Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2018
Tsiviilasja number
2-17-7248
Tsiviilasi
S.P. hagi AS Baltic Agro vastu ebaõigete kannete parandamiseks kinnistusraamatus
Tsiviilasja hind apellatsioonkohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Baltic Agro apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): AS Baltic Agro (registrikood 10344249), seaduslik esindaja Ants Puusta, lepinguline esindaja Mario Rink Vastustaja (hageja): S.P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2017 otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis menetluskulud AS Baltic Agro kanda ning määras kindlaks ning mõistis välja AS-lt Baltic Agro S.P. menetluskulud 1080 eurot (maakohtu otsuse p-d 5-7). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud poolte menetluskulud S.P. kanda ning välja mõista S.P. lt menetluskuluna 75 eurot AS Baltic Agro kasuks. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.2.Asendada kostja nõusolekud kinnistusraamatus ebaõigete kannete parandamiseks ja kustutada kohtulikud hüpoteegid, mis on Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2016 määrusega tsiviilasjas 2-16-15631 seatud hagi tagamise korras:
2.2.1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number XX IV jakku kantud R.P. (isikukood XXX) kuuluvale kinnisasjale hüpoteegisummaga 41 000 eurot AS Baltic Agro (registrikood 10344249) kasuks;
2.2.2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number XX IV jakku kantud R.P. (isikukood XXX) kuuluvale kinnisasjale hüpoteegisummaga 8 500 eurot AS Baltic Agro (registrikood 10344249) kasuks.
2.3.Rahuldada hagi ja asendada p-s 2 toodud kostja nõusolekud käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendiga.
2.4.Toimetada otsus kätte pooltele.
2.5.Jätta poolte menetluskulud S.P. kanda.“
3.Rahuldada AS Baltic Agro apellatsioonkaebus.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud S.P. kanda.
5.Välja mõista S.P. lt menetluskuluna AS Baltic Agro kasuks 275 eurot, millest 75 eurot menetluskuluna maakohtus ja 200 eurot menetluskuluna ringkonnakohtus. Väljamõistetud menetluskulult välja mõista kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni S.P. lt AS Baltic Agro kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.P. (hageja) esitas 7. mail 2017 hagi AS Baltic Agro (kostja) vastu kohtulike hüpoteekide kustutamiseks ja ebaõigete kannete parandamiseks kinnistusraamatus. Hagiavalduses esitatu kohaselt seati tsiviilasjas nr 2-16-15631, milles kostja on esitanud rahalise nõude FIE R.P. vastu, hagi tagamise korras kohtulik hüpoteek hageja varale. Hageja ei nõustu hüpoteegi seadmisega kinnistutele registriosa numbritega XX ja XX , kuna kinnistud on hageja ja FIE R.P. ühisomandis vaatamata sellele, et kinnistusraamatus see ei kajastu. R.P. omandas nimetatud kinnistud 2006. aastal. Hageja ja R.P. abiellusid 1997. aastal.
Kinnistusraamatu kanded on ebaõiged, kuna kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei olnud abikaasa nõusolekut ega tema suhtes tehtud KRS § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit.
2.Kostja selgitas 30. juuni 2017 hagivastuses, et on nõus hagi õigeks võtma tingimusel, et hageja tõendab oma nõuet korrektselt. Välistatud ei ole see, et ka ühisvararežiimiga abielu kestel omandatud kinnistud kuuluvad ühe abikaasa lahusvara hulka. Hageja ei ole tõendanud kinnistute omandamise viisi ja alust ning kostja teeb ettepaneku vastav puudus kõrvaldada. Hageja ei ole kostja poole pöördunud kohtuväliselt taotlusega anda kohtulike hüpoteekide kustutamiseks nõusolek. Esitades hagi kohtusse on hageja põhjustanud ebavajalikke menetluskulusid, mis tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta hageja kanda. Kostja ettepanek hagejale täiendavate tõendite esitamiseks ei ole käsitletav hagi kohe õigeks mittevõtmisena.
3.Hageja esitas 16. augustil 2017 täiendavad tõendid (28. juuni 2006 müügileping ja 24. märtsi 2003 müügileping) tõendamaks, et kinnistud registriosa numbritega XX ja XX on hageja ja R.P. ühisvara. Kostja väide, et ta oleks andnud vabatahtlikult nõusoleku kinnistusraamatu kande muudatusteks, on vale. Kostja ei olnud nõus hüpoteegi kannete kustutamisega, vaid nõudis täiendavate hüpoteekide seadmist teistele ühisvara hulka kuuluvatele kinnistutele, esitades R.P. nõudmise, et ta kohustaks selleks ka hagejat. Kuivõrd kostja ei olnud nõus puudutatud isikuna andma nõusolekut kande kustutamiseks, pöördus hageja kohtu poole.
4.Kostja võttis 23. augusti 2017 avaldusega hagi õigeks. Kostja selgitas, et nõudmised R.P. puudutasid kompromissiläbirääkimisi Tartu Maakohtus pooleli olevas tsiviilasjas nr 2-1615631, milles kohtuvälist kokkulepet lõpuks ei saavutatud ning maakohus tegi 1. augustil 2017 lahendi, milles rahuldas kostja nõude hageja abikaasa R.P. vastu ülekaalukas osas. Hagejale ei ole kostja mingeid nõudmisi esitanud. Läbirääkimised R.P. ga ei saa olla käsitletavad olukorrana, kus hageja oleks esitanud kostjale enne kohtu poole pöördumist konkreetse ja põhjendatud taotluse anda konkreetsete kohtulike hüpoteekide kustutamiseks nõusolek.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 11. oktoobri 2017 otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1080 eurot. Kuna kostja võttis hagi õigeks, rahuldas maakohus hagi TsMS § 440 lg 1 alusel. Maakohus tegi otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 440 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuna kostja põhjustas oma käitumisega hagi esitamise. Kostja võttis hagi õigeks alles pärast hageja vastust kostja vastusele, mistõttu ei saa seda käsitleda kohese õigeksvõtuna. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu summas 300 eurot ja õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 780 eurot, kokku 1080 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2017 otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja teha uus otsus, millega jätta kostja ja hageja menetluskulud hageja kanda. Riigikohus on 27. novembri 2012 määruses nr 3-3-1-15-12 selgitanud, et võlgniku abikaasal on võimalikul omandiõigusel põhinevat nõudeõigust võimalik esmalt püüda maksma panna kohtuväliselt. Kui võlausaldaja kohtuväliselt hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut ei anna, on võimalik esitada puudutatud isiku vastu hagi nõusoleku saamiseks.
Hageja jättis kohtuväliselt kostja poole kohtulike hüpoteekide kustutamiseks pöördumata ja esitas kohe hagi, põhjustades sellega ebavajalikke menetluskulusid, mistõttu tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta mõlema menetlusosalise menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas 6. mai 2017 hagi puudulikult ja esitamata jäid tõendid selle kohta, milline oli kinnistute omandamise viis ja alus ehk kas kinnistud kuulusid abikaasade ühisvara hulka või olid ühe abikaasa lahusvaraks. Sel põhjusel ei saanud kostja hagivastusega hagi õigeks võtta ja tegi ettepaneku puudused kõrvaldada. See pole käsitletav hagi kohe õigeks mittevõtmisena. Maakohtu käsitlus, mille kohaselt peaks kostja õigeks võtma puudulikult esitatud ja tõendatud hagi, ei ole kooskõlas TsMS §-ga 7. Kostja võttis 23. augusti 2017 menetlusdokumendiga hagi õigeks, kuna hageja esitas vaidlusaluste kinnistute omandamise lepingud. Hageja 4. oktoobri 2017 seisukohad ja tõendid ei tõenda kuidagi, et kostja oleks hagejale esitanud nõudmisi seoses vaidlusaluste kinnistutega ja kohtulike hüpoteekidega ning et hageja oleks enne hagi esitamist pöördunud kostja poole hüpoteekide kustutamiseks nõusolekute saamiseks.
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja võinuks hagi koheselt omaks võtta ja pöörduda hageja poole väljaspool kohtumenetlust ning hageja oleks talle esitanud ostu-müügilepingud. Selliselt oleks olnud võimalik vältida täiendavate menetluskulude tekkimist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras kindlaks hageja menetluskulude põhjendatud suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1080 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5-7). . Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 75 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on maakohtu otsuse vaidlustanud üksnes menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohtus on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja võttis hagi kohe õigeks ning kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas on kostja hagivastuses märkinud, et on nõus hagi õigeks võtma, kui hageja tõendab oma nõuet korrektselt, s.o tõendab kinnistute omandamise viisi ja alust. Pärast hageja poolt vastavate asjaolude tõendamist võttis kostja hagi õigeks. Maakohus asus seisukohale, et kostja põhjustas oma käitumisega hagi esitamise ning ei võtnud hagi kohe õigeks.
10.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulude hageja kanda jätmise eeldused on järgnevad: 1) pooltevaheline õigussuhe on oma olemuselt selline, et kohtuvälise kokkuleppega on võimalik saavutada sama eesmärk kui hagiga kohtusse pöördumisel (vt ka
Riigikohtu 11. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-13, p 13); 2) kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks; 3) kostja võtab hagi kohe õigeks. Käesoleval juhul on esimene eeldus täidetud, kuna hagejal oli võimalik kohtuväliselt kostja poole pöördudes saavutada sama eesmärk kui hagiga kohtusse pöördudes, s.o saada kostjalt nõusolekud kohtulike hüpoteekide kustutamiseks ja ebaõigete kannete parandamiseks kinnistusraamatus (vt ka Riigikohtu 27. novembri 2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, pd 38-41). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole kantud kinnistute registriosaga nr XX ja XX ühisomanikuna kinnistusraamatusse. Asjaolu, et kostja esitas tsiviilasjas nr 2-16-15631 hagi tagamise taotluse, mille tagajärjel seati kinnistusraamatu andmetel R.P. omandisse kuuluvatele kinnistutele kohtulikud hüpoteegid, ei saa pidada põhjuse andmiseks esitada hagi. Hageja oleks saanud pärast kohtulike hüpoteekide seadmist pöörduda kostja poole hüpoteekide kustutamiseks nõusoleku saamiseks, tõendades kinnistute kuulumist abikaasade ühisvara hulka. Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud, et ta on enne hagi esitamist kohtuväliselt kostja poole kohtulike hüpoteekide kustutamiseks ja ebaõigete kannete parandamiseks nõusolekute saamiseks pöördunud. Ringkonnakohus leiab, et põhjusena esitada käesolev hagi kostja vastu ei saa käsitleda asjaolu, et kostja on tsiviilasjas nr 2-16-15631 toimunud kompromissiläbirääkimistel teinud väidetavalt hageja abikaasale R.P. ettepaneku täiendavate hüpoteekide seadmiseks kinnistutele, mis on R.P. ja hageja ühisomandis. Tsiviilasjas nr 2-16-15631 on kostja esitanud hagi FIE R.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud läbirääkimistest oleks võtnud osa hageja. Ringkonnakohus on seisukohal, et täidetud on ka kostja poolt hagi kohese õigeksvõtu eeldus. Hagiavaldusele tuleb TsMS § 363 lg 1 p 3 alusel lisada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja lisas hagiavaldusele küll abielutunnistuse, kuid ainuüksi selle põhjal ei olnud võimalik teha järeldust, et kinnistud registriosa numbritega XX ja XX kuuluvad hageja ja R.P. ühisomandisse. Hageja oleks pidanud hagiavaldusele lisama ka kinnistute omandamise viisi tõendavad tõendid, et välistada kinnistute kuulumine lahusvara hulka. Sellele puudusele viitas kostja oma esmases hagivastuses. Kuna hageja jättis ise hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendavad tõendid hagile lisamata ja kostja märkis juba hagivastuses, et on nõus vastavate tõendite esitamise järgselt hagi õigeks võtma, saab hagi õigeksvõttu pärast hageja poolt kinnistute omandamise viisi puudutavate tõendite esitamist pidada koheseks. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht vastuses apellatsioonkaebusele, et kostja oleks pidanud paluma hagejalt täiendavate tõendite esitamist väljaspool kohtumenetlust. Kuna hagi oli juba esitatud, siis oli kostja käitumine põhjendatud ning tõendite esitamise taotluse esitamisega kohtumenetluses ei muutu poolte jaoks menetluslik olukord. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda.
11.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Seetõttu tuleb tühistada ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 6 ja 7, millega maakohus määras kindlaks hageja menetluskulu põhjendatud suurusena 1080 eurot ning mõistis nimetatud rahasumma kostjalt välja hageja kasuks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Hageja peab kandma menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus ise ning kindlaks määrata tuleb kostja põhjendatud menetluskulud.
12.Kostja esitas maakohtus menetluskulude nimekirja (lk 54-55), mille kohaselt oli kostja menetluskuluks kulutused õigusabile 6, 25 h eest kokku 468, 75 eurot (75 eurot/h) (ilma
käibemaksuta). Kostja palub väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja võtab hagi kohe õigeks ja hageja kannab menetlusulud ise, kehtib eeldus, et kostjal menetluskulud puuduvad või on need minimaalsed. Kui kostja on hagi kohe õigeks võtnud, ei saa kostja menetluslikust positsioonist tulenevalt pidada mõistlikuks ja vajalikuks õigusabi 6, 25 h ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja positsiooni arvestades oli vajalik kulu üksnes taotlus tõendi esitamiseks, millise menetlusdokumendi koostamiseks vajalik aeg ei saa ületada 1 h. Ringkonnakohus peab kostja põhjendatud kuluks õigusabile 75 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ja millele lisandub viivis.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 4 kohaldub üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisel ning mitte menetluskulude jaotuse vaidlustamisel. Kostja esitas ringkonnakohtus menetlsukulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude suuruseks kokku 525 eurot, millest riigilõiv on 300 eurot ja tasu õigusabi eest on 225 eurot (ilma käibemaksuta) (3h x 75 eurot/h). Ringkonnakohus peab arvestades apellatsioonkaebuse mahtu kulutust õigusabile TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikuks 2 h osas summas 150 eurot ning selles osas tuleb kostja taotlus rahuldada. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 300 eurot. RLS § 59 lg 16 alusel tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale esitatud kaebuse esitamise korral tasuda riigilõivu 50 eurot. Samas määras tuleb tasuda riigilõivu ka siis, kui vaidlustada maakohtu otsust menetluskulude jaotise osas koos menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega. Seega saab lugeda kostja põhjendatud kuluks riigilõivu 50 eurot ja hagejalt tuleb menetluskuluna ringkonnakohtus välja mõista kostja kasuks kokku 200 eurot, millele lisandub viivis. Enammakstud riigilõivu osas on kostjal õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.