XX hagi YY vastu kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (välisriigi isikukood XXX), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Tauno Tark ja Hannes Küün Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mati Senkel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2017.a otsus osas, millega maakohus määras XX menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 3550 eurot ületava summa ja mõistis YYlt välja 3550 eurot ületava hüvituse menetluskulude eest. Teha tühistatud osas uus lahend, millega vähendada XX kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust ja menetluskulude hüvitist 1520 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Hagi rahuldada.
2.2.Nõuda välja YY (Y) ebaseaduslikust valdusest kinnisasi asukohaga XXX (reg nr XXXXXXXX) XX valdusesse.
2.3.Menetluskulud jätta YY kanda.
1(7)
Tsiviilasi nr 2-16-16184
2.4.Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 3550 eurot.
2.5.Välja mõista YY-lt XX kasuks menetluskulu summas 3550 eurot.
3.Rahuldada YY apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.26.10.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hagejale kuuluv XXX kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX). Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis. 22.05.2017.a esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud menetluses menetluskulusid summas 6112,50 eurot, sh riigilõiv 300 eurot. Hagejale osutati menetluse jooksul õigusabiteenust kokku 38,75 tunni ulatuses. 23.05.2017.a esitas hageja täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejal kulunud täiendavalt 8 tundi seoses kohtuistungiga, mille eest on ta tasunud 1200 eurot õigusabikuluna. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas 22.05.2017.a istungil vastuväited hageja 22.05.2017.a menetluskulude nimekirjale, leides et kui kostja esindaja kulutus on kogu menetluse peale 8 t ja hageja kulutas 38 t, tekib küsimus, kas see on õige. 24.05.0217.a esitas kostja täiendava vastuväite hageja menetluskuludele, leides et hageja esindajate menetlustoimingute ajakulu on ebamõistlikult suur ning ületab mõistlikku ajakulu u neljakordselt. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 26.06.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ning määras hüvitatavate menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 5070 eurot ja mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja. Otsuse kohaselt ei olnud kohtu arvates hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu seoses kohtuistungitega 20.02.2017.a 7 tundi ja 22.05.2017.a 8 tundi põhjendatud. Kohtu arvates ei saanud pidada mõistlikuks ja põhjendatuks, et seoses 20.02.2017.a kohtueelistungiga oleks hageja esindajatel kohtueelistungiks 20.02.2017.a ettevalmistamiseks, eelistungil viibimiseks, mis kestis 48 minutit ja kompromissi arutamiseks peale istungit ning ülevaate andmist kliendile kokku kulunud üle 4 tunni. Samuti ei pidanud kohus mõistlikuks ja põhjendatuks, et seoses 22.05.2017.a kohtuistungiga, selle ettevalmistamisega, istungil viibimisega 75 minutit ja protokolli analüüsimiseks oleks hageja esindajatel võinud kuluda rohkem aega kui 4 tundi. Ülejäänud väljatoodud toimingud menetluskulude nimekirjas olid kohtu arvates menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga. Toimingutele märgitud aeg
2(7)
Tsiviilasi nr 2-16-16184 ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust 150 eurot tund ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul ei olnud käesolevas asjas tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Puudus vajadus kohaldada ka varem kehtinud või välisriigi õigust, samuti ei olnud asi tõendite poolest erakordselt mahukas. Kohtu arvates ei olnud hagejal põhjendatud kasutada õigusabi hinnaga üle 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kuna põhjendatud ajakulu oli kokku 39,75 tundi (46,75 tundi – 7 tundi), siis lähtudes tunnihinnast 120 eurot ilma käibemaksuta, on põhjendatud õigusabikulu 4770 eurot ilma käibemaksuta. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada. Hageja menetluskulud on ebareaalselt suured, kuna hageja on töötundide arvuga liialdanud ning kohus on pidanud mõistlikuks hageja esindajate ebamõistlikke töötunde 39,75 tunni ulatuses. Kui sellest maha arvestada tegelik kohtuistungite aeg 2 tundi, kulus hageja esindajal kohtueelseks ettevalmistuseks 37,75 tundi, seda kostja esindaja 6,5 tunni vastu (koos kohtuistungite ajaga kulus kostja esindajal 8,5 tundi). Seega ületab hageja esindajate kohtuistungiteks ettevalmistuse aeg kostja esindaja oma 5,8 korda, mis on ebamõistlik. Seega on kohus välja mõistnud kostjalt menetluskulud ebamõistlikus ja mittevajalikus ulatuses. Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant ka menetlusabi taotluse. Edasine menetluse käik
5.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 07.09.2017.a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest osas, milles apellant vaidlustas maakohtu otsust hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ning võttis apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes osas, milles apellant vaidlustas maakohtu otsust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Tallinna Ringkonnakohus jätkas apellandile ka menetlusabi andmist ja vabastas ta riigilõivu tasumisest. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles menetlusse võetud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue lahendi. Apellatsioonkaebus tuleb seega osaliselt rahuldada.
8.Ringkonnakohus selgitab kõigepealt apellatsioonimenetluse ulatust. TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Kuivõrd ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes osas, milles kostja vaidlustas maakohtu poolt menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes selles osas. Arvestades, et hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud, ei saa ringkonnakohus suurendada menetluskulude hüvitist ning lähtub selles osas maakohtu poolt tuvastatust. Ringkonnakohus saab käesoleval juhul üksnes kontrollida, kas maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks ja mõistnud välja mingis summas menetluskulude hüvitise kostjalt hageja kasuks. Kostja ei ole vaidlustanud riigilõivu väljamõistmist summas 300 eurot ning seega ringkonnakohus seda ka ei kontrolli. Ringkonnakohus kontrollib üksnes lepingulise esindaja kulusid.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-16-16184
9.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on lepingulise esindaja kulude hindamisel osaliselt rikkunud TsMS § 175 lg-t 1 kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Maakohus on suures osas jätnud sisuliselt põhjendamata, miks ta mõistis hageja menetluskulude nimekirjas esitatud kulud kostjalt välja menetluskulude nimekirjas kajastatud ulatuses. Üldine põhjendus, et kulud olid vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga ning vastavuses asja keerukusega ega olnud ülemäärased, ei ole piisav. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus arvestada maakohtu kaalutlustega ega kontrollida diskretsiooni teostamist. Ringkonnakohus saab maakohtupoolse põhjendamiskohustuse rikkumise ise kõrvaldada, hinnates iga toimingu vajalikkust ja põhjendatust.
10.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud nõudeõiguse õiguslikuks analüüsiks, telefonikonverentsideks kliendiga seoses hagi aluse ja perspektiivi ning tõendite kogumise vajadusega ning hagiavalduse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks 7,75 tundi. Arvestades et hageja esitatud nõue ei ole õiguslikult keerukas, ei ole põhjendatud ega vajalik aeg nõudeõiguse õiguslikuks analüüsiks rohkem kui 1 tund, sh asjakohaste üürilepingu ja tasuta kasutamise lepingu sätete analüüsiks. Arvestades nõude aluseks olevate asjaolude mahuga ning lisatud tõenditega, on põhjendatud ja vajalik aeg kliendisuhtluseks, sh tõendite kogumiseks samuti 1 tund. Hagile on lisatud dokumentaalsed tõendid, mis enamuses seonduvad poolte vahelise suhtlusega enne kohtusse pöördumist, mis eelduslikult oli hageja esindajatel olemas ning mis osaliselt oli vajalik üksnes sisse skanneerida. Kinnistusraamatu väljavõtte hankimine ei ole ajamahukas toiming. Täiendavalt on lisatud ka üürileping, mille edastas kostja ise hagejale. Arvestades hagiavalduse mahtu ning nõude vähest keerukust, on põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks maksimaalselt pool tööpäeva ehk 4 tundi. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks täiendavat 1,75 tundi.
11.Arvestades 14.11.2016.a menetlusse võtmise määruse trafaretset sisu, kulus sellega esindajal eeldatavasti tutvumiseks maksimaalselt 5 min, analüüsimist nimetatud määrus ei vaja. Eeldatavasti on esindaja enne hagi esitamist kliendi teadmisel palunud asi lahendada istungimenetluses, seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla menetlusse võtmisest teatamine ja edasistest käikudest ülevaate andmine ajamahukas. Seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu kliendi teavitamiseks menetlusse võtmisest, sh ülevaate andmiseks menetluse seisust ja edasistest käikudest, 10 min. Seega vähendab ringkonnakohus ajakulu 15 min võrra, lugedes põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 15 min. Kohtu 25.11.2016.a määrus, millega kohus küsis krediidiasutustel ja ametiasutustel saata infot kostja majanduslikku seisundi kohta seoses kostja riigi õigusabi taotlusega, ja 07.12.2016.a määrus riigi õigusabi määramiseks ei puuduta hageja õiguseid ning need pole ka hageja poolt edasikaevatavad. Seega ei olnud põhjendatud hageja esindajal neid analüüsida, vaadata üle riigi õigusabi dokumente ja kirjavahetust, klienti sellest teavitada ega kliendile ülevaadet anda seoses riigi õigusabi määramisega. Seega ei arvesta kohus nimetatud ajakulu 2 tunni ulatuses põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja kuluna, mis kuulub teiselt poolelt väljamõistmisele. Pöördudes kohtusse peab hageja arvestama, et kostja võib võtta lepingulise esindaja või talle võidakse see määrata, seega ei ole põhjust leida, et sellest kliendi eraldiseisev teavitamine on vajalik või põhjendatud.
12.Kostja esitas 27.12.2016.a vastuse hagile (tl 105), mis koosneb ühest leheküljest. Vastusele on lisatud üks tõend. Kostja esitas vastuses vastuväite, mille hageja tõi välja ka juba hagiavalduses: kostjal on õigus vallata kinnisasja üürilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt,
4(7)
Tsiviilasi nr 2-16-16184 arvestades, et hagivastus sisaldas põhiliselt ühte vastuväidet, mida hageja analüüsis ka juba hagiavalduses, ei ole eluliselt usutav, et kostja lühikese vastuse ja ühe tõendi analüüsimiseks, sellest kliendile ülevaate andmiseks ja menetlustaktika analüüsiks kulus hageja esindajal 2,75 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodut arvestades põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund. Seega ei arvesta kohus nimetatud ajakulu 1,75 tunni ulatuses põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja kuluna, mis kuulub teiselt poolelt väljamõistmisele. 10.01.2017.a esitas hageja esindaja seisukoha kostja hagivastuse osas (I kd, tl 124), mis koosneb kahest leheküljest ning millele pole lisatud uusi tõendeid. Seisukohas on küll põhjalikult analüüsitud kostja vastuse igat lauset, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalik ajakulu käesoleval juhul kostja hagivastusele vastamiseks rohkem kui 3 tundi, arvestades vastuväidete vähest õiguslikku keerukust. Seega ei arvesta ringkonnakohus põhjendatud kuluna 2 tundi.
13.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud suhtluseks kohtuga istungiaegadest ja kliendi teavitamiseks 30 min. Toimiku materjalidest nähtub, et kohus pakkus välja erinevaid kuupäevi istungiteks, mille osas hageja vastas kahel korral, et talle istungiaeg ei sobi seoses teises asjas määratud istungiga. Põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud e-kirjavahetuse pidamiseks ja kliendi teavitamiseks lõplikust istungiajast on ringkonnakohtu hinnangul maksimaalselt 15 min, arvestades toimingute lihtsust. Seega ei arvesta ringkonnakohus ülejäänud ajakuluga 15 min. Ajakulu seoses 20.02.2017.a kulukirjega on maakohus vähendanud 3 tunni võrra, kuid ei ole seda põhjendanud. Seega ei saa ringkonnakohus maakohtu kaalutlusi arvestada. Toimiku materjalidest nähtub, et 20.02.2017.a istung kestis 48 min. Nimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Kobarkirjest nähtub, et ülejäänud aja (s.o 6 t ja 12 min) jooksul valmistus esindaja ette istungiks, suhtles vastaspoolega võimalikust kompromissist ja andis istungist ülevaate kliendile. Ringkonnakohtu hinnangul võis materjalide ülevaatamine ja asja ettevalmistus istungiks võtta aega maksimaalselt 2 tundi, arvestades materjalide vähest mahtu ning arvestades seda, et tegemist oli eelistungiga. Maakohus mõistis sellele täiendavalt välja veel 1 t ja 12 min suhtluseks vastaspoolega istungijärgselt võimalikust kompromissist ja ülevaate andmiseks kliendile. Eelnimetatud toimingute puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud ajakulu (4 tundi) muutmata. Põhjendatud ja vajalik on 15 min, mis kulus istungi protokolli analüüsiks.
14.Seoses ajakuluga eksperthinnangule märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus eksperthinnangu saamiseks, suhtluseks eksperdiga, eksperthinnangu analüüsiks ja seisukoha koostamiseks 4,25 tundi. Eelduslikult ei olnud hindamisakti saamine ajakulukas, arvestades et tegemist oli juba olemasoleva hindamisaktiga, mis oli eelduslikult hagejal olemas. Arvestades, et nimetatud tõendiga soovis hageja tõendada, et hindamise juures oli ka kostja ning hindamisakti koostamisel kasutati mh ka tema poolt esitatud andmeid ning hindamisakti kohaselt ei koorma kinnistut üürilepingud, on põhjendatud ja vajalik ajakulu suhtluseks eksperdiga 30 min. Arvestades eeltoodud põhjendusi on põhjendatud ajakulu eksperthinnangu analüüsiks samuti 30 min, arvestades, et hageja tugines eksperthinnangus sisalduvale paarile lausele, mitte tervele eksperthinnangule. Põhjendatud ja vajalik aeg seisukoha koostamiseks nimetatud eksperthinnanguga seonduvalt on maksimaalselt 1 tund arvestades seisukoha väikest mahtu ning vähekeerukat sisu. Eeltoodust tulenevalt ei arvesta ringkonnakohus põhjendatud ajakuluna menetluskulude nimekirjas toodud 2,25 tundi.
15.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud 2,25 tundi kostja 03.04.2017.a menetlusdokumendi õiguslikuks analüüsiks ja kliendile ülevaate andmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik aeg 1 tund, arvestades et kostja on küll esitanud menetlusdokumendis mitmeid uusi asjaolusid ja seisukohti ning taotlenud mitmete
5(7)
Tsiviilasi nr 2-16-16184 tunnistajate ülekuulamist, kuid tegemist ei ole õiguslikult keerukate vastuväidetega. Seega ei arvesta ringkonnakohus põhjendatud kuluna 1,25 tundi. Nimetatud menetlusdokumendile vastamiseks võis hageja esindajal kuluda 4 tundi ehk u pool tööpäeva, arvestades, et hageja esindaja on põhjalikult vastanud kõikidele kostja seisukohtadele, väidetele ja taotlustele ning nimetatud põhjalikkus aitas kaasa asja kiiremale lahendamisele (I kd, tl 160 jj). Maakohus on põhjendanud 18.04.2017.a määrust, millega kohus jättis kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, hageja poolt esitatud vastuväidetega. Põhjendatud ja vajalik aeg nimetatud määrusega tutvumiseks ja sellest kliendi teavitamiseks on 15 min, arvestades määruse sisu ja mahtu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja analüüsinud kostja 24.04.2017.a taotlust ja tõendit, teavitanud sellest klienti ja koostanud seisukoha 2 tunni jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul on see aeg ülemäärane, arvestades, et kostja menetlusdokument koosnes kahest lühikesest lõigust ning tõendina oli lisatud üks arstitõend kostja tervisliku seisundi kohta. Põhjendatud ja vajalik aeg nimetad dokumentidega tutvumiseks ja enda seisukoha esitamiseks nende dokumentide osas on üks tund. Seega ei arvesta kohus põhjendatud ja vajaliku kuluna 1 tundi.
16.Kohtuga istungiaja osas suhtlemiseks on põhjendatud maksimaalselt 5 min, arvestades, et eelduslikult kalendri kontrollimine ja kohtule ühelauselise vastuse koostamine ei ole ajakulukas (I kd, tl 170). Seega ei arvesta ringkonnakohus põhjendatud ja vajaliku kuluna 10 min. 23.05.2017.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 7 tundi ettevalmistuseks ja esinduseks kohtuistungil, kliendile ülevaate andmiseks istungist ja menetluslikust olukorrast. Kohtuistungi protokolli kohaselt (I kd, tl 183 jj) kestis istung 1 t ja 15 min, mis on põhjendatud ja vajalik. Maakohus leidis, et ülejäänud toimingute jaoks (sh ettevalmistuseks, kliendile ülevaate andmiseks ja protokolli analüüsimiseks) on põhjendatud ja vajalik aeg 2 t ja 45 min. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole istungiks ettevalmistumine, pärast istungit kliendile ülevaate andmine ja 12-leheküljelise protokolli analüüsimine 2 t ja 45 min jooksul kokku ülemäärane. Arvestades et tegemist oli teise istungiga, võis hageja esindaja eeldada, et minnakse üle põhiistungile. Eeltoodust tulenevalt on istungiks ette valmistudes vajalik menetlusdokumentide ja tõendite ülevaatamine kliendi parimaks esindamiseks. Samuti on põhjendatud kliendile pärast istungit ülevaate andmine, arvestades et hageja ei olnud isiklikult istungil kohal. Samuti on põhjendatud protokolliga tutvumine. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud ajakulu (4 tundi) muutmata.
17.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et kohus peab kontrollima mõlema menetlusosalise iga toimingu põhjendatust ja vajalikkust ega saa üksnes üldise suurusjärkude võrdlemise tulemusel menetluskulusid suurendada või vähendada. Toimingud ja nende kestvus võib olla erinevate menetlusosaliste puhul erinev. Kostja, vaieldes hagile vastu, peab arvestama vajadusega kanda teise poole menetluskulud. Kohus on käesoleval juhul eelnevalt kontrollinud iga toimingu põhjendatust ja vajalikkust.
18.Ringkonnakohus lähtub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel maakohtu poolt tuvastatud põhjendatud ja vajalikust tunnihinnast (120 eurot), mida ei ole vaidlustatud. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas asjas 27 t ja 5 min (27,08 tundi), mis on 19,67 tundi vähem kui menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu ning 12,67 tundi vähem kui maakohtu poolt kindlaksmääratud aeg. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 3250 eurot (27,08 tundi × 120 eurot tunnis). Nimetatud koguajakulu vastab asja keerukusele ja mahule. Täiendavalt mõistis maakohus kostjalt välja ka riigilõivu 300 eurot. Seega on kokku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, mille kostja peab hagejale hüvitama 3550 eurot (3250 eurot + 300 eurot).
6(7)
Tsiviilasi nr 2-16-16184
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
20.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.