://www.lonestatistik.se/loner.asp/yrke/Snickare-1026), et Rootsi puusepa (rootsi keeles Snickare loner) keskmine töötasu (rootsi keeles medellön) on 24 474 rootsi krooni, mis on umbes 2500 eurot, mis teebki keskmiseks töötunni hinnaks 15 eurot arvestusega normtundidest 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hagejat ei olnud tööle võetud puusepana vaid et hageja töötas ehitustöölisena. Kohus järeldab tööaja tabelites märgitud tööde kirjelduste põhjal, et hageja ei olnud lihttööline, hageja paigaldas uksi, liiste, mööblit jne. Kohtuistungil selgitas hageja, et ehitusel töötas ka abitööline, kes tegi peamiselt laadimistöid. Seega oli hageja oskustööline ja ei ole välistatud, et hageja oli tööle võetud puusepana. Kostja ei ole oma väidet tõendanud, et poolte kokkuleppel oleks hageja tööle võetud ehitustöölisena. Kohus loeb tõendatuks, et pooled leppisid töölepingus kokku hageja töötasus 12 eurot tunnis netotöötasu (15,30 eurot brutotöötasu). Hageja väitel töötas ta perioodil 17. oktoobrist 2016 kuni 15. detsembrini 2016 kokku 420 tundi. Kostja sellega ei nõustu ja väidab, et hageja töötas sel perioodil mitte rohkem kui 328 tundi. Kuna pooled vaidlevad tööaja tabelite täitmise üle, hageja ei nõustu kostja esitatud tabelitega ja kostja ei ole nõus hageja esitatud arvestusega, loeb kohus, et poolte esitatud tööaja tabelid ei ole usaldusväärsed tõendid tegeliku tööaja arvestuse osas. Täiendavaid tõendeid tööaja arvestuse kohta pooled ei esitanud. Kohus lähtub hageja tööaja arvestamisel poolte esitatud tööaja tabelite 6(11)
2-17-7277 sellest osast, mille üle vaidlus puudub, muus osas arvestab kohus hageja tööaega eeldusest, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt peab tööaja arvestust tööandja ning seega võtab kohus aluseks esmalt kostja esitatud tööaja tabelites (t.l.-79-83) märgitud ajad ja võrdleb seda hageja esitatud tabelitega (t.l.-37-46). Kohus arvestab ka TLS § 47 lg 2 sätestatud piiranguid tööaja arvestamisel, mille kohaselt üle kuue tunni tööpäeva kohta peab olema vähemalt üks poole tunnine vaheaeg, mida ei loeta tööaja hulka. Hageja esitatud tööaja tabelis algab tööaja arvestus 17. oktoobrist 2019. Hageja on märkinud tööajaks 12.00 kuni 18.00, kokku kuus tundi. Kostja esitatud tabelis on tööaja alguseks märgitud
13.00.Kohtuistungil antud selgituste järgi koostas hageja ise kostja esitatud tabelid ja hiljem edastas need kostjale. Kohus loeb 17. oktoobri 2016 osas õigeks tööaja alguseks 13.00 ja lõpp 18.00, kokku viis tundi;
18.oktoobril 2016 on hageja tööajaks märgitud 7.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb välja arvata pool tundi vaheaeg, kokku 10,5 tundi; 19. oktoober 2016 on hageja tööajaks märgitud 7.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb välja arvata pool tundi vaheaeg, kokku 10,5 tundi;
20.oktoobri 2016 osas ei nõustu kostja hageja poolt kirja pandud töö sisu kirjeldusega, tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 7.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb välja arvata pool tundi vaheaeg, kokku 10,5 tundi;
21.oktoobri 2016 osas ei nõustu kostja hageja poolt kirja pandud töö sisu kirjeldusega, tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 7.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb välja arvata pool tundi vaheaeg, kokku 10,5 tundi;
22.oktoobri 2016 osas ei nõustu kostja hageja poolt kirja pandud töö sisu kirjeldusega, tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 7.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb välja arvata pool tundi vaheaeg, kokku 10,5 tundi; 23. oktoober 2016 oli puhkepäev; 24. oktoobri 2016 osas ei nõustu kostja hageja poolt kirja pandud töö sisu kirjeldusega, tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 7.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb välja arvata pool tundi vaheaeg, kokku 10,5 tundi;
25.oktoobri 2016 osas ei nõustu kostja hageja poolt kirja pandud töö sisu kirjeldusega, tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 7.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb välja arvata pool tundi vaheaeg, kokku 10,5 tundi;
26.oktoobri 2016 osas ei nõustu kostja hageja poolt kirja pandud töö sisu kirjeldusega, tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 7.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb välja arvata pool tundi vaheaeg, kokku 10,5 tundi;
27.oktoobri 2016 osas ei nõustu kostja hageja poolt kirja pandud töö sisu kirjeldusega, tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 7.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb välja arvata pool tundi vaheaeg, kokku 10,5 tundi; Kostja ei nõustu hageja tööajaga 28. ja 29. oktoobri 2016 osas ja viitab, et kostja esitatud tööaja tabelitele ei ole hageja üldse märkinud ei 28. ega ka 29. kuupäeva, kuigi enda esitatud tabelites on need päevad kirjas tööajana. Kuna 28. ja 29. oktoober 2016 on tööpäevad ja täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus nendel päevadel hageja tööajaks kaheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega. Kostja esitatud tööaja tabelis on 31. oktoobri 2016 hageja tööajaks on märgitud 8.00 kuni 17.30, 9,5 tundi, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 07.00 kuni 18.00, sealjuures kostja ei nõustu hageja poolt kirja pandud töö sisu kirjeldusega, tööaja kohta vastuväiteid ei ole. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus nendel päevadel hageja tööajaks kaheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega. 7(11)
2-17-7277 Kohus leiab, et hageja tööaeg oktoobris 2016 moodustas kokku 122 tundi. Novembri 2016 osas märgib kohus, et 01. novembri 2016 hageja tööajaks on märgitud 8.00 kuni 18.00, 10 tundi, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 07.00 kuni 18.00, sealjuures kostja ei nõustu hageja poolt kirja pandud töö sisu kirjeldusega, tööaja kohta vastuväiteid ei ole. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus nendel päevadel hageja tööajaks kaheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega; 02., 03. ja 04. novembri osas kostja vastuväiteid ei esitanud, hageja on nii kostja esitatud tabelis kui ka enda arvestuses märkinud nende päevade tööajaks 07.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
05.novembri 2016 osas kostja vastuväiteid ei esitanud, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tabelitele on hageja märkinud tööaja lõpp 17.00, enda koostatud arvestuses on hageja märkinud tööaja lõpu 15.00, kohus lähtub hageja tööajast 07.00 kuni 15.00, kaheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
06.ja 07. november ei ole tabelitesse tööpäevana märgitud;
08.novembri 2016 osas kostja vastuväiteid ei esitanud, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tabelitele on hageja märkinud tööaja algus 7.00, enda koostatud arvestuses on hageja märkinud tööaja algus 08.00, kohus lähtub hageja tööajast 08.00 kuni 17.00, üheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
09.novembri 2016 osas ei nõustu kostja hageja poolt kirja pandud töö sisu kirjeldusega, tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 7.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb välja arvata pool tundi vaheaeg, kokku 10,5 tundi;
10.novembri 2016 osas kostja vastuväiteid ei esitanud, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tabelitele on hageja märkinud tööajaks 07.00 kuni 17.00, enda koostatud arvestuses on hageja märkinud tööajaks 08.00 kuni 16.00, kohus lähtub hageja tööajast 08.00 kuni 16.00, kaheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
11.novembri 2016 osas ei nõustu kostja hageja poolt kirja pandud töö sisu kirjeldusega, tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 14.00 kuni 18.00, neli tundi;
12.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tabelitele hageja tööaega märkinud ei ole, enda koostatud arvestuses on hageja märkinud tööajaks 10.00 kuni 14.00, kohus lähtub hageja tööajast 10.00 kuni 14.00, neli tundi;
13.novembri 2016 osas kostja vastuväiteid ei esitanud, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tabelitele on hageja märkinud tööaja alguseks 09.00, enda koostatud arvestuses on hageja märkinud tööaja alguseks 08.00, kohus lähtub hageja tööajast 08.00 kuni 12.00, neli tundi;
14.novembri 2016 osas kostja vastuväiteid ei esitanud, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tabelitele on hageja märkinud tööaja lõpuks 16.00, enda koostatud arvestuses on hageja märkinud tööaja lõpuks 16.30, kohus lähtub hageja tööajast 07.00 kuni 16.00, üheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
15.novembri 2016 osas kostja vastuväiteid ei esitanud, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis on märgitud hageja tööajaks 7.00 kuni 18.30, 11,5 tundi, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 07.00 kuni 17.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 07.00 kuni 17.00, 10 tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
16.novembri 2016 osas kostja vastuväiteid ei esitanud, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis on märgitud hageja tööajaks 7.00 kuni 19.30, 11,5 tundi, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 07.00 kuni 19.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 07.00 kuni 19.00, 12 tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
17.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 07.00 kuni 21.30, 14,5 tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
18.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 07.00 kuni 18.00, 11 tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega; 8(11)
2-17-7277
19.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 08.00 kuni 16.00, kaheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
20.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tabelitele hageja tööaega märkinud ei ole, enda koostatud arvestuses on hageja märkinud tööajaks 12.00 kuni 14.00, kohus lähtub hageja tööajast 12.00 kuni 14.00, kaks tundi;
21.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 07.00 kuni 21.00, 14 tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
22.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 07.00 kuni 16.00, üheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
23.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 07.00 kuni 17.00, 10 tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
24.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis on märgitud hageja tööajaks 07.00 kuni 14.30, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 08.00 kuni 16.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 08.00 kuni 16.00, kaheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
25.novembri 2016 kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis hagejal tööpäeva märgitud ei ole, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 07.00 kuni 18.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 08.00 kuni 16.00, kaheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
26.novembri 2016 kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis hagejal tööpäeva märgitud ei ole, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 07.00 kuni 18.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 08.00 kuni 16.00, kaheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
28.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 07.00 kuni 15.00, kaheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
29.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 15.00 kuni 20.00, viis tundi;
30.novembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis on märgitud hageja tööajaks 08.30 kuni 16.00, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 08.00 kuni 16.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 08.00 kuni 16.00, kaheksa tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega; Kohus leiab, et hageja tööaeg novembris 2016 moodustas kokku 200 tundi.
01.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis hagejal tööpäeva märgitud ei ole, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 08.00 kuni 15.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 08.00 kuni 15.00, seitse tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
02.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis hagejal tööpäeva märgitud ei ole, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 08.00 kuni 14.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 08.00 kuni 14.00, kuus tundi;
03.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis hagejal tööpäeva märgitud ei ole, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 08.00 kuni 15.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab 9(11)
2-17-7277 kohus hageja tööajaks 08.00 kuni 15.00, seitse tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
05.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 09.00 kuni 15.00, kuus tundi;
06.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis on märgitud hageja tööajaks 10.00 kuni 16.00, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 09.00 kuni 15.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 09.00 kuni 15.00, kuus tundi;
07.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis on märgitud hageja tööajaks 08.00 kuni 15.00, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 09.00 kuni 15.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 09.00 kuni 15.00, kuus tundi;
08.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, hageja tööajaks on märgitud 09.00 kuni 14.00, viis tundi;
09.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis hagejal tööpäeva märgitud ei ole, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 09.00 kuni 14.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 09.00 kuni 14.00, viis tundi;
10.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis on märgitud hageja tööajaks 10.00 kuni 16.00, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 08.00 kuni 15.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 08.00 kuni 15.00, seitse tundi, millest tuleb maha arvata pool tundi vaheaega;
11.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis on märgitud hageja tööajaks 09.00 kuni 14.00, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 10.00 kuni 14.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 10.00 kuni 14.00, neli tundi;
14.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis hagejal tööpäeva märgitud ei ole, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 12.00 kuni 14.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 12.00 kuni 14.00, kaks tundi;
15.detsembri 2016 osas kostjal hageja tööaja kohta vastuväiteid ei ole, erinevus on hageja enda märgitud tööajas, kostja esitatud tööaja tabelis hagejal tööpäeva märgitud ei ole, hageja on oma arvestustes märkinud tööajaks 14.00 kuni 15.00. Kuna täpne tööaeg ei ole tõendatud, arvestab kohus hageja tööajaks 14.00 kuni 15.00, üks tund. Kohus leiab, et hageja tööaeg detsembris 2016 moodustas kokku 61 tundi. Kokku perioodil 17. oktoober 2016 kuni 15. detsember 2016 on hageja tööaega 383 tundi (122+200+61). Kohus leiab, et kostja on TLS § 28 lg 2 p 2 alusel kohustatud maksma hagejale töötasu 383 tunni eest perioodil 17. oktoober 2016 kuni 15. detsember 2016 kokku 4596 eurot netotöötasuna arvestusega 12 eurot töötunni eest. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale ära maksnud 1600 eurot netotöötasu. Seega on kostja kohustatud maksma hagejale saamata jäänud töötasu 2996 eurot netotöötasuna ehk 3840,77 brutotöötasu. TLS § 28 lg 2 p 2, TLS § 84 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu võlgnevuse 3840,77 eurot (brutotöötasu).
10(11)
2-17-7277 Hagi hind Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu 4516,50 eurot (t.l.-36). Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 on hagihind 4516,50 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt 85% ulatuses ja lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja enda kanda, kostja menetluskulud jäävad 85% ulatuses kostja enda kanda ja 15% ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.