Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-18896

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Võlgniku pärija esitas 18.12.2017 Viru Maakohtule avalduse SXXX ŽXXXi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pärandvara inventuuri tulemuste põhjal võib teha järelduse, et võlgniku kohustused ületavad tema pärandvara väärtuse. Võlgniku pärandvarast ei ole võimalik katta pärija kulud ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus 20.12.2017 määrusega võttis avalduse menetlusse ja nimetas SXXX ŽXXXi pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pilden. Ajutine pankrotihaldur esitas 15.01.2018 ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne SXXX ŽXXX on sündinud 21.10.1954. Ta oli abielus alates 14.08.1976. Temal on kaks last, I S (endine Z ) ning S Z . Viimasel ajal pärandaja ei töötanud ning saanud pensioni ca 290 eurot kuus. Sugulustastest seadusjärgsed pärijad loobusid pärandist, mistõttu 13.12.2016 Narva notari Tatjana Boitsova poolt oli välja antud pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt on võlgniku pärijaks Narva linn. Inventuuri läbiviimise käigus ilmnes, et pärandaja kohustused, kokku summas 860,68 eurot ületavad tema vara, hinnangulises väärtuses kokku summas 170,78 eurot, mistõttu esitas pärija pankrotiavalduse.

VARA:

Kinnistud: Võlgniku nimele ei ole ega polnud kinnistuid registreeritud. Raha ja väärtpaberid: Võlgniku nimele avatud konto AS Coop Pank (endine AS Eesti Krediidipank) oli suletud 27.06.2016. Maksu- ja Tolliameti ettemaksu konto saldo on 0 eurot. 2(5)

2-17-18896 Pärandvara inventuuri kohaselt oli endise abikaasa arveldusarvel surmapäeva seisuga 217,42 eurot, millest tulenevalt kuulub pärandvarasse 1⁄2 antud summast, s.o. 108,71 eurot. Võlgnik ei olnud liitunud kogumispensioniga. Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub ja puudus võlgnikul osalus äriühingutes. Liiklusregistri andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Muu vara ei ole tuvastatud.

KOHUSTUSED

Inventuuri käigus ning ajutise halduri poolt on tuvastatud kohustusi, summas 1070,39 eurot. Muid kohustusi ei ole ajutine haldur ei tuvastanud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud võlgniku vara hinnangulises väärtuses 108,17 eurot - ning rahalisi kohustusi kokku 1070,39 eurot.

3(5)

2-17-18896 Kohtuistung Ajutine haldur jäi oma esitatud aruande juurde. Avaldaja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Teatas kohtule kirjalikult, et avaldaja toetab avaldust ja pankrotihalduri aruannet.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus, tuginedes ajutise halduri aruandele, loeb tõendatuks, et võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused on summas 108,17 eurot ja võlgnikul vara on summas 1070,39 eurot. Kohus leiab, et on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Antud asjas ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud reageerinud kohtu poolt Ametlikes Teadaannetes 19.01.2018 avaldatud kutsele deposiitkontole menetluskulude jaoks ülekande summas 1000 eurot tegemiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 4(5)

2-17-18896

Ajutise halduri tasu ja kulud Lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 480 eurot koos käibemaksuga. Ajutise halduri kulud on summas 32 eurot, lisandub käibemaks 6,40 eurot. Tasu ja kulud taotletakse väljamaksmiseks ajutise pankrotihalduri büroo arvele. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Seoses pärandvara ebapiisavusega (108,17 eurot) palub pankrotihaldur välja maksta riigivahenditest halduri tasuna 410,23 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgniku varas puuduvad piisavalt raha ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks. Kohus leiab, et tuleb osa pankrotihalduri tasust 410,23 eurot (sh käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. Tasu väljamaksmine tuleb määrata pankrotihalduri büroo arvele. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja vajalikud kulud kuuluvad väljamõistmisele pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.