Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

kindlasti leiab töö, praegu sissetulekut ei ole. 22.02.2016 päringus (I kd lk 154-157) esitasid võlausaldajad AS SEB Pank ja AS SEB Pank Liising kohtule teate, et 2015 eest ei ole neile ühtegi makset tehtud ning kahtluse – kas võlgnik ikka täidab PankrS § 173 lg-s 1 märgitud kohustust. 04.03.2016 kirjas( I kd lk 167) küsis kohus usaldusisikult tõendeid võlgniku tööotsimise kohta. 04.04.2016 esitas usaldusisik kohtule tõendi, mille kohaselt võlgnik töötab OÜ-s Talupiim alates 14.03.2016 ning tema töötasu on 430 eurot kuus. 06.04.2016 kirjaga (I kd lk 172) nõudis kohus usaldusisikult võlausaldajate AS SEB Pank ja AS SEB Pank Liising taotlusel täiendavaid andmeid tulu kohta. Võlausaldajad leidis (I kd lk 175), et tõendamata on võlgniku poolt aktiivselt töö otsimine 2015. aastal. Võlausaldajaks olev Swedbank AS on esitanud kohtule taotlusi võlgnikult info ja tõendite väljanõudmiseks. 04.01.2017 esitas kohus usaldusisikule nõude (I kd lk 180) aruande ja tõendite esitamiseks. Usaldusisik kohtu nõuet ei täitnud. Selgus, et usaldusisiku elukoht on muutunu, kohut ta elukoha muutumisest ei teavitanud. 13.04.2017 ja 10.08.2017 esitas kohus usaldusisikule järjekordsed nõuded (II kd lk 1-2, 7) aruande ja tõendite esitamiseks. Usaldusisik esitas aruande 28.08.2017. Aruandest nähtuvalt võlgnikul igasugune sissetulek puudub: võlgnik pole kunagi omanud töökohta, keegi ei palka kuna ei valda eesti keelt; vara puudub; kuludeks on märgitud 100 eurot söögile; võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud. 09.11.2017 kohustas kohus esitama usaldusisikut aruannet, mis sisaldaks kogu vajalikku informatsiooni ja tõendeid vastavalt kohtunõudele ja võlausaldaja taotlusele (II kd lk 20). Nõue on saadetud usaldusisiku e-posti aadressile, mille ta on kohtule teatanud. Usaldusisik kohtu nõudele ei vastanud. 17.01.2018 e-kirjaga kohustas kohus võlausaldajaid hiljemalt 31.01.2018 esitama oma seisukoha XXX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse osas. 22.01.2018 e-kirjaga kohustas kohus võlgnikku ja usaldusisikut esitama oma seisukoha XXX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse osas hiljemalt 6 päeva jooksul e-kirja kättesaamisest. Kohus selgitas, et loeb TsMS § 3141 lg 2 alusel e-kirja saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 18.01.2018 esitas XXX (pankrotis) võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet Harju Maakohtule seisukoha, milles leiab, et XXX (pankrotis) kohustustest vabastamine ei oleks põhjendatud. Seisukoha esitamise päeva seisuga ei ole kohtutäituri nõuded rahuldatud täielikult ega osaliselt ja kohtutäituril puudub teave selle kohta, et võlgnik tegi kõik endast oleneva oma kohustuste vähendamiseks. 26.01.2018 esitasid XXX (pankrotis) võlausaldajad AS SEB Pank ja AS SEB Liising ühise seisukoha, milles leiavad, et võlgnik ei ole täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ning kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning jätta XXX (pankrotis) kohustustest vabastamata. Võlausaldajad toovad välja, et perioodil 31.10.2014-25.01.2018 pole võlgnikult võlausaldajatele laekunud ühtegi makset. Lisaks leiavad võlausaldajad, et kohustustest vabastamise menetluse vältel ei ole võlgniku usaldusisik oma kohustusi korrektselt täitnud ning on jätnud esitamata AS-i SEB Pank poolt nõutud aruanded ja dokumendid või on esitatu olnud vastuoluline. Võlausaldajad leiavad, et ei ole eluliselt usutav, et 1982. aastal sündinud naine ei leia Harjumaal 3 aasta jooksul tööd. 30.01.2018 esitas XXX (pankrotis) võlausaldaja Swedbank Liising AS seisukoha, mille kohaselt ei ole võlgnik ega usaldusisik avaldanud seaduses nõutud informatsiooni vaatamata kohtu ja võlausaldaja mitmetele päringutele. Võlgnik ei ole kolm aastat kestnud menetluse

jooksul teinud võlausaldajale väljamakseid. Seejuures ei ole võlausaldajal informatsiooni, millal võlgnik saab asuda oma kohustusi täitma. Samuti puudub mistahes informatsioon võlgniku elukorralduse ning pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmise osas. Võlausaldaja toob välja, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 leidnud, et olukorras, kus võlgnik ei täida võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses, puudub alus võlgniku kohustustes vabastamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et antud juhul on põhjendamatu võlgniku kohustustest vabastamine. Võlausaldaja palub jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldajad kohtutäitur Elin Vilippus ning Citadele Leasing ja Factoring AS seisukohta ei esitanud. Võlgnik ja usaldusisik kohtu määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamas enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ning see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Kohus on täitnud PankrS § 175 lg-st 3 tuleneva nõude võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele võimaluse andmisega kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16). Kohus on nimetatud isikud ära kuulanud (kirjalikult). PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisiku 30.11.2016 e-kirja ja 28.08.2017 aruande kohaselt ei ole võlgnikul töökohta, kuna ta ei valda eesti keelt. Usaldusisik märgib, et võlgnik on eesti keelt koolis õppinud, kuid on selle unustanud. Ühtlasi viitab usaldusisik sellele, et võlgnik püüab kogu aeg leida tööd, kuid tulutult. Võlgnik on olnud töötukassas nii pikalt järjekorras, et seal teda enam ei hoita. Võlgniku elamise, toidu ja muud püsikulud maksavad kinni tema vanemad. Usaldusisik kinnitab, et võlgnikul ei ole sissetulekut, mistõttu ei saa ta teha ka võlausaldajatele väljamakseid. Usaldusisik märgib 30.11.2016 e-kirjas, et võlgniku CV on internetis olnud

mitu aastat, kuid keegi ei võta ühendust ega paku tööd. Leiduvad mõned inimesed, kes lubavad tööd pakkuda. Kohus on 31.10.2014. a pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgnikuna ning XXX (pankrotis) on oma kohustustest vabastamise avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on väitnud, et on otsinud tööd, konkreetseid andmed (äriühingute nimed ja isikud, kellega kontakti on võetud) on esitamata ja tõendamata. Kohus on seisukohal, et CV internetti üles panemist ei saa käsitleda aktiivse tööotsimisena. Usaldusisik on märkinud, et võlgnikku ei võeta tööle, kuna ta ei oska eesti keelt, samas puudub informatsioon selle kohta, kas võlgnik on asunud eesti keelt õppima, et lihtsustada töö leidmist. Kohus nõustub võlausaldajate seisukohaga, et ei ole eluliselt usutav, et 3 aasta jooksul Harjumaal (sh Tallinnas) ei ole võimelik tööd leida. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-149-16, p 15). Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et võlgnik on rikkunud tahtlikult PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. XXX (pankrotis) ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka aktiivselt otsinud, ei ole esitanud kohtule nõutud andmeid oma sissetulekute ja vara kohta ega ole jaotiste alusel ka võlausaldajatele kordagi väljamakseid teinud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus füüsilisest isikust võlgniku XXX (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning ei vabasta võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus usaldusisiku tema kohustustest täimisest seoses võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.